Obsah (4)

§ 3§ 29§ 31§ 37

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-17-694 Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2017, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi Estic Green OÜ kaebus

) § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil

§ 3

lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, v.a maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks.

§ 29

lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. 12. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et maksukohustuse suurenemine on ebaselge ja tõendamata. Kohtu arvates on maksuhaldur kogunud piisavalt tõendeid, mis kogumis hinnates kinnitavad, et kaebaja ei soetanud Deerum Haldus OÜ nimel esitatud arvete alusel Keila Hooldekodu objektile mööblit, vaid soetas selle ise Läti äriühingust SIA Attels R, mida kinnitab asjaolu, et Estic Green OÜ-l olid olemas Läti arved. Seega on tõendatud tehingu mittetoimumine arvetel näidatud poolte vahel ja kaebaja pahausksus võltsarvete kasutamisel. 13.

§ 31

lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha

§-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Muu hulgas tuleb arvele märkida maksukohustuslase nimi, aadress ja maksukohustuslasena registreerimise number, kauba või teenuse nimetus või kirjeldus ja kauba kogus või teenuse maht (

§ 37lg 7 p-d 2, 5, 6).

Riigikohus on näiteks 24.01.2011 otsuses nr 3-3-1-73-10 selgitanud, et kui käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, kuna sellisel juhul tuleb tegelikuks müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut. Eeldada ei saa, et see tundmatu kolmas isik on käibemaksukohustuslane (p 10).

