3-15-3133/14

TA R T U H A L D U S K O H U S Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS E E S T I VA B A R I I G I N I M E L Kohtuasja number 3-15-3133 Otsuse kuupäev

1. aprill 2016.a Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi ********i kaebus Viru Vangla 16.09.2015.a käskkirjade nr 6-3/1164 ja 6-3/1170 ning 23.09.2015.a käskkirja nr 63/1221 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja ********, esindaja advokaat Valeriy Gimaev Vastustaja Viru Vangla, esindaja Eve Kangro Resolutsioon
2. Jätta kaebus rahuldamata.
3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.05.2016.a. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kaebus ja poolte seisukohad
4. Viru Vangla 16.09.2015.a käskkirjadega nr 6-3/1164 ja 6-3/1170 ning 23.09.2015.a käskkirjaga nr 6-3/1221 (edaspidi koos nimetatud vaidlustatud käskkirjad, tl 4-10) määrati ********ile järgmised distsiplinaarkaristused: - 16.09.2015.a käskkirjaga nr 6-3/1164 määrati ********ile distsiplinaarkaristus selle eest, et ta ei allunud 19., 20., 21., 22.,
5. ja 26.08.2015.a vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle koristajana. Kaebajat karistati iga eelnimetatud distsipliinirikkumise eest 15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega; - 16.09.2015.a käskkirjaga nr 6-3/1170 määrati ********ile distsiplinaarkaristus selle eest, et ta ei allunud 16.08.2015.a vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle koristajana. Kaebajat karistati 15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega; - 23.09.2015.a käskkirjaga nr 6-3/1221 määrati ********ile distsiplinaarkaristus selle eest, et ta ei allunud 23.08.2015.a vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle koristajana. Kaebajat karistati 15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. 1 1
6. ******** esitas 23.09.2015.a vaidlustatud käskkirjadele vaide (tl 26, 29). Viru Vangla jättis 20.11.2015.a vaideotsusega (tl 11-12) vaide rahuldamata.
7. ******** esitas 15.12.2015.a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta taotleb vaidlustatud käskkirjade tühistamist. Kaebaja seisukohad sisalduvad kaebuses (tl 2-3) ja vastustes kohtu küsimustele (tl 25, 28). Kaebajal ei olnud kohustust töötada, kuna 06.04.2015.a koostatud individuaalse täitmiskava kohaselt on kaebaja ajavahemikul 2015 - 2017 hõivatud põhihariduse ja riigikeele omandamisega ning tööle asumise kohustus tekib tal alles
8. aastal. Individuaalne täitmiskava on õiguspärane ja kehtiv haldusakt, mis reguleerib kaebaja õigusi ja kohustusi, eelkõige seda, millal on kaebaja hõivatud õppetöös ning millal kaebaja on kohustatud asuma tööle. 10.01.2014.a kehtima hakanud individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi kohaselt ei ole täitmiskava enam soovitusliku iseloomuga ning varasema kohtupraktika seisukohad ei ole selles osas kohaldatavad. Kaebaja esitas enda teada tööle määramisel kirjaliku vastuväite, et ta soovib õppida, mitte koristada, kuid Viru Vangla sellist kirjalikku dokumenti ei leidnud. Vastuseks kohtu küsimusele, kas kaebaja esitas tööle asumise korralduste saamisel vastuväite, et ta ei saa töötada õppimise tõttu, vastas kaebaja, et ta esitas punktis 2 nimetatud vaide. Kohus palus kaebajal selgitada, kas ta oli tegelikult hõivatud õppimisega ajal, mil talle anti korraldused asuda tööle. Kaebaja vastas, et ta oli hõivatud eesti keele õppimisega kuni 12.07.2015.a. Eesti keele eksam toimus 15.09.2015.a. Ajavahemikul 12.07.2015.a – 15.09.2015.a tegeles kaebaja iseseisvalt eesti keele eksamiks ettevalmistumisega. Kaebaja sooritas eksami positiivselt.
9. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja seisukohad sisalduvad vastuses kaebusele (tl 32-33), vaidlustatud käskkirjades ja vaideotsuses. Kaebaja ei ole vaidlustanud Viru Vangla 10.06.2015 käskkirja nr 6-2/946, millega vangla määras kaebaja tööle. Distsiplinaarmenetluses saab vastustaja anda hinnangu kaebaja nendele väidetele, mida ta distsiplinaarmenetluse käigus on esitanud. Kaebaja ei kasutanud distsiplinaarmenetluses võimalust esitada ütlusi ja selgitusi. Kaebaja esitas vaidemenetluses ja kohtus väiteid, mida distsiplinaarmenetluse käigus esitatud ei ole. Üldharidust omandav kinnipeetav ei ole küll kohustatud töötama, kuid töövabastus kehtib ajal, mil isik on reaalselt hõivatud õppetööga. Hariduse omandamine on töötamist asendavaks tegevuseks siis, kui õppetöö toimub samal ajal kui töötamine. Kaebaja osales riigikeele õppes ajavahemikel 06.01.2015.a - 07.03.2015.a ja 17.03.2015.a 10.07.2015.a. Kaebaja asus haridust omandama (8.klassis õppima) alates 01.09.2015.a. Seega ajavahemikul 11.07.2015.a - 31.08.2015.a ei olnud kaebaja vanglas hõivatud kinnipeetav. Kaebajale anti tööle asumise korraldused ajal, mil ta ei olnud hõivatud ei keeleõppe ega ka hariduse omandamisega. Vangistusseadusest ei tulene, et kinnipeetav on kohustatud töötama vaid juhul, kui see on ette nähtud tema ITK-s. ITK-l puuduvad haldusakti tunnused, tegemist on soovitusliku iseloomuga programmilise dokumendiga. 2 2 Kohtu seisukoht
10. Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti. Sama paragrahvi lg 2 p 2 kohaselt ei ole töötama kohustatud üldharidust või kutseharidust omandav või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev kinnipeetav. Ka VangS § 34 lg 5 sätestab, et hariduse omandamine toimub töö ajal.
