← Eesti

2-16-18623/28

Obsah (8)§ 97§ 101§ 116§ 100§ 21§ 16§ 96§ 99

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Liis Arrak, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 25.09.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-1862

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja on hageja isa ja on kohustatud teda üleval pidama. Kuna hageja nõue on esitatud elatise alammääras, ei pea hageja oma vajadusi põhjendama ega tõendama. Kostja esitas kirjalikud tõendid, mille kohaselt tasub ta hageja sülearvuti ja kõlarite järelmaksu, korteri XXX telefoniteenuste (telefon ja internet) eest ja korteri XXX kommunaalkulusid. Sülearvuti ja kõlarite ostukulude tasumine ei ole lapse ülalpidamiskohustuse täitmine, kuna sülearvuti ja kõlarid ei ole hageja vajadused. Küll aga on kommunaalteenuste ja telefoniteenuste eest tasumine hageja ülalpidamiskohustuse täitmine, kuna hageja, hageja seaduslik esindaja ja kostja elavad koos aadressil XXX. Hageja kulud korteris on tema eluasemekulud (kommunaalkulud) ja sidekulud (telefon ja internet). 2

(7)Kostja konto väljavõttest nähtuvalt tuleb ühe kuu kommunaalteenuste eest Korteriühistule XXX tasuda keskmiselt 202 eurot ja telefoniteenuste eest ühes kuus keskmiselt 30 eurot (kontol nähtavatest maksetest Teliale tuleb maha arvata igakuine sülearvuti ja kõlarite järelmaks Teliale summas 22 eurot). Seega kokku tuleb kommunaalteenuste ja telefoniteenuste eest tasuda ühes kuus keskmiselt 224 eurot. Korteris elab kolm inimest ja hageja kulude suurus on seega 74,7 eurot. Kostja hagejat ülal pidama kohustatud isikuna peab kandma hageja kommunaalteenuste ja telefoniteenuste kuludest poole. Seega saab elatise tasumiseks arvestada kommunaalteenuste ja telefoniteenuste kuludest selle poole, mida kostja kandma ei ole kohustatud s.o 37,35 eurot. Muude lapse ülalpidamiskulude kandmist ei ole kostja tõendanud. Kohus tuvastas, et kostja töötab täistööajaga ja hageja seaduslik esindaja osalise tööajaga, hommikuti ja õhtuti. Hageja seaduslik esindaja põhjendas vajadust töötada osalise tööajaga sellega, et peab olema pojaga koos, teda valvama ja tema eest hoolitsema. Vanemate kohustused laste ees on

§ 116lg 1 kohaselt võrdsed.

Hagejale on määratud raske puue kehtivusega kuni 31.10.

  1. Hageja seaduslik esindaja esitas tõendina hageja rehabilitatsiooniplaani, mis kehtib ajavahemikus 31.08.2015 kuni 31.08.
  2. Rehabilitatsiooniplaanist nähtuvalt on kliendiga kontakti loomine peaaegu võimatu, kuna ta valib, kellega suhelda ja kellega mitte. Klient ei taju reaalselt aega ega kohta. Omavanustega suheldes muutub agressiivseks. Emotsionaalne seisund on ebastabiilne ja ettearvamatu. Puudub ohutunnetus. Hageja rehabilitatsiooniplaaniga on tõendatud, et hageja vajab pidevat järelevalvet ja hoolitsust. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja eest hoolitseb alaliselt ema. Eeltooduga on tõendatud hageja seadusliku esindaja vajadus töötada osalise tööajaga selleks, et hageja eest hoolitseda. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt välja mõista 235-37,35 = 196,65 eurot. Kohus ümardas väljamõisteta summa 200 euroni. TsMS § 164 lg 1 ja 2 alusel jättis kohus menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
  3. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja menetluskulud poolte endi kanda jätta. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud kohaldamata

§ 100

lg 2, mille kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kostja selgitab, et ta on hageja seadusliku esindajaga abielus, hageja on nende ühine laps ja neil on

§ 21mõttes ühine eluruum.

Kostja osaleb vahetult aktiivselt oma poja kasvatamises. Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei võtnud arvesse kostja seisukohta, mis on ära toodud vastuses hagiavaldusele. Kostja väitis kohtuistungil, et ta elab koos lapsega, osaleb lapse kasvatamises ning peab teda ka ülal. Hageja seaduslik esindaja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et kostja ei täida oma alaealise lapse ülalpidamiskohust. Apellant viitab

§ 16lg-tes 1 ja 2 sätestatule.

