KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 22. juuni 2017, Tallinn 3-17-1321 Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavat

) § 1361 lg 1 alusel taotluse loa saamiseks Eesti Vabariigi kasuks 18 313,83 euro suuruse hüpoteegi seadmiseks M.-L.T. omandis olevale ½ suurusele kaasomandiosale kinnisasjast registriosa numbriga xxxxxxxxx. Taotluse kohaselt on MTA alustanud menetlust vastutusotsuse tegemiseks M.L.T.le, millega tõenäoliselt nõutakse viimaselt kui endiselt juhatuse liikmelt OÜ Aberratio 16 261,77 euro suuruse maksuvõla tasumist. Taotluse kohaselt koosneb maksuvõlg M.-L.T. juhatuse liikmeks olnud ajavahemikul OÜ Aberratio poolt deklareeritud, ent tasumata käibemaksust ning tasumata maamaksust ning neilt maksuvõlgadelt arvestamisele kuuluvast intressist. Taotlusest nähtub, et maksuvõla sissenõudmine OÜ-lt Aberratio ei ole osutunud tulemuslikuks, majandustegevust sel äriühingul enam pole ning äriühingule kuuluvad kinnistud on koormatud hüpoteekidega, millega tagatud nõuete rahuldamiseks on kohtutäitur neid korduvalt, ent tulutult enampakkumisel võõrandada püüdnud. Taotluse kohaselt on M.-L.T. varasemat käitumist arvestades tõenäoline, et ta võib tulevikus tehtava vastutusotsusega pandud kohustuste täitmisest kõrvale hoidma hakata ja oma vara võõrandada. Taotluses märgitakse, et alates

1. aasta veebruarist ei ole M.-L.T. saanud tuluega sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid, samas on OÜ Aberratio talle
2. aasta mai ja
3. aasta juuni vahelisel ajavahemikul välja maksnud 291 347 eurot laenulepingu alusel, mille ehtsuses maksuhaldur kahtleb. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HkMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. Kuna

§ 1361

ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse ning seadusest ei tulene kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 4.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (

§ 130lg 1 p 2).

5.

§ 1361

lõikes 1 nimetatud loa andmine eeldab, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine. Samuti peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli loa andmise või mitte andmise üle otsustamisel üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotusse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

§ 1361

lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et vastutusotsuse tegemisele suunatud menetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 6.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel 2 maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 7. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leian et taotlus vastab

§ 1361

lõikes 2 sätestatud nõuetele ning on vajalikul määral põhistatud, maksuhaldur on taotlust piisavalt põhjendanud. Esiteks on maksuhaldur kinnitanud, et toimetab M.-L.T. suhtes vastutusotsuse tegemise menetlust, mille tulemusena võidakse viimasele panna kohustus tasuda OÜ Aberriato 16 261,77 euro suurune maksuvõlg. Maksuhalduri taotluses esile toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks ilmselgelt võimatu või igal juhul õigusvastane. OÜ Aberriato maksuvõla sundtäitmine ei ole aegunud, maksuvõlga pole kustutatud ning see pole lõppenud muul alusel. Kõnealune maksuvõlg on taotluse kohaselt tekkinud ajal, mil M.-L.T. oli OÜ Aberriato ainus juhatuse liige ning samal ajal, kui tekkis kõnealune maksuvõlg on OÜ Aberriato teinud väidetavalt laenulepingu alusel maksuvõlga oluliselt ületavaid väljamakseid M.-L.T.le. Juhatuse liikme süü küsimus vajab kahtlemata vastutusotsuse menetluses põhjalikumat välja selgitamist, ent olemasolevate andmete pinnalt võib pidada tõenäoliseks, et maksuvõla tekkimine ei olnud tingitud normaalsete ja ettenägematute äririskide realiseerumisest, vaid juhatuse liikme süülisest väärotsustustest äriühingu juhtimisel. Seega on tõenäoline ka vastutuskohustuse kindlaks määramine vastutusotsusega. Lõplik selgus selles küsimuses saab siiski saabuda pärast vastutusotsuse tegemist ja selle võimalikku kohtulikku kontrolli. 8. Samuti leian, et antud juhul on täidetud teine

§ 1361

lõikes 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Möönan, et M.-L.T. tegevus OÜ Aberriato juhtimisel ei anna otseselt alust väita, et tema tegevus oleks suunatud tema vastutusalas olevate maksukohustuste varjamisele: MTA taotluses käsitletud käibemaksuvõlg tuleneb deklareeritud maksukohustusest ning samuti nähtub, et osaliselt on OÜ Aberriato maksukohustused M.-L.T. juhatuse liikmeks oleku ajal ka täidetud. Küll aga tuleb nõustuda, et vastutusotsuse tegemise korral võib selle täitmisele pööramine oluliselt raskendatuks osutuda tulenevalt M.-L.T. sissetuleku puudumisest. Taotluses on välja toodud, et M.-L.T.le pole alates

1. aasta veebruarist tehtud töötasuväljamakseid ega makstud dividende. Seejuures pole ta arusaadavalt saanud sedalaadi maksustatavat tulu ajal, mil ta oli OÜ Aberriato juhatuse liige, küll aga on ta sel ajal on ta saanud nimetatud äriühingult suuri väljamakseid laenuna. Kõnealuste laenumaksete tegelik majanduslik tähendus on ilmselt vajalik välja selgitada vastutusotsuse tegemise menetluses, ent seni olemasoleva teabe põhjal on õigustatud kahtlus, et M.L.T. tegevus võib olla suunatud oma isikliku tulu ja sellega kaasnevate maksukohustuste varjamisele. Sellest tulenevalt on põhjendatud ka kahtlus, et tehtava võimaliku vastutusotsuse täitmisele pööramine võib osutuda keeruliseks. Sel juhul oleks otsuse täitmisele pööramine võimalik kohustatud isiku vara arvelt, mida on aga võimalik vältida vara võõrandamisega. Tehtava vastutusotsusega M.L.T.le pandava võimalik kohustus ei ole küll väga suur, mis vähendab tõenäosust, et isik selle vältimiseks oma kinnisvara võõrandama asub, teisalt aga ei koorma maksuhalduri poolt taotletav hüpoteek kaebaja õigusi ka väga olulisel määral. Kinnistu hüpoteegiga koormamise korral võib eeldada, et (vastutusotsuse tegemise korral) on kohustatud isik ise rohkem huvitatud kohustuse täitmisest, kui selle täitmise vältimisest või edasi lükkamisest. Eeltoodud asjaolusid silmas pidades leian kokkuvõttes, et maksuhalduri huvi võimaliku maksukohustuse täitmise tagamiseks on antud juhul suurem kui M.-L.T. huvi selle vastu, et tema omandis olevat kinnisasja sellise hüpoteegiga ei koormata. 3
2. Nagu juba märkisin, on maksuhalduri poolt taotletud meede, st. kaebaja omandis oleva kinnistu kaasomandiosa hüpoteegiga koormamine, mõõdukas ega ole ülemäärane. Kinnisasja hüpoteegiga koormamine ei takista selle jätkuvat kasutamist, samuti ei ole takistatud selle võõrandamine. MTA taotluses esitatud analüüs kinnistu väärtuse ja sellele juba seatud hüpoteekide väärtuse kohta on usutav. Liiati on M.-L.T.l võimalik seatavast hüpoteegist vabaneda, andes maksuhaldurile potentsiaalse maksuvõla (st. 16 261,77 eurot) ulatuses tagatis, kandes sellise summa maksuhalduri deposiitkontole. Pean põhjendatuks ka taotletud hüpoteegisumma suurust, mis ületab vastutusotsusega pandava võimaliku 16 261,77 euro suuruse maksukohustuse sundtäitmisega seotud eelduslike kulude võrra. Taotluses nimetatud 2052,06 euro suurune sundtäitekulu on sellise võla sundtäitmisele pööramise korral usutav ning kooskõlas kohtutäituri seaduses sätestatud tasumääradega. Asjaolu, et xxxxxxxxxxxx kinnisasi on juba koormatud mitme hüpoteekidega, ei takista käesoleva taotluse rahuldamist. Hüpoteek on võimalik seada esimesele vabale järjekohale, milleks praegusel juhul oleks
3. järjekoht.
4. Eeltoodut arvesse võttes leian, et arvestades taotleja põhjendusi, on M.-L.T. omandis olevatele kinnisasjale hüpoteegi seadmine vajalik, proportsionaalne ja mõõdukas meede tulevikus pandava rahalise kohustuse täitmise tagamiseks. Avalik huvi maksuvõlgade sisse nõudmise vastu kaalub üles M.-L.T. õiguse omandi vaba käsutamise vastu ulatuses, milles taotletav meede seda piirab. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristjan Siigur Kohtunik 4