KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marge Tamme Otsuse tegemise aeg ja koht 13.september 2017.a, Valga kohtumaja, Tsiviilasja number 2-16-122265 Tsiviilasi OÜ

§ 317lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p 3, lg 5).

1. Toimetada tagaseljaotsus hageja esindajale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Jätta hageja menetluskulud Liana Saulep kanda.
3. Määrata OÜ Fortitudo menetluskulude rahaliseks suuruseks 652 (kuussada viiskümmend kaks) eurot ja 11 senti.
4. Välja mõista Liana Saulepilt OÜ Fortitudo kasuks menetluskuluna 652 (kuussada viiskümmend kaks) eurot ja 11 senti eurot ning viivis tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Apellatsioonkaebuse esitamine
5. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesoleval juhul kohus edasikaebamiseks luba ei anna.
6. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi korral tuleb hagejal kümne päeva jooksul otsuse kuulutamisest arvates teatada kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, et kohus otsust puuduoleva osaga täiendaks. Otsuse täiendamise korral hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui hageja kümne päeva jooksul kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse kuulutamisest arvates ei teata apellatsioonkaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (

§ 448lg 41 ja lg 42, § 632 lg 3).

Kaja esitamine 10. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada sai. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (

§ 142lg 2, § 415).

2 KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 11.

§ 444lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

1. Hageja ja kostja sõlmisid 25.11.
2. a üürilepingu, mille esemeks oli hagejale kuuluv korter asukohaga, Valga linn . Vastavalt üürilepingu punktile 1.4 üüriperioodiga 01.12.
3. a kuni 01.07.
4. a. Üürilepingu punkti 3.1 järgi kohustus kostja tasuma igakuist üüri summas 100 eurot, üür tuli tasuda ettemaksu põhimõttel iga kuu 15.ndaks kuupäevaks. Lisaks üüri tasumisele kohustus kostja tasuma üürilepingu p 3.2 alusel ka kõrvalkulud vastavalt korteriühistu poolt väljastatavale arvele. Üürilepingu p 3.3 järgi maksis kostja tagatisrahana kahe kuu üürisumma, kokku 200 eurot. Kostja tasus hagejale vaid tagatisraha ning osaliselt jaanuari
5. a üüri summas 60 eurot.
6. Vastavalt üürilepingu tingimustele kehtis üürileping kuni 01.07.
7. a, kostja aga kasutas üüripinda ka peale lepingu kehtivuse tähtaja lõppemist. Septembris
8. a sai hagejale teatavaks, et kostja on üüripinnalt lahkunud. Hageja sisenes 15.09.2016 .a üüriruumidesse, fikseerides vastava toimingu manukate juuresolekul korterisse sisenemise aktiga.
9. Hageja ütles lepingu üles ning loeb üürilepingu lõppenuks alates päevast, mil hageja sai enda kätte üüripinna valduse, so 15.09.
10. a.
11. Kostja üürivõlgnevus on summas 890 eurot (tasumata üür alates detsembrist
12. a kuni
13. septembrini
14. a (v.a jaanuari
15. a üür, mille võlg on 40 eurot), seega kokku 9 kuu eest.
16. Kostjal on tasumata kommunaalkulud vastavalt korteriühistu poolt väljastatud arvetele kokku 353,41 eurot. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse summas kokku 1243,41 (890 + 353,41) eurot tasumist. Kuivõrd kostja lahkus jäädavalt üüripinnalt jättes hagejale nõuetekohaselt üüripinna tagastamata, sh jättes enda kätte üürilepingu sõlmimisel saadud korteri võtmed, oli hageja sunnitud eemaldama ukseluku ning paigaldama uue lukusüdamiku ja ostma lisaluku summas 34,89 eurot.
17. Hageja esitas 27.09.2016.a Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna menetlusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas 11.01.2017.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, ning andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 13.01.2017.a määrusega jättis Tartu Maakohus avalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 26.01.2017.a esitas hageja hagiavalduse Tartu Maakohtule. 21.02.2017.a määrusega võttis Tartu Maakohus avalduse menetlusse. Kuna kostja elu- või viibimiskoht on teadmata, toimetati kohtumaterjalid kostjale kätte avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu (avaldati 24.05.2017.a ja menetluskulude nimekiri 10.08.2017.a). Kostja ei ole hagile ja menetluskulude nimekirjale vastuväidet esitanud. MENETLUSKULUD 18.

§ 174

lg 1 ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 135 eurot. 19.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on 3 menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna kokku 868,93 eurot, millest 225 eurot on riigilõiv ja õigusabikulu summas 604,98 eurot.
2. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
3. Kohus leiab, et kostja esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt.
4. Kohus on seisukohal, et kostja õigusabiteenuse osutamise osas on põhjendatud järgmised toimingud: tsiviilasja materjalidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine (3 tundi 10 minutit); telefonivestlus kohtuniku sekretäriga ja taotlus dokumendi kättetoimetamise kohta (25 minutit). Samuti tähtkirjakulu summas 2,95 eurot ja kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest summas 30 eurot.
5. Põhjendamata on õigusabiteenus järgmiste toimingute osas: hagiavalduse ja lisade kokkupanekuks kuluv tööaeg (40 minutit) ei ole usutav, sest hagiavalduse ja lisade komplekteerimine, mis on kohtule esitatud elektrooniliselt, võtab aega 40 minutit, seejuures on kohtu seisukohalt hagiavalduse ja selle lisade nn komplekteerimine hagiavalduse koostamise üheks osaks, mitte eraldiseisev toiming; suhtlus kohtuga kättetoimetamise teemal (10 minutit); ja suhtlus kliendiga tsiviilasja käigust

§ 177

lg 4, leiab kohus, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludest tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni selle täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik 4