← Eesti

3-17-377/25

Obsah (4)§ 44§ 151§ 121§ 45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-377 Haldusasi Jõelähtme valla kaebus Maa-ameti 08.12.2016 kirja

§ 44lg-test 4 ja 5.

Õigused heale haldusele ning korraldusele ja menetlusele kehtivad ka kaebaja osas. Samuti takistab olukord, kus vastustaja jätab kaebaja taotluse Jägala puhkekeskuse maa riigistamise menetluse peatamiseks lahendamata ning ei kaalu Jõelähtme valla huvi Jägala puhkekeskuse maa munitsipaliseerimiseks sama maaüksuse riigistamisel, kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmist. Jõelähtme vald vajab Jägala puhkekeskuse maad, tagamaks valla territooriumil heakorda ning loomaks muuhulgas võimalusi sisukaks vaja aja veetmiseks, kehakultuuriga tegelemiseks ning noorsootöö korraldamiseks. 12. Vastustaja leiab, et nii kaebuses esitatud nõuded kui ka kaebaja poolt palutud kaebuse muutmise nõuded on ilmselgelt perspektiivitud ning nendega ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada. Kaebaja subjektiivseid õigusi võiks rikkuda Maa-ameti peadirektori otsus maa riigi omandisse jätmise kohta, millisel juhul on kaebajal sellega mittenõustumisel võimalik see otsus vaidlustada. Seetõttu on käesoleva kaebusega halduskohtu poole pöördumine ennatlik. Tuvastamisnõue ei ole asjakohane ega lubatav ning kaebus on ennatlik ja perspektiivitu. Kaebuse muutmine oleks otstarbekas ja vajalik, kui kaebaja poolt soovitud uus nõue on sobiv kaebuse esialgse eesmärgi saavutamiseks. Kaebusest ja teistest menetlusdokumentidest saab teha vaid ühese järelduse, et kaebuse tegelik eesmärk on saada Jägala puhkekeskuse maaüksus munitsipaalomandisse. Vastustajale on teada, et kaebaja on esitanud Harju maavanemale taotluse Jägala puhkekeskuse maaüksuse munitsipaalomandisse andmiseks MaaRS § 28 lõike 1 punkti 4 alusel sotsiaalmaana. Vastustaja on menetluse käigus antud seisukohtades avaldanud arvamust, et maavanem on maa munitsipaalomandisse andmise taotluse ja toimiku tagastamisega riigi huvi põhjendusel sisuliselt maa munitsipaalomandisse andmise menetluse lõpetanud. Samas on Harju maavanem jäänud seisukohale, et menetlus ei ole lõppenud ning toimik on tagastatud Vabariigi Valitsuse 02.06.2006 määruse nr 133 “Maa munitsipaalomandisse andmise kord” (määrus nr 133) § 7 lõike 2 alusel kui puudusega toimik. Vastustaja ei ole Jägala puhkekeskuse maaüksuse munitsipaalomandisse andmist läbiviivaks haldusorganiks. Selleks on määruse nr 133 kohaselt Harju Maavalitsus, kelle hinnangul menetlus lõppenud ei ole. Seega jääb vastustajale selgusetuks, kuidas aitab kaebuse muutmine, et kohus tuvastaks maa munitsipaalomandisse menetluse mittelõppemise, kaasa kaebuse eesmärgi saavutamisele, kui menetlust läbi viiva haldusorgani hinnangul menetlus lõppenud ei ole. Kaebaja soovib, et Jägala puhkekeskuse maaüksuse riigi omandisse jätmise menetluses kaalutaks Jõelähtme valla huvi saada Jägala puhkekeskuse maaüksus munitsipaalomandisse. Vastustajale jääb arusaamatuks, miks peab kaebaja kohtu kaudu nõudma nõuetekohase haldusmenetluse läbiviimist. Maa-ametile, kes algatas Jägala maaüksuse puhkekeskuse maaüksuse riigi omandisse jätmise menetluse, on teada Jõelähtme valla huvi ja põhjendused ning maa riigi omandisse jätmise menetluses neid kindlasti analüüsitakse. Seejuures nähtub valla huvidega arvestamine juba sellest, et maa riigi omandisse jätmise menetluses on vallalt taotletud Jägala maaüksusele määrata sihtotstarbeks sihtotstarbeta maa. Teades, et maaüksus asub detailplaneeringu kohustusega alal ning koostamisel on üldplaneeringut muutev detailplaneering, ei ole Maa-ameti hinnangul mõistlik määrata maaüksusele üldplaneeringust tulenevat elamumaa juhtotstarvet. Seega, riigile on valla soovid teada ning riik on juba tutvunud 4

(8)3-17-377 ja analüüsib kindlasti veelkord Jõelähtme valla huvi ja põhjendusi ning ka õigusliku aluse sobivust eesmärgi saavutamiseks, mille jaoks Jõelähtme vald maaüksust munitsipaalomandisse soovib. Tulenevalt riigivaraseaduse (RVS) § 107 lg-st 3 tuleb kogu reformimata maa osas maareform läbi viia lähema kahe aasta jooksul. Maa-amet ei pea otstarbekaks viivitada Jägala puhkekeskuse maaüksuse osas maareformi läbiviimisega ega oodata ära juba
  1. aastal algatatud detailplaneeringu kehtestamist, milleni ei ole nelja aasta jooksul jõutud. Kaebaja soov, et kohus kohustaks Maa-ametit maa riigi omandisse jätmise läbiviimisel arvestama kaebaja huvidega, on ebavajalik ja ennatlik. Maa riigi omandisse jätmise menetlus alles käib ja põhjendamatu on vaidlustada menetlustoiminguid, mis ei ole kaebaja õigusi riivanud, vaid kaebaja hinnangul üksnes võivad tema õigusi tulevikus riivata. Kui Jõelähtme valla huvid saavad riigi omandisse jätmise menetluses riivatud, saab neid kaitsta vaidlustades lõplikku haldusakti. Vastustaja ei ole 21.06.2017 vastuse punktis 37 kirjutanud, et kaebaja taotlus on lahendamata. Vastustaja on sedastanud, et taotlus nr 5-6/2509-7 jäi haldusmenetlusliku taotlusena HMS kohaselt lahendamata, kuid kirjaga nr 6-7/16/13863-12 andis vastustaja Harju maavalitsuse korduvale riigi huvi väljaselgitamise kirjale ja kaebaja taotlusele nr 5-6/2509-7 ühise vastuse. Vastustaja on väljendanud, et taotlusele on vastatud, küll mitte vormiliselt haldusmenetluse reegleid järgides, kuid sisuliselt on Jõelähtme valla taotlusele nr 5-6/2509-7 vastatud. Seega on kaebaja taotluse nr 5-6/2509-7 uuesti läbivaatamise nõue perspektiivitu. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 44 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.

§ 151

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121

lõikes 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

§ 121

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

  1. Kohus on 28.02.2017 määrusega käesolevas haldusasjas võtnud menetlusse kaebuse Maa-ameti 08.12.2016 kirja nr 6-7/16/13863-12 tühistamiseks ning Maa-ameti kohustamiseks vaadata Jõelähtme valla 28.09.2016 taotlus nr 5-6/2509-7 uuesti läbi. Vaidlustatud kirjas (tl 2526p) vastas vastustaja muu hulgas Jõelähtme valla 28.09.2016 taotlusele nr 5-6/2509-7 (tl 24) mitte alustada Jägala puhkekeskuse maaüksuse riigi omandisse jätmise menetlust või kui vastavat menetlust on juba alustatud, siis peatada see kuni Jõelähtme Vallavolikogu 28.11.2013 otsusega nr 33 algatatud Jägala-Joa puhkeala detailplaneeringu menetluse tulemuste selgumiseni. Maa-amet kinnitas 08.12.2016 vastuses, et kavatseb jätkuvalt viia läbi Jägala puhkekeskuse maaüksuse MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel riigi omandisse jätmise menetluse, asudes ühtlasi seisukohale, et Jõelähtme valla 31.05.2016 esitatud maa munitsipaalomandisse andmise taotluse (tl 10-15p) menetlus on lõppenud Harju maavanema 24.08.2016 kirjaga nr 8-8/1622 (tl 18) taotluse ja toimiku tagastamisega ning Harju maavanema 19.09.2016 vastuses nr 2-2/16/49 (tl 20-20p) antud selgitused on eksitavad. Olukorras, kus varasema taotluse menetlemine on lõppenud, välistab MaaRS § 40 lg 4 ka uue taotluse esitamise pärast 30.06.
  3. Tallinna Ringkonnakohus on 11.07.2017 määruses käesolevas asjas selgitanud, et vaidlustatud kirja näol on tegemist menetlustoiminguga, mida tühistamiskaebusega vaidlustada 5

(8)3-17-377 ei saa (vt määruse põhjenduste p 19 ja 20). Seega ei ole tühistamisnõue lubatav ning see kuulub läbi vaatamata jätmisele

§ 151lg 2 p ja § 121 lg 2 p 1 alusel.

  1. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse muutmise taotluse, milles palub tühistamisnõude asemel tuvastada, et Jõelähtme Vallavalitsuse poolt esitatud Jägala puhkekeskuse maa munitsipaliseerimise taotluse nr. 5-6/2509 menetlus ei ole lõppenud ning Jägala puhkekeskuse maa riigi omandisse jätmise menetluses tuleb kaaluda Jõelähtme valla huvi Jägala puhkekeskuse maa munitsipaliseerimiseks. Samuti täpsustab kaebaja kohustamisnõuet, milles palub kohustada Maa-ametit vaatama Jõelähtme Vallavalitsuse 28.09.2016 taotlust nr. 56/2509-7 uuesti läbi osas, milles Jõelähtme vald on palunud Maa-ametil peatada Jägala puhkekeskuse maaüksuse riigi reservmaaks jätmise menetluse.
  2. Tallinna Ringkonnakohus on viidatud lahendi punktis 20 selgitanud, et praegusel juhul saaks Jägala puhkekeskuse maa riigi omandisse jätmise menetluse algatamata jätmisest keeldumise halduskohtus eraldiseisvalt vaidlustamise lubatavust õigustada see, kui nimetatud menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Sellise olukorraga oleks tegemist näiteks juhul, kui riigi omandisse soovitakse jätta sellist maad, mille riigi omandisse jätmine ei oleks üldse õiguspäraselt võimalik, mistõttu kujutaks vastava menetluse läbiviimine üksnes kaebaja tarbetut koormamist, sest see takistaks sama maa munitsipaalomandisse andmise menetluse lõpuleviimist (vrd Riigikohtu 06.03.2007 otsus nr 33-1-94-06, p-d 11-12; 13.10.2005 otsus nr 3-3-1-44-05, p 14). Küll aga on ringkonnakohus sama lahendi punktis 21 asunud seisukohale, et praegusel juhul vastava olukorraga tegemist ei ole ning on seejuures selgitanud järgmist: „Maareformi seadusest ei tulene, et MaaRS § 28 lg 1 p 4 alusel (s.o sotsiaalmaana) maa munitsipaalomandisse andmine oleks prioriteetne sama maaüksuse MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel (s.o reservmaana) riigi omandisse jätmise suhtes ega ka vastupidi (maa riigi omandisse jätmise prioriteetsus on sätestatud vaid MaaRS § 28 lg 1 p 7 alusel munitsipaalomandisse taotletava maa osas). Seega tuleb konkureerivate taotluste puhul lahendada küsimus kaalutlusõiguse alusel. Kuigi maa munitsipaalomandisse andmise korra § 8 lg 4 kohaselt võiks kohalikule omavalitsusele siduva hinnangu munitsipaalomandisse taotletava maa riigile vajalikkuse kohta anda ka maa munitsipaalomandisse andmise otsustaja (selgitades eelnevalt välja riigi huvi taotlusega hõlmatud maaüksuste suhtes), on eelviidatud praktikas peetud lubatavaks ka taotluse käiguta jätmist kuni maa riigi omandisse jätmise taotluse lahendamiseni, nagu see on toimunud ka praegusel juhul. Olukorras, kus maa riigi omandisse jätmise menetlust ei ole veel alustatudki ning samas otsustavad maa munitsipaalomandisse andmise (MaaRS § 28 lg 1 p 4 alusel taotletava sotsiaalmaa asukohajärgne maavanem) ja maa riigi omandisse jätmise erinevad haldusorganid (MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel elamumaa perspektiiviga reservmaa riigi omandisse jätmisel keskkonnaminister või Maa-ameti peadirektor), võib maa riigi omandisse jätmise otsuse ära ootamist enne maa munitsipaalomandisse andmise taotluse lahendamist pidada ka menetluslikult otstarbekaks, sest pole välistatud, et riik võib menetluse käigus oma seisukohta muuta.“. Punktis 22 on ringkonnakohus selgitanud, et keskkonnaministril või Maa-ameti peadirektoril tuleb maa MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel riigi omandisse jätmise otsustamisel muu hulgas põhjendada, miks kaalub riigi huvi perspektiivse elamumaa reservi suurendamiseks üles Jõelähtme valla huvi saada sotsiaalmaa MaaRS § 28 lg 1 p 4 alusel munitsipaalomandisse.
  3. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus asunud seisukohale, et Jõelähtme valla kaebus on ennatlik ning ei saa eeldada, et maa riigi omandisse jätmise menetluses tehtava otsusega rikutaks vältimatult kaebaja õigusi (p 24). Kaebaja on nõustunud ringkonnakohtu lahendi p-s 23 märgitud järeldusega, et esitatud kaebuse eesmärk on olnud saavutada, et Jägala puhkekeskuse maa riigi omandisse jätmise menetluses arvestataks tema 31.05.2016 taotlusega anda sama maa munitsipaalomandisse ja Jõelähtme Vallavolikogu 28.11.2013 otsusega nr 33 algatatud Jägala-Joa puhkeala detailplaneeringu menetlemise tulemustega. Seega soovitakse kaebusega sisuliselt kohustada vastustajat arvestama haldusakti andmisel muu hulgas konkreetsete asjaolude ja kaalutlustega. Ringkonnakohus on viidatud lahendi punktis 23 6

(8)3-17-377 selgitanud, et kaebuse eesmärgist lähtuvalt ei ole tegemist olukorraga, kus oleks põhjust aktsepteerida

§ 45lg 3 järgi menetlustoimingu eraldiseisvat vaidlustamist.

Praegusel juhul ei ole alust võimaldada halduskohtusse pöördumist selleks, et kohustada vastustajat arvestama tema poolt läbi viidava haldusmenetluse käigus muu hulgas kaebaja huvide ja argumentidega, olenemata sellest, et Maa-ameti 08.12.2016 kirjast ja 16.01.2017 vaide tagastamise otsusest nr 6-7/17/541-2 (tl 32-33) nähtuvalt on vastustaja olnud ekslikult seisukohal, et Jõelähtme valla taotluse menetlus on juba lõppenud. See ei välista siiski, et vastustaja arvestab maa riigi omandisse jätmise otsustamisel ka Jõelähtme valla vastuväidetega. Olukorras, kus läbiviidava haldusmenetluse tulemuse õigusvastasust ei ole võimalik eeldada, puudub halduskohtul alus sekkuda haldusorgani tegevusse haldusmenetluse läbiviimisel ning kaebajal tuleb enne halduskohtusse pöördumist oodata ära lõpliku haldusakti andmine, mille alusel oleks võimalik hinnata tema õiguste rikkumise esinemist. 19. Eeltoodust tuleneb, et vaidlusaluse kirja vaidlustamine ei ole lubatav ka tuvastamisnõudega ning kuuluks tagastamisele