1. Kohtu arvates on sisendkäibemaksu mahaarvamiseks formaalsete nõuete kõrval oluline, et tehingud oleksid reaalselt toimunud. Ainult arve väljastamine ja raha liikumine väidetavale müüjale ei kinnita veel käibe toimumist ja käibemaksukohustust. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei laiene isikule, kes teab, et arvel märgitud müüja ei ole tegelik müüja, osaleb maksupettuses või on rikkunud hoolsuskohustust ning ei suuda tõendada tegelikku tehingu toimumist ning kauba või teenuse saamist arvetel näidatud isikutelt (vt Tartu Ringkonnakohtu 04.09.2008 otsus nr 3-08-115). Seega sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimuseks on nõuete kohase arve olemasolu teiselt käibemaksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral.
2. Ka kohtupraktikas (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 13.02.2008 otsus nr 3-3-1-97-07) on kinnistunud seisukoht, et ainuüksi arvete esitamine ja tasumine ning deklareeritud andmete kajastamine maksuarvestuses ei kinnita veel tehingute toimumist arvetel näidatud poolte vahel, kui esineb põhjendatud kahtlus, et tehingud arvetel näidatud poolte vahel ei ole tegelikult aset leidnud.
3. Maksuhaldur leidis, et Deerum Haldus OÜ nimel 07.09.2015, 28.09.2015, 16.09.2015 ja 17.09.2015 koostatud arved olid valdavalt lätikeelsed ja nende sisu ei olnud võimalik tuvastada. Üksnes 18.09.2015 koostatud arve nr 18092015 oli eestikeelne. Maksuhaldur tuvastas, et nimetatud arvete puhul ei olnud kauba müüjaks Deerum Haldus OÜ, vaid kaebaja soetas kauba ise Läti äriühingust SIA Attels R, tuginedes järgmistele asjaoludele: 1) Deerum Haldus OÜ ei ole tõendanud, et oli kontrollitaval perioodil tegutsev äriühing ja 28.12.2015 kustutati ta käibemaksukohustuslaste registrist põhjusel, et äriühing ei tegele Eestis ettevõtlusega. Deerum Haldus OÜ otsust ei vaidlustanud. 2) Deerum Haldus OÜ endine juhatuse liige Tarmo Piho ei teadnud tehingutest Estic Green OÜ-ga midagi. 3) Deerum Haldus OÜ ei teadnud, milliseid kaupu ta Estic Green OÜ-le müüs, kuna Deerum Haldus OÜ nimel koostatud arved olid lätikeelsed. T. Piho väitis, et ta ei valda läti keelt ning ei tea seetõttu, milliste kaupade kohta on SIA Attels R arved koostanud ja ei saa kinnitada, kas kaup vastas tellimusele. Tema kirjutas vaid arvetele kaupade nimetused sõna-sõnalt maha SIA Attels R arvetelt, mis tõendab, et Deerum Haldus OÜ ei olnud kauba tegelik müüja. Samas kinnitas ka Estic Green OÜ juhatuse liige Andrus Armulik, et ta ei saa läti keelest aru ja väitis, et ei saa aru, millise kauba kohta on arved koostatud. 4) Estic Green OÜ juhatuse liige A. Armulik andis vastuolulisi ja mittetõeseid ütlusi tehingute kohta, väites, et ta ei tea, kust kaup pärines ega äriühingust Deerum Haldus OÜ midagi. 5) Estic Green OÜ-l endal olid olemas Läti äriühingu SIA Attels R kontaktid, mistõttu puudus vajadus soetada kaupu Lätist teiste Eesti äriühingute vahendusel. SIA Attels R arvete olemasolu kaebaja raamatupidamises tõendas, et kaebaja soetas Keila Hooldekodu objektile mööbli otse Läti äriühingult SIA Attels R, mitte Deerum Haldus OÜ-lt. SIA Attels R esitas maksuhaldurile väljavõtte oma raamatupidamisest ajavahemiku 08.10.2015 – 16.09.2015 kohta, mis kinnitas, et Estic Green OÜ tegi ise kontrollitaval perioodil ja pärast seda tehinguid Läti äriühinguga SIA Attels R.
4. Eeltoodust tulenevalt asus maksuhaldur kontrollimenetluse käigus tuvastatud asjaolusid ja kogutud tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et Deerum Haldus OÜ nimel arvete koostamine toimus kaebaja huvides eesmärgiga luua mulje kauba soetamisest Eestis, võimaldamaks nimetatud arvetel kajastatud käibemaksu sisendkäibemaksu hulgas kajastamisega saada maksueelis. Kohtul ei ole alust eeltoodus kahelda. Kuna kaebaja ei ole septembris 2015 Deerum Haldus OÜ-ga tehinguid teinud, ei olnud tal õigust arvestada 2015 septembris sisendkäibemaksu hulgas Deerum Haldus OÜ arvetel kajastatud käibemaksu kogusummas 17 889,56 eurot.
5. Riigikohus on 25.03.2009 otsuse nr 3-3-1-3-09 p-s 20 viitega kohtuasja nr 3-3-1-34-07 p-le 13 märkinud, et kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses ning oli võimalik määrata tasumisele kuuluv maksusumma, siis peab maksukohustuslane tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel. Kuna maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, lasus kaebajal kohtumenetluses kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti (maksukorralduse seaduse § 150 lg 1). Käesolevas asjas asub kohus seisukohale, et kaebaja ei esitanud kohtumenetluses uusi veenvaid tõendeid, samas ei anna kaebuse väited maksuotsuse tühistamiseks alust. Kuna võltsarvetel kajastatud kauba saamine ei leidnud kuidagi maksu- ega kohtumenetluses tõendamist, siis jääb Estic Green OÜ kaebus rahuldamata.
6. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
7. Tartu Halduskohtu 15.06.2017 määruse resolutsiooni p 2 kohaselt anti menetlusosalistele võimalus esitada täiendavaid menetlusdokumente hiljemalt
8. augustil 2017 ning resolutsiooni p 3 kohaselt oli teisel menetlusosalisel võimalik täiendavalt esitatud menetlusdokumentide osas esitada omapoolne seisukoht hiljemalt
9. augustil
10. Kaebaja esitas aga 30.08.2017 kohtule oma seisukoha vastustaja täiendavatele seisukohtadele. Sellist võimalust kohus 15.06.2017 kohtumääruses menetlusosalistele ei andnud. Kaebaja poolt kohtule 30.08.2017 saadetud menetlusdokument on esitatud mittetähtaegselt ja kohus tagastab nimetatu selle esitajale. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik