KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtunik Kristel Pedassaar Häli Altmets Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 25. september 2017.a.

§ 66lg2).

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Tsiviilasi nr 2-17-10813 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Sisulised asjaolud

1. juuli 2017.a. esitas R F kohtule hagiavalduse S F vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud Haapsalus
2. juuli 2015.a. Pooltel on üks alaealine laps ., kes elab hageja juures. Poolte kooselu lõppes
3. a jaanuaris. Hageja soovib abielulahutust läbi kohtu, kuna kostja S F ei ole nõus tulema perekonnaseisuosakonda abielu lahutama. 19.09.2017 esitas kostja kirjaliku vastuse hagiavaldusele, milles ta kinnitas, et elavad hagejaga lahus
4. a jaanuarist alates. Kostja avaldas, et abielulahutuse suhtes tal vastuväiteid ei ole. Kohtuistungiste ei ole võimalik osavõtta, peab võimalikuks asja lahendamise ilma istungist osavõtuta. 21.09.2017 kohtuistungi ajaks teatas hageja, et ta nõustub asja lahendamisega ilma kostja osavõtuta ning peab võimalikuks asja lahendamise ka enda isikliku osavõtu kohtuistungist. Hageja kinnitas hagi nõude juurde jäämist ja soovi abielu lahutada. Käeolevaks ajaks on nad kostjaga juba piisavalt kaua lahus elanud ja oma eludega edasiläinud. Kooselu taastamine ei ole võimalik. Nende ühine alaealine laps elab hagejaga koos. Peale lahutust soovib hageja saada tagasi abielueelse perekonnanime „ A “. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (

) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (

§ 67lg 2).

Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (

§ 67lg 3).

Kohus olles tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega, leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada. Pooled on elanud lahus ligi aasta, kostja ei ole nõustunud abielu lahutamiseks perekonnaseisuasutuse poole pöörduma (

§ 64

). Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus abinõude tarvitusele võtuks abielu taastamiseks: pooled on juba ligi aasta elanud lahus, hageja on kindlalt seisukohal, et abielu tuleb lahutada. Kostja elab suurema osa ajast Soomes, kuna töötab ka seal. Hageja on soovinud abielulahutuse korral taastada abielueelse perekonnanime „A “. Seega rahuldab kohus hagi ja lahutab poolte abielu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud hagilises abieluasjas jätta poolte endi kanda. Muul viisil menetluskulude jagamist ei ole pooled taotlenud. Teadaolevaks ainsaks menetluskuluks on hageja tasutud riigilõiv. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar 2