1-15-2094/39

1 Kriminaalasi nr 1-15-2094 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-2094 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid Ramunas Intšise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu RAMUNAS INTŠIS, isikukood 37108065217, Vabariigi kodanik, haridus 10 klassi, elukoht xxxx Eesti Karistuse kandmise algus 17.05.2017 ja lõpp 17.12.2017 Kaitsja v.-adv. Eduard Bulattšik RESOLUTSIOON Jätta RAMUNAS INTŠIS vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Bulattšik (asukoht Põhja allee 12-16, 30324 Kohtla-Järve) kasuks 115,20 (ükssada viisteist eurot ja 20 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 19,20 eurot) eurot v.-adv. Eduard Bulattšiku poolt määratud korras süüdimõistetu Ramunas Intšise kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Ramunas Intšiselt menetluskuluna kaitsjatasu 115,20 (ükssada viisteist eurot ja 20 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Eduard Bulattšiku poolt osutatud õigusabi eest. Ramunas Intšisel tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355, Luminor Bank nr EE401700017002872300 või Danske Bank nr EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700018919 ning selgitus: „Ramunas Intšis, 1-15-2094, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest 2 arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.09.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ramunas Intšise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Ramunas Intšis tunnistati Viru Maakohtu 17.03.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-2094 süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõisteti 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja määrati katseajaks 2 (kaks) aastat. Katseajaks allutati Ramunas Intšis kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid. Viru Maakohtu 30.01.2017 kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-15-2094 rahuldati Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Merli Tammi-Jõeveeri taotlus ning pöörati täitmisele Viru Maakohtu 17.03.2015 kohtuotsusega Ramunas Intšisele mõistetud ja ärakandmata karistus 7 (seitse) kuud vangistust. Ramunas Intšis asus nimetatud karistust kandma 17.05.
3. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 14 korral, reaalset vangistust kannab ta seitsmendat korda. Käesolevat karistust kannab isik varguste eest. Varasemalt on teda samuti korduvalt karistatud varguste ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kinnipeetava praegune käitumine on sarnane varasemale kriminