Obsah (10)

§ 74§ 124§ 128§ 142§ 75§ 8§ 129§ 4§ 10§ 24

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi 3-15-2711 31. august 2016. a Roby Koik Menetlusosalised Kaebaja – Andreas Tooming,

§ 74

lg-le 1, mille kohaselt üldplaneeringu eesmärk on kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine;

§ 124

lg-le 2, mille kohaselt detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus;

§ 128

lg 2 p-dele 1 ja 3, mille kohaselt detailplaneeringut ei algatata eelkõige juhul, kui algatamine on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga (p 1); selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus (p 3);

§ 142

lg-le 1, mille kohaselt detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. 58. Kohus märgib, et viimati osundatud

§ 142

lg 1 puhul ei ole vaidlustatud otsuses nr 27 osundatud, milliseid punkte kolmest selles lõikes sisalduvast otsuses nr 27 kohaldatakse. Arvestades otsuse nr 27 kaalutlusi, on kohus seisukohal, et vastustaja on silmas pidanud

§ 142

lg 1 p 3, leides, et detailplaneering ei sisalda sellist ettepanekut, mida saaks lugeda oluliseks vajaduseks kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Vastustaja seisukohta toetab RKHKo nr 3-3-1-87-08 p 22, milles on asutud seisukohale, et ka eraõiguslikust isikust maaomanik peab maa kasutamist kavandades arvestama kehtestatud üldplaneeringuga ning sellega, et üldplaneeringut mõjuva põhjuseta muuta ei saa. Halduskohtu hinnangul on Riigikohtu seisukoht kohaldatav ka kehtiva planeerimisseaduse kohaldamisel. Vastustaja kaalutluste kohaselt koostatakse detailplaneering üldplaneeringu elluviimiseks. Vastustaja kaalub avalikke huve ja kaebaja erahuve, leides, et isiklikuks otstarbeks rajatava sadama ja püstitatavate ehitiste suhtes puudub avalik huvi, vaatamata vetelpäästeteenistuse osutamise lubadusele, kuna tegemist on eraldatud asukoha ja rannaala puudumisega. 9 Kohus on seisukohal, et vastustaja kaalutlused ei ole vastuolus

§ 74lg-ga 1, § 124 lg-ga 2 ja § 142 lg 1 p-ga 3.

59. Vaidlustatud otsuse nr 27 põhikaalutluseks on kohtu hinnangul asjaolu, et Robi katastriüksuse detailplaneeringu taotlus on ilmselges vastuolus Kasepää valla üldplaneeringuga ja käesoleval juhul kaalub avalik huvi üles kaebaja erahuvi (

§ 128lg 2 p-d 1 ja 3).

60. Üldplaneeringu ülesandeks on muuhulgas lahendada väikesadamate asukoht (

§ 75lg 1 p 1).

Poolte vahel on vaidlus küsimuses, kas Kasepää Vallavolikogu 20.08.

1. a otsusega nr 26 kehtestatud valla üldplaneeringus on kehtestatud valla sadamate ja väikesadamate asukohad või mitte.
2. Kohus on seisukohal, et üldplaneeringu alusel on üheselt järeldatav, et kaebaja kinnistule ei ole väikesadama asukohta planeeritud. See nähtub üldplaneeringu {http://kasepaa.kovtp.ee/documents/379518/2294804/1+%C3%9Cldplaneering.pdf/8d6ed535 -6d73-42f2-8e75-a846669deea0?version=1.0, 30.08.2016} punktist 1.2.3 „Infrastruktuuriline ressurss“ alajaotis „Sadamad“, mille kohaselt on Omedu jõel olemas kaks kaid kaldalaevadele, mõned paadisillad ning Peipsi rannavööndis mõned paadikanalid. Projekteerimisel on Omedu kauba- kala- ja jahisadam. Viidatud osas vastab üldplaneering selle kehtestamise ajal kehtinud

§ 8lg 3 p-dele 4 ja 8.

Üldplaneering on seega lahendanud väikesadamate asukohad selgelt tuvastatavatena. 62. Planeeringu punkti 2.1 alajaotise „Puhke- ja virgestusalad“ kohaselt on väljapoole miljööväärtuslikku ala jääv suurim puhke- ja virgestusala kahe lahustükina Omedu küla lõunapoolsesse rannavööndisse jääv ala. Kuna ala on ettenähtud hooajaliste elamute ning puhke- ja virgestusrajatistega parkmetsaks (PH/ES), siis on üldplaneeringu kohaselt tegemist detailplaneeringu kohustusega alaga ja üldplaneering vastab kohtu hinnangul selle kehtestamise ajal kehtinud

§ 8lg 3 p-dele 4 ja 11.