Maakohtu otsusest nähtub, et hageja seaduslik esindaja töötab osalise tööajaga selleks, et olla lapsega ja lapse eest hoolitseda. Seega on hageja seadusliku esindaja finantsiline ja varaline panus perekonna ülalpidamisse väiksem. Kostja erinevalt hagejast võib-olla osutab lapsele vähem tähelepanu, kuid tema finantsiline ja varaline panus perekonna ülalpidamisse on oluliselt suurem. Vastus apellatsioonkaebusele 3

(7)
  1. Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Käesolevas asja on maakohus rikkunud TsMS §-s 351 sätestatud selgitamiskohustust ja jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded, mis tingib asja tagasisaatmise maakohtule uueks menetlemiseks.
  3. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud hageja vajaduste ulatust ega leidnud, et hageja taotletud suuruses ülalpidamises osalemine oleks talle liigselt koormav. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja peab hagejat vahetult ülal ja osaleb lapse kasvatamises.
  4. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja väited, et ta on hageja seadusliku esindajaga abielus, neil on ühine eluruum ja osaliselt katab kostja nii hageja kui tema ema vajalikud kulutused. Kostja ei ole nõustunud lapse seadusliku esindaja väitega, et abikaasad on eraldi leibkondades. Ta on selgitanud kohtuistungil, et ostab süüa peaaegu iga päev, paneb selle külmikusse ja see on mõeldud kõigile, kes seda tahavad. Samuti on ta korduvalt küsinud, kas lapsele on mingit spetsiaalset toitu vaja. Lapse seaduslik esindaja on kostja väitele vastanud, et laps sööb oma diagnoosi tõttu ainult tema ostetud toitu ja isa ostetud toitu ei söö.
  5. Arvestades poolte väidetega on nõude kvalifitseerimiseks oluline tuvastada, kas hageja vanemate näol on tegemist abielulises kooselus või lahus elavate isikutega. Abieluline kooselu ei tähenda üksnes poolte subjektiivset hinnangut, vaid sõltub ka objektiivsetest asjaoludest. Abielulises kooselus elavate isikute puhul tuleneb nõude alus

§ 16

lg-st 1 ja sellisel juhul saab nõude nii enda kui lapse vajaduste katmiseks kostja vastu esitada teine abikaasa, mitte laps. Kui abikaasad elavad lahus (sõltumata sellest, et nad elavad ühes eluruumis), kohaldub

§ 16lg 3.

Sellisel juhul on ema ülalpidamisnõude aluseks on

§ 16

ning lapse ülalpidamisnõude aluseks vastavalt

§ 96

. Maakohus ei ole pooltega nõude kvalifikatsiooni arutanud ega selgitanud, milliseid asjaolusid tuleks vaidluse lahendamiseks esile tuua ja tõendada. Asja uuel menetlemisel tuleb võimaldada pooltel tuua esile ja tõendada asjaolud, mille alusel kohus saaks tuvastada, kas tegemist on abielulises kooselus või lahus elavate abikaasadega. 10.

§ 16

lg 1 kohaselt on abikaasad vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama. Sama sätte teise lõike kohaselt hõlmab perekonna ülalpidamine tegevust ja varalisi panuseid, mis on perekonna elutingimuste kohaselt vajalikud ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa ja nende ülalpeetavate laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks (perekonna huvides tehtud kulutused).

eelnõu seletuskirja (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b08d579a-6ae67288-be34-fcffd72f84e0/Perekonnaseadus) kohaselt sätestab norm abikaasade vastastikkuse kohustuse kaasa aidata perekonna ülalpidamisele, kohustuse seista hea teineteise eluvajaduste katmise eest, tehes seda nendevahelise kokkuleppe kohaselt abielulise kooselu korraldamise osas. Näiteks kui abikaasad on kokku leppinud, et ainult üks neist tegeleb tulundustegevusega väljaspool kodu ja teine hoolitseb koduse majapidamise ning laste eest, ootamata isiklikke sissetulekuid või vara, on sissetulekut saaval abikaasal kohustus teist (sissetulekuta) abikaasat ülal pidada, võimaldades talle lisaks majapidamis- ja lastekasvatamiskuludele ka isiklikuks tarbeks vajalikke summasid. Perekonna ülalpidamise näol on tegemist konkreetse ja vajaduse korral ka kohtu teel sissenõutava rahalise kohustusega. Perekondlike suhete olemusest 4

(7)tulenevalt ei eeldata abikaasade rahaliste panuste võrdsust, vaid tuginemist nendevahelistele (ka vaikivatele) kokkulepetele perekonna hüvanguks tehtavate kulutuste kandmise jaotuse kohta. Nimetatud perekonna ülalpidamise ja eluvajaduste tagamise ning kõigi pereliikmete huvide arvessevõtmise kohustusest tuleneb abikaasal lasuv kohustus hankida endale sobiv sissetulekuallikas, kasutades vajalikul määral ära oma haridust ja muid eeldusi, ning ühtlasi kasutada oma sissetulekuid ja vara ning muid vahendeid perekonna huvides – seda vähemalt ulatuses, mis võimaldab nimetatud kohustust piisavalt täita.
  1. Kostja on esile toonud, et varasemalt, kui rahaline seis oli parem, on ta toetanud abikaasa ja poja käike üks kord aastas Valgevenesse sugulaste juurde. Kostja on tuginenud asjaolule, et tegeleb küll vähem lapsega, kuid teeb väikese palga tõttu ületunde, tema tööpäevad on reeglina 12 tundi ja ta töötab ka laupäeval. Seega viitavad kostja poolt esile toodud asjaolud tema varasemale ulatuslikumale perekonna ülalpidamisele ja asjaolude (nt tema sissetulekute) muutumisele.
  2. Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul hinnata kostja eelnevaid väiteid ning anda pooltele võimalus tuua esile ning tõendada asjaolud, millised on kummagi abikaasa võimalused (haridus, seotus lapse kasvatamisega, vara ja sissetulekud) osaleda perekonna ülalpidamisel, millised on kummagi ja nende ülalpeetava lapse tavapärased ning erivajadused, millises ulatuses osalevad abikaasa perekonna ülalpidamisel oma tegevuse ja varaliste panustega, millised on nende senised (vaikivad) kokkulepped perekonna ülalpidamisel. Kui maakohus tuvastab, et abikaasad elavad abielulises kooselus, tuleb kohtul hinnata, kas esinevad alused, mis lubavad hageja seaduslikul esindajal endal nõuda kostjalt kui oma abikaasalt ülalpidamiskohustuse täitmist alates hagi esitamisest. Vaidlust

§ 16

lg 1 alusel lahendades saab maakohus hagejana käsitleda hageja seaduslikku esindajat (kui abikaasat).

  1. Apellatsiooniastmes ei vaidle pooled selle üle, et lapse ema töötab osalise töökoormusega tulenevalt hageja erivajadusest. Maakohtul tuleb täpsustada, kas selle asjaolu esiletoomisega on hageja soovinud kõrvale kalduda vanemate võrdsest proportsioonist hageja või perekonna ülalpidamisel. Asjaolu tuvastamine ja sellele hinnangu andmine on oluline nii lapse kui abikaasa ülalpidamisnõude lahendamisel.
  2. Kui maakohus tuvastab, et abikaasad elavad hoolimata perekonna ühisest eluasemest (

§ 21

) lahus

§ 16

lg 3 mõttes, ei muuda see abikaasade kohustusi perekonna ülalpidamisel, kuid elatist abikaasale tuleb sellisel juhul anda mitte panusena, vaid korrapäraselt makstavate rahasummadena.

§ 16

lg 3 kohaselt, kui abikaasad elavad lahus, annab kumbki teise abikaasa tavapäraste vajaduste rahuldamiseks ülalpidamist korrapäraselt makstavate rahasummadena samadel alustel nagu perekonna ülalpidamisel käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt. Lahus elav abikaasa ei ole õigustatud teiselt abikaasalt endale ülalpidamist nõudma, kui ta suudab end ise ülal pidada või kui lahuselu on põhjustanud tema ise oma käitumisega. Kuigi hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil rääkinud kommunaalteenuste võlgnevuse tekkimisest ja sellega seoses käesoleva hagi esitamisest, nähtub hagi asjaoludest siiski hagi esitamise vajadus eelkõige lapse huvidest lähtuvalt. Hageja seaduslik esindaja ei nõua ülalpidamist endale (

§ 16lg 3).

Hagejaks on sellise vaidluse lahendamisel

§ 96alusel laps.

Vaidlust

§ 96alusel lahendades lähtutakse lapse vajadustest, kusjuures kohtul tuleb välja selgitada, millised on vanemate kokkulepped kulude kandmise kohta (mh side- ja 5

(7)kommunaalteenuste osas) ja kas kostja kannab osad kulud vahetult. Maakohus on elatisnõude rahuldamisel kohaldanud ebaõigesti

§ 99lg 1 ja 2.

Kuigi praeguses asjas palus hageja kostjalt välja mõista miinimumelatise, on hagis esile toodud lapse igakuised vajadused keskmiselt 370-400 eurot (tl 2). Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 järgi kehtis alates 01.01.2016 kuutasu alammäärana täistööajaga töötamise korral 430 eurot ning § 1 lg 2 järgi kehtib alates 01.

  1. 2017 sellena 470 eurot. Seega on 12.12.2016 esitatud hagiavalduses märgitud lapse igakuised tegelikud vajadused alla seaduses sätestatud elatise miinimummäära. Kui maakohus hindab poolte varalist võimekust ja leiab, et see on võrdne, saab tulenevalt lapse vajadustest välja mõista ka miinimumelatisest väiksema elatise (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2).
  2. Vastuses apellatsioonkaebusele on hageja seaduslik esindaja toonud esmakordselt apellatsioonimenetluses esile, et kostja on ravi saanud alkoholisõltlane, teda on karistatud perevägivalla eest kriminaalkorras ja abikaasadel on eraldi majapidamine ja elamine, kuigi nad elavad ühes korteris. Hageja seaduslikul esindajal puuduvad rahalised vahendid, et osta endale ja pojale kahetoaline korter ning minna abikaasast lahku elama. Ringkonnakohus ei saa tulenevalt TsMS § 652 lg-st 4 uute asjaoludega apellatsioonimenetluses arvestada, kuid hageja saab asja tagasisaatmise tõttu maakohtule esitada vastavasisulised väited maakohtus ja kostja võimaluse need ümber lükata.
  3. Hageja esitas 20.06.2017 koos vastusega hageja klassijuhataja kirja, mille kohaselt on klassijuhataja kolme aasta jooksul suhelnud üksnes hageja emaga ja laps suhtub isasse väga halvasti, kuna isa on tema suhtes ükskõikne, ei soovi teda mõista ning aidata. Lisaks on hageja esitanud Sotsiaalkindlustusameti otsuse temale raske puude määramise kohta 13.10.2011 ja puude raskusastme ning lisakulude tuvastamise 08.10.2014 otsuse, puudega isiku kaarti ja pensioniraamatu koopia, tõendi selle kohta, et 2010/2011 õppeaastal on hagejal soovitatud õppida koduõppe vormis, 17.06.2015 üleriigilise nõustamiskeskuse soovituse, rehabilitatsiooniplaani, Peterburi uurimiskeskuse tõendi hageja diagnoosi ja ravisoovituste kohta, Valgevene 21.12.2016-20.12.2017 viisa ja selle eest maksmist tõendavad dokumendid ning bussipiletid, hageja ema tunnistuse Tallinna Lastehaigla psühhiaatriakliiniku koolitusel osalemise kohta, korteriühistu kommunaalkulude arved, fotod kostja eluruumist ja toidupoodide kviitungid. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et isa ei ole lapsega seonduvalt koolis käinud ega klassijuhatajaga suhelnud, asja lahendamisel ei oma tähendust lapse suhtumine isasse, mistõttu klassijuhataja kirja vastuvõtmiseks puudub vajadus. Lapse tervist ja lapse ema koolitust puudutavad tõendid on maakohtule juba esitatud (rehabilitatsiooniplaan, puuetega isiku kaart, tunnistus SD koolituse läbimise kohta tl 40-54), mistõttu vajadus nende teistkordseks esitamiseks puudub. Vaidluse asjaoludest ei nähtu, et pooltel oleks vaidlus lapse vajaduste (sh erivajadustega seonduvate kulutuste osas), mistõttu puudub vajadus võtta toimikusse Sotsiaalkindlustusameti otsust lapsele raske puude määramise kohta 13.10.2011 ja puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise 08.10.2014 otsust, koopiat pensioniraamatust, tõendit selle kohta, et 2010/2011 õppeaastal on hagejal soovitatud õppida koduõppe vormis, 17.06.2015 üleriigilise nõustamiskeskuse soovitust ning Peterburi uurimiskeskuse tõendit hageja diagnoosi ja ravisoovituste kohta. Valgevene 21.12.2016-20.12.2017 viisa ja selle eest maksmist tõendavate dokumentide asja juurde võtmine ei ole vajalik, kuna poolte vahel puudub vaidlus, et kostja ei ole nimetatud kulude kandmises viimasel ajal osalenud. Toidupoodide kviitungite lisamiseks toimikusse puudub vajadus, kuna pooled ei vaidle selle üle, et ka hageja ema toiduaineid koju ostab. Kommunaalteenuste arved perioodi 31.05.2017 -30.06.2017 ei oma 6

(7)vaidluse lahendamisel tähendust, kuna kostja ei ole kommunaalteenuste osas võlga eitanud ja pooled ei vaidle, et koos igakuiste maksetega tasub kostja ka varasemalt tekkinud võlga. Fotod, kuigi nendelt nähtuvad eluruumis olevad alkohoolse joogi pudelid, ei ole kostja alkoholisõltuvuse ja ravi tõendamiseks kohaseks tõendiks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kõik eelnimetatud tõendid vastustajale tagastada. 17. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.