3-17-610/2

TA R T U H A L D U S K O H U S Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-610 Määruse kuupäev

1. mai 2017 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi ********u kaebus kooseluseaduse rakendamiseks vajaliku seaduse andmata jätmise õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes Menetlusosalised Kaebaja ******** Resolutsioon Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Asjaolud
2. ******** esitas 14.03.2017.a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tuvastada Eesti Vabariigi tegevusetuse, mille tulemusena puudub kooseluseaduse rakendamiseks vajalik seadus, õigusvastasuse. Kaebaja sõlmis 11.08.2016.a kooselulepingu oma pikaajalise elukaaslase Maarika Müürsepaga. Viru Vangla ei luba kaebajale pikaajalisi kokkusaamisi Maarika Müürsepaga, kuna vangistusseaduse järgi ei ole kooseluleping aluseks pikaajalise kokkusaamise võimaldamisel. Tuvastamiskaebuse esitamist põhjendab kaebaja kahjunõude esitamise kavatsusega. Kohtu seisukoht
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.
4. RVastS § 7 lg 1 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 1 1 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 14 lg 1 kohaselt võib isik nõuda õigustloova aktiga või selle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kahju põhjustati avaliku võimu kandja kohustuste olulise rikkumisega, rikutud kohustuse aluseks olev norm on otsekohaldatav ning isik kuulub õigustloova akti või selle andmata jätmise tõttu eriliselt kannatanud isikute rühma. Praeguses asjas ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud mitmetel põhjustel. Kuna kaebaja võimaliku kahju hüvitamise nõude muudab ilmselgelt perspektiivituks juba ühe põhjuse esinemine, siis ei käsitle kohus lisaks määruse punktis 4 toodule muid põhjuseid, miks RVastS § 7 lg 1 või § 14 lg 1 kohaldamise eeldused ei ole praeguses asjas täidetud.
5. Kahju hüvitamist RVastS § 14 lg 1 alusel saab nõuda üksnes juhul, kui kahju on tekkinud otseselt õigustloova akti alusel või õigustloova akti puudumise tõttu. Kui isiku suhtes on antud haldusakt või sooritatud toiming, siis saab kahju hüvitamist nõuda RVastS § 7 ja 9 alusel (Ene Andresen. Riigivastutus. Tartu
6. Lk 88). Kaebaja väitel on talle kahju tekitatud sellega, et Viru Vangla ei luba kaebajale pikaajalisi kokkusaamisi isikuga, kellega kaebaja on sõlminud kooselulepingu. See tähendab, et väidetav kahju ei ole põhjuslikus seoses mitte õigustloova akti, vaid Viru Vangla haldusaktiga. Õigustloova akti andmata jätmine kaebajale otseselt kahju põhjustanud ei ole. Kaebajal on võimalik esitada pikaajalise kokkusaamise keelamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue või seda ettevalmistav tuvastamisnõue Viru Vangla vastu. Kuna kaebaja eesmärk on pikaajalise kokkusaamise saavutamine, siis on kaebajal võimalik esitada ka tõhusam nõue ehk keelduva haldusakti tühistamise või pikaajalise kokkusaamise lubamiseks kohustamise nõue. Eeltoodud vaidluses saab kaebaja tugineda asjaolule, et pikaajalise kokkusaamise keelamine kooselulepingu sõlminud isikutele on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja esitanud kohtule kaebuse pikaajalise kokkusaamise taotluse rahuldamata jätmise õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes (kohtuasi 3-17-858). Seetõttu ei suuna kohus kaebajat muutma oma nõuet praeguses kohtuasjas.
7. Kuna kaebaja hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu, siis puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamise õigus. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks Kohtunik 2 2