11. Kaebaja väitel olid talle antud korraldused asuda tööle õigusvastased, kuna ta omandas üldharidust (põhiharidust) ja osales riigikeele õppes ning seetõttu tal töökohustust ei olnud. Õigusteoorias loetakse õppimist ja töötamist võrdse tähtsusega kohtlemisabinõudeks, mille mõlema eesmärk on suurendada kinnipeetava iseseisvat toimetulekuvõimet pärast karistuse kandmisest vabanemist ning aidata seeläbi kaasa vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. Hariduse omandamine astub kinnipeetava töökohustuse asemele (L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura
12. Lk 107). Eeltoodust tuleneb, et kinnipeetaval ei ole töökohustust ainult sel ajal, kui ta on reaalselt hõivatud hariduse omandamisega. Praeguses asjas on kindlaks tehtud, et punktis 1 toodud kuupäevadel, kui kaebajale anti korraldused asuda tööle, ei olnud kaebaja hõivatud üldhariduse või kutsehariduse omandamise või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusega. Seda, et kaebaja oleks vaidlusalustel kuupäevadel olnud hõivatud hariduse omandamisega, ei väida ka kaebaja ise. Kaebaja väitel valmistus ta sel ajal iseseisvalt riigikeele eksamiks, kuid see ei ole käsitletav ühegi VangS § 37 lg 2 p 2 nimetatud tegevusena. Lisaks on see väide tõendamata, kuid kuna iseseisev õppimine ka tõendatuse korral ei vabastaks kaebajat töökohustusest, siis puudub vajadus anda kaebajale võimalus täiendavate tõendite esitamiseks.
13. Kaebajat ei vabastanud töökohustusest see, et kaebaja ITK-s (tl 13-14) oli ette nähtud põhihariduse ja riigikeele omandamine aastatel 2015 - 2017 ning töötamine aastatel 2018
14. VangS § 37 lg 1 paneb kinnipeetavale kohustuse töötada sõltumata sellest, kas töötamine on ette nähtud ITK-s. Kaebaja eksib selles, et kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi uue redaktsiooni kehtestamisega alates 31.05.2008.a (mitte 10.01.2014.a, nagu arvab kaebaja) on ITK olemus kardinaalselt muutunud. On küll õige, et kuni 30.05.2008.a kehtinud juhendi § 11 ütles, et täitmiskavas sisalduvad ettepanekud on soovituslikud ning juhendi uues redaktsioonis sellist sätet või sõna „soovituslik“ ei ole. Samas ei saa ITK olemus tuleneda ühest sättest justiitsministri poolt kehtestatud juhendis ning kohtupraktikas ei ole ITK olemust ka põhjendatud ainuüksi sellele sättele tuginedes. ITK olemus tuleneb eelkõige VangS § 16, mille põhjal ITK on vangistuse täideviimist planeeriv programmiline dokument. Ka kohtupraktikas on olenemata juhendi uue redaktsiooni kehtestamisest jäädud selle juurde, et ITK ei ole haldusakt.
15. Vaidlustatud käskkirjade kohaselt ei esitanud kaebaja tööle asumise korralduste saamisel ühelgi korral vastuväidet, et tal ei ole töökohustust õppimise tõttu. Kohus andis kaebajale võimaluse tõendada, et ta esitas tööle määramisel või tööle asumise korralduste saamisel vastustajale sellekohase vastuväite. Kaebaja möönis, et sellise vastuväite esitamist tööle 3 3 määramisel ta tõendada ei saa ning korralduste saamisel kaebaja seda vastuväidet ei esitanud (esitas selle vaides). Kohtu hinnangul näitab see, et kaebaja praegune põhjendus töötamisest keeldumiseks on otsitud ning kaebaja keeldus tööle asumast põhjuseta. Eeltoodud põhjustel olid kaebajale antud korraldused asuda tööle õiguspärased.
16. Isegi kui vanglaametnike korraldused kaebajale oleksid olnud ebaseaduslikud, oleks kaebajal siiski tulnud need täita. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et korralduse täitmata jätmine kinnipeetava poolt saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (Riigikohtu lahendid 3-3-2-1-15, 3-3-1-103-06). HMS § 63 lg 2 kohaselt on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan või haldusakti adressaat, seda ei ole andnud pädev haldusorgan, see kohustab toime panema õigusrikkumise, sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Selliseid asjaolusid praegusel juhul ei esinenud. Puudub ka korralduste täitmata jätmist õigustav erinorm (võrdluseks õigus keelduda tööst, mis seab ohtu töötaja tervise, tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 p 4). See tähendab, et kaebajal oleks tulnud täita talle antud korraldused ja soovi korral vaidlustada need hiljem.
17. Kokkuvõttes on vaidlustatud käskkirjad õiguspärased ja kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
18. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus määras 16.03.2016.a määruses menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise tähtajaks 31.03.2016.a. Pooled kuludokumente ja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 4 4