1. Kaebaja ei ole vaidlustanud kaebuses vastustaja seisukohta, et kaebaja kinnistu asub faktiliselt nimetatud puhke- ja virgestusalal, millest lähtuvalt on varasemalt määratud ka kaebaja krundi sihtotstarve, mida kaebaja ongi muuhulgas soovinud vallale esitatud detailplaneeringu taotlustega muuta.
2. Kuna kehtiva

§ 75

lg 1 p 1 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks muuhulgas lahendada väikesadamate asukoht ning kuna kaebaja kinnistu asukoha maakasutuse juhtotstarbest ja Kasepää valla sadamate asukohast lähtudes ei ole kaebaja kinnistu asukohta väikesadamat planeeritud, siis on tõendatud, et tegemist on kehtiva üldplaneeringu muutmiseks esitatud detailplaneeringuga, koos kõigi järelmitega, mis kehtiva õiguse kohaselt sellest järeldusest tulenevad.

1. Vastustaja kaalutlused on kooskõlas kohtupraktikaga. RKHKo nr 3-3-1-37-04 p-s 14 on sedastatud, et üldjuhul koostatakse detailplaneering siiski selleks, et saavutada üldplaneeringuga kavandatu elluviimist ning RKHKo nr 3-3-1-12-07 p-s 11 põhjendatakse, et kuivõrd detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast, ei ole selle menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu valla territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks detailplaneeringuga üldplaneeringu 10 muutmine jääma erandlikuks võimaluseks. Riigikohtu seisukohad kohalduvad ka käesolevale asjale.
2. Nendel faktilistel ja õiguslikel asjaoludel on halduskohus seisukohal, et vaidlustatud otsuse nr 27 põhikaalutlus

§ 128

lg 2 p 1 alusel detailplaneeringu algatamata jätmiseks ilmselge vastuolu tõttu üldplaneeringuga on kontrollitav ja õiguspärane, mille tõttu ei nõustu kohus kaebaja vastupidiste väidetega. 67. Kohus on seisukohal, et asjas kogutud tõenditega on tõendatud ka otsuse nr 27 kooskõla

§ 128lg 2 p-ga 3.

Halduskohtu hinnangul on vaieldamatult asjas kogutud tõenditega tõendatud vastustaja kaalutlus selles, et kaebaja on enne üldplaneeringu kehtestamist püstitanud oma kinnistule Peipsi järve ehituskeeluvööndisse ehitise, mille likvideerimiseks ja endise olukorra ennistamiseks on ta kohustatud Keskkonnainspektsiooni 14.12.2012. a ettekirjutuse alusel. Nimetatud eluline asjaolu on halduskohtu hinnangul vastustaja poolt ka õigesti kvalifitseeritud asjaoluna, mis tingib

§ 128lg 2 p 3 alusel vaidlustatud otsuse nr 27 andmise.

1. Kohtute Infosüsteemis leiduvate andmete alusel on kaebaja kaebus nimetatud ettekirjutusele jäetud halduskohtu poolt rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu 30.06.
2. a otsuse (I kd, tl 152–156) kohaselt haldusasjas nr 3-13-613 on kaebaja apellatsioonkaebus jäetud rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.10.
3. a otsus muutmata. Kohtute infosüsteemi andemetel on Tartu Halduskohtu 09.10.
4. a kohtuotsus jõustunud 23.09.
5. a, kuna Riigikohus ei andnud kaebaja kassatsioonkaebusele menetlusluba. Õige on vaidlustatud otsuses nr 27 (I kd, tl 6 pöördel) vastustaja poolt tehtud järeldus, et kaebaja on kassatsioonkaebuse ühe põhjendusena välja toonud soovi ebaseaduslikult püstitatud ehitise seadustamiseks (Kohtute Infosüsteemist leitava kaebaja kassatsioonkaebuse II alajaotis), et seeläbi vabaneda selle likvideerimise kohustusest. Nimetatud asjaolu andis vastustajale halduskohtu hinnangul aluse detailplaneeringu algatamata jätmiseks

§ 128lg 2 p 3 alusel.

1. Kohtuistungil kinnitas kaebaja, et ta on Keskkonnainspektsiooniga jõudnud kokkuleppele ettekirjutuse täitmise uue tähtpäeva 31.08.
2. a osas. Käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga (31.08.
3. a) ei ole halduskohtul tõendeid, mille alusel järeldada kaebaja poolt ettekirjutuse täitmist ka selleks pikendatud tähtpäevaks ehk seega peaaegu aasta pärast kohtuotsuse jõustumist kohtuasjas nr 3-13-
4. Kohtul ei ole käesolevas menetlusetapis enam võimalik tõendeid koguda, kuid avalikult kasutatavasse Maa-ameti geo-portaali {http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=700& HEIGHT=475&BBOX=675644.433125,6518079.3314064,676328.026875,6518543.1985939 &setlegend=UUKAT1_82=1 , 31.08.
5. a} ei ole sisestatud veel andmeid, mis kinnitaksid ebaseadusliku ehitise likvideerimist kaebaja poolt. Ebaseaduslikult püstitatud ehitise likvideerimata jätmine kaebaja poolt kohtuistungil teatatud tähtpäevaks on halduskohtu jaoks aga määrav käesoleva vaidluse lahendamisel. Kaebaja heidab vastustajale ette haldusmenetluse läbiviimisel mõistliku tähtaja ületamist. Kohus kaebaja selle etteheitega ei nõustu. Käesoleva kohtuotsuse punktides 4, 7, 14, 15 ja 16 nimetatud tõenditega on tõendatud, et haldusmenetluse mõistliku tähtaja ületamine on tingitud kaebaja pahatahtlikkusest haldusmenetluses, mitte aga vastustaja tegevusetusest.
6. Vaidlustatud otsuse nr 27 kohaselt on planeeringulahendus vastuolus enamike ranna ja kaldakaitse eesmärkidega ja võib tekitada olulise keskkonnakahju. Muuhulgas on käesoleva 11 kohtuotsuse punktides 6, 10 ja 15 nimetatud tõendites tehtud kokkuvõte, milliste ranna ja kaldakaitse eesmärkidega on vastuolus ehitise püstitamine 30 m kaugusele Peipsi järve tavalisest veepiirist. Kuna kehtiv üldplaneering ei näe sellesse kohta ette väikesadamat ja planeeringu algatamata jätmine on vastuolu tõttu üldplaneeringuga põhjendatud, siis kinnitavad ka vastustaja kaalutlused ebaseadusliku ehitise püstitamist ja selle likvideerimisest hoidumist, vaidlustatud otsuse nr 27 andmise seisuga, otsuse kaalutluste kooskõla valla kohaldatud õigusnormiga (

§ 128lg 2 p 3).

1. Kohus ei nõustu kaebaja käsitlusega otsuse nr 27 tuginemisest oletustele, kuna keskkonnamõjude strateegilise hindamata jätmise faasis oli planeeringulahenduseks väikesadam ühele paadile, mitte aga 07.09.
2. a kaebaja poolt esitatud mahus. Samuti ei kuulu otsus nr 27 tühistamisele hea halduse tava eiramise motiivil. Vastustaja kaalutluste kujunemine
3. aasta kevadest kuni otsuse nr 27 vastuvõtmiseni ja seisukohtade täpsustumine on kontrollitav haldusmenetluse toimikusse (roheline köide) selle perioodi kohta kogutud tõendite alusel. II
4. Järgnevalt tuleb kontrollida alternatiivselt esitatud nõude põhjendatust. Halduskohus on asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis hinnates seisukohal, et Kasepää Vallavolikogu 18.09.
5. a otsus nr 26 „Robi kinnistu detailplaneeringu menetluse lõpetamine“ ( II kd, tl 4) ei riku kaebaja õigusi.
6. Vaidlustatud otsuse nr 26 (II kd, tl 4) andmist on vastustaja põhjendanud kahe asjaoluga. Esiteks on detailplaneeringu menetluse lõpetamist põhjendatud sellega, et Kasepää Vallavolikogu 30.07.
7. a otsusega nr 37 algatati planeering sel motiivil, et detailplaneeringu kohaselt taotleti Robi kinnistul ehituskeeluvööndi vähendamist 30 meetrini seoses elamu ja selle juurde kuuluvate hoonete püstitamisega, milleks Keskkonnaministeerium aga luba 16.10.
8. a ei andnud. Teiseks on kaebaja poolt
9. a septembriks esitatud mitmeid detailplaneeringu lahendusi, millega enam ei soovita planeerida elamumaad, vaid sadamamaad. Nendel asjaoludel on otsustatud lõpetada Robi kinnistu detailplaneeringu menetlus, kuna detailplaneeringu koostamise käigus on planeeringu eesmärk oluliselt muutunud.
10. Halduskohus on seisukohal, et Andreas Toomingu poolt Kasepää Vallavolikogule 21.03.
11. a esitatud avalduse (I kd, tl 66, avalduse originaal Kasepää valla haldusmenetluse toimiku (hall köide)
12. leheküljel) Robi katastriüksuse, katastritunnus 65701:002:0489, detailplaneeringu algatamiseks kohaselt oli detailplaneeringu eesmärgiks maaüksuse sihtotstarbe muutmine elamumaaks. Andreas Toomingu esindaja vandeadvokaat Küllike Nammi poolt 20.05.
13. a Kasepää Vallavalitsusele esitatud ettepanekuga 30.10.
14. a esitatud Robi kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamiseks, uue detailplaneeringu algatamise korral 30.03.
15. a algatatud Robi kinnistu detailplaneeringu menetluse lõpetamiseks ja keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmiseks (Kasepää valla nummerdamata lehtedega haldustoimik (hall köide) toimiku eelviimane dokument kokku viiel lehel) on tõendatud, et hiljemalt
16. a mais ei olnud kaebaja tegelikuks tahteks enam elamumaa vaid sadamamaa planeerimine. Nimetatud asjaolu on muuhulgas tõendatud ka Andreas Toomingu poolt
17. aasta mais Kasepää Vallavalitsusele esitatud uue OÜ 12 Projekteerimiskeskuse poolt koostatud Robi kinnistu detailplaneeringu lahendusega, töö nr 100/0807 Robi kinnistu detailplaneering Omedu külas, Kasepää vallas (I kd, tl 35), millega tehti ettepanek vähendada ehituskeeluvööndit 60 meetrini paadikuuri ja võrgukuuri rajamiseks, sest nimetatud ehitised eeldavad elamumaast erineva maa sihtotstarvet.
18. Riigikohus on seisukohal, et isikul on õigus menetluse lõpule viimisele avalduse esitamise ajal kehtinud seaduse alusel (RKHKo 05.04.2006, 3-3-1-15-06, p 9). Kohus nõustub seetõttu põhimõtteliselt kaebaja käsitlusega, miks ei saanud vastustaja vaidlustatud otsuse nr 26 andmisel tugineda

§ 129

lg 1 p-le 3, kuid kohus on seisukohal, et see asjaolu ei muuda otsust nr 26 kaebaja õigusi rikkuvaks.

1. Halduskohtule ei ole teada ühtegi õigusakti, mis andis kaebajale 20.05.
2. a subjektiivse õiguse vallale tingliku avalduse esitamiseks. Riigikohus on selgitanud, et taotluse lahendamisel ei ole haldusorgan seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga – sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib; tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on haldusorgani ülesanne (RKHKo 04.03.2015, 3-3-1-74-14, p 13).
3. 01.07.
4. a jõustunud planeerimisseaduse seletuskirja kohaselt on uue

§ 129eesmärgiks välistada menetluste põhjendamatult pikaks venimist.

Praktikas esineb sageli juhtumeid, kus näiteks 10 a tagasi algatatud detailplaneeringu osas ei ole rohkem toiminguid tehtud, samas ei ole tehtud ka otsust planeeringu koostamise lõpetamiseks.

1. Asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et käesoleval juhul
2. aastal algatatud detailplaneering oli valla menetluses veel
3. a septembris.
4. Seletuskirja kohaselt ei anna detailplaneeringu algatamise otsuse tegemine taotluse esitajale veel mingit õigustatud ootust, et planeering ka kunagi kehtestatakse. Algatamise otsuse puhul on tegemist kohaliku omavalitsuse otsusega, kas asuda planeeringut koostama või mitte. Seletuskirjas osundatakse, et Riigikohus on mitmetes oma lahendites asunud seisukohale, et detailplaneeringu algatamata jätmise puhul on tegemist omandi kasutamise ja käsutamise vabaduse piiranguga, mis peab olema igakülgselt kaalutud ning põhinema seadusele.
5. Halduskohus on seisukohal, et käesoleva kohtuotsuse eelmises alajaotises (I) on kontrollitud, et käesoleval juhul on kaebaja poolt korduvalt muudetud ja 20.05.
6. a ettepanekuga täpsustatud detailplaneeringu algatamise taotlus jäetud põhjendatult rahuldamata. Asjas kogutud tõendite alusel on halduskohus veendunud, et
7. aastal algatatud detailplaneeringut ei ole ka põhjendatult siduvalt kehtestatud, kuna selleks puudus ka varem kehtinud planeerimisseaduses alus.
8. Kuni 30.06.2015 kehtinud

§ 4

lg 2 p 3 kohaselt oli kohaliku omavalitsuse ülesanne tagada kehtestatud planeeringute järgimine – kohalik omavalitsus saab seda tagada ainult siis, kui ta on enne planeeringu kehtestamist veendunud, et planeeringu elluviimine on tagatud.

1. Eelnevalt on tuvastatud, et otsuses nr 27 toodud motiividel oli vastustaja ülesandeks käesolevas asjas arvestada avalikku huvi antud asjas, mis tuleneb sellest, et: - Robi kinnistu piirneb Peipsi järvega, mille rannal on ehituskeeluvööndi laius 100 m (LKS § 38 lg 1 p 2); - LKS §- s 34 sätestatud ranna või kalda kaitse eesmärkidest lähtuvalt; 13 - Kasepää valla üldplaneering välistab nii ehitiste püstitamise kui väikesadama rajamise kaebaja kinnistule sellesse asukohta, kus ehitis faktiliselt asub. Vastustaja pidi arvestama ka kaebaja erahuvi: - mis on ebaselge, kui jätta arvestamata ebaseaduslikult püstitatud ehitise lammutamata jätmise soov; - puudub õiguspärane ootus detailplaneeringu kehtestamisele; -18.09.
2. a seisuga jätkuv kaebaja deliktne käitumine seoses ebaseadusliku ehitise lammutamata jätmisega.
3. Vastuseks kaebusele kordab halduskohus kaebajale Tartu Ringkonnakohtu 30.06.
4. a otsuse haldusasjas nr 3-13-613 punktis 24 selgitatud asjaolu, mille kohaselt kuni 30.06.2015 kehtinud

§ 10

lg 61 punkti 4 kohaselt ei tohi detailplaneeringu koostamist või detailplaneeringu koostamise tellimist detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule üle anda juhul, kui planeering koostatakse ranna või kalda piiranguvööndis looduskaitseseaduse tähenduses. Seega on jõustunud kohtuotsusega tõendatud, et vastustajal on käesolevas asjas õiguslikult keelatud detailplaneeringu kehtestamine. Halduskohus lisab, et kuni 30.06.2015 kehtinud

§ 10

lg 61 punkti 2 kohaselt laieneb sama keeld ka olukorrale, kus planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut.

1. Halduskohus on seisukohal, et seetõttu ei riku vaidlustatud otsus nr 26 kaebaja õigusi motiivil, et vastustaja on planeeringu kehtestamata jätmise asemel detailplaneeringu menetluse lõpetanud. Sõltumata kaebajat koormava haldusakti resolutsiooni õiguslikust korrektsusest, on vastustaja täitnud kuni 30.06.
2. a kehtinud

§ 4

lg 2 p-st 3 tuleneva kohaliku omavalitsuse ülesande, tagada kehtestatud planeeringute, milleks käesoleval juhul oli valla üldplaneering, järgimine. Seega oli vaidlustatud otsuse nr 26 andmise seisuga (HMS § 54) välistatud materiaalõiguslikult nii

§ 24

lg 3 alusel kohaliku omavalitsuse poolt detailplaneeringu kehtestamine kui detailplaneeringu edasine menetlemine. III

1. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel tuleb kaebused käesolevas haldusasjas rahuldamata jätta. IV
2. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad poolte menetluskulud seoses kaebuste rahuldamata jätmisega nende endi kanda. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda seoses menetluskulude hüvitamise taotluse kehtestatud korras esitamata jätmisega (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik 14