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kaebaja ei ole tuvastamisnõudes taotlenud kõnealuse kirja õigusvastasuse tuvastamist, vaid palub kohtul tuvastada, et Jõelähtme Vallavalitsuse poolt esitatud Jägala puhkekeskuse maa munitsipaliseerimise taotluse nr. 5-6/2509 menetlus ei ole lõppenud ning Jägala puhkekeskuse maa riigi omandisse jätmise menetluses tuleb kaaluda Jõelähtme valla huvi Jägala puhkekeskuse maa munitsipaliseerimiseks. Kohus selgitab, et viidatud ringkonnakohtu lahendist nähtuvalt ei ole kaebaja esitatud Jägala puhkekeskuse maa munitsipaliseerimise taotluse nr. 5-6/2509 menetlus lõppenud, vaid see on jäetud käiguta (vt p-d 21 ja 23 ning Riigikohtu 23.10.2014 otsus nr 3-3-1-37-14, p 8) ning et keskkonnaministril või Maa-ameti peadirektoril tuleb maa MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel riigi omandisse jätmise otsustamisel muu hulgas põhjendada, miks kaalub riigi huvi perspektiivse elamumaa reservi suurendamiseks üles Jõelähtme valla huvi saada sotsiaalmaa MaaRS § 28 lg 1 p 4 alusel munitsipaalomandisse (vt p 22). Seega ei ole põhjust eeldada, et vastustaja vastavaid asjaolusid ei arvesta. Vastavate asjaolude ja kohustuste tuvastamine enne lõpliku haldusakti väljastamist (maa riigi omandisse jätmise otsustamist) ei ole lubatav, kuna tegemist ei ole

§ 45lg-s 3 sätestatud olukorraga.

Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta lõpliku haldusakti vaidlustamisel. Seega ei ole kaebuse muutmine esitatud tuvastamisnõudega kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalik ning kohus jätab kaebaja vastava taotluse rahuldamata. 20. Kuna tühistamisnõue kuulub tagastamisele ning kaebuse muutmine ei ole põhjendatud, kuulub

§ 151

lg 2 p ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata jätmisele ka kohustamisnõue (vaadata Jõelähtme valla

  1. septembri 2016 taotlus nr 5-6/2509-7 uuesti läbi). Vastustaja on kaebaja
  2. septembri 2016 taotlusele nr 5-6/2509-7 vastanud 08.12.2016 kirjaga nr 67/16/13863-12, mille vaidlustamine praegusel juhul on ennatlik ega ole eeltoodud põhjendustel lubatav. 04.08.2017 esitas kaebaja kohustamisnõude täpsustuse, mille palub kohustada Maaametit vaatama Jõelähtme Vallavalitsuse 28.09.2016 taotlust nr. 5-6/2509-7 uuesti läbi osas, milles Jõelähtme vald on palunud Maa-ametil peatada Jägala puhkekeskuse maaüksuse riigi reservmaaks jätmise menetluse. Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja selles osas tema taotlust lahendanud. Vastustaja hinnangul on kaebaja vastav taotlus lahendatud ning vastustaja on oma seisukohta sellele avaldanud. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja taotluste osas on vastustaja võtnud seisukoha 08.12.2016 kirjaga nr 6-7/16/13863-12, millest toodud seisukohtadest nähtuvalt vastustaja kaebaja taotlust ei rahuldanud. Ka kaebaja ise on 06.07.2017 määruskaebuses (määruskaebuse lk 7) asunud seisukohale, et vastustaja on 08.12.2016 kirjaga vastanud kaebaja
  3. septembri 2016 taotlusele. Seega on vastustaja seisukoht kaebajale teada ning ei ole põhjendatud, et vastustaja peaks selles osas uuesti kaebajale oma avaldatud seisukohti kordama. Lisaks nähtub eeltoodust, et maa riigi omandisse jätmise menetluse peatamine ei oleks praegusel juhul põhjendatud, mistõttu on vastava nõude eesmärgi saavutamine perspektiivitu (

§ 121lg 2 p 2). 7

(8)3-17-377 21. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata ning jätab kaebuse tühistamis- ja kohustamisnõuete osas läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.