KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 29. september 20

) § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 8. Hageja esitas koos apellatsioonkaebuse vastusega dokumentaalse tõendi (üürikuulutuse väljatrükk), mille põhjal arvutas välja eluaseme kasutuseelise väärtuse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist asjassepuutuva tõendiga, sest hageja ei ole elatise suurust vaidlustanud. Seetõttu jääb hageja taotlus

§ 238lg 1 alusel rahuldamata.

Väljatrüki elektroonilise esitamise tõttu ei ole vaja seda hagejale tagastada, aga kohus ei võta seda ka toimikusse.

1. Tulenevalt kaebuse ja kostja
2. augusti 2017 avalduse sisust on apellatsioonimenetluses sisuliselt vaidlus selles, kas maakohus pidi igakuise elatise määramisel võtma arvesse alates
3. juulist 2017 rakendunud lapserikka pere toetust. Pooled ei vaidle elatise määramise muude 3

§ 652

lg 1 p 2 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks uued esitatud asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Kusjuures apellatsioonkaebuses tuleb märkida uute asjaolude esimese astme kohtus avaldamata jätmise põhjus (

§ 633lg 5).

Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes kahel juhul: 1) asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta või 2) asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus (

§ 652lg 3 p-d 1 ja 2).

Ringkonnakohus ei saa apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel võtta aluseks asjaolu, et alates

1. juulist 2017 toetab riik kolme lapse puhul peret täiendavalt 300 euroga. Kuivõrd kostja ei ole esimese astme menetluses esile toonud lasterikka pere toetusega seonduvad asjaolusid ega põhjendanud, miks peaks konkreetselt selle toetuse hagejale langevast osast poole võrra vähendama kostja ülalpidamiskohustust, ei saa ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel kostja avaldatud asjaoluga arvestada. Riigikohtu senise praktika kohaselt on riiklike toetuste arvesse võtmise eeldus vastavale asjaolule tuginemine (vt nt
2. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16 komas lõik). Eeltoodust tulenevalt on maakohus teinud tema ette toodud ja seaduse järgi arvesse võetavate asjaolude pinnalt seadusliku ja piisavalt motiveeritud otsuse. Elatise summa määramise aluseks olevate asjaolude muutumise korral on nii elatise saamiseks õigustatud kui ka maksmiseks kohustatud poolel õigus esitada hagi elatise summa muutmiseks. Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused (vt Riigikohtu
3. oktoober 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 12 kolmas lõik).
4. Apellatsioonkaebuse lahendamisega seonduvad kulud jäävad

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

Juhindudes

§ 173

lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Hageja ei esitanud menetluskulude nimekirja kohtu määratud tähtajaks ja toimikust ei nähtu hageja kulusid apellatsioonimenetluses. Seetõttu tuleb kulude kindlaksmääramise osas sedastada, et hüvitatavad kulud puuduvad. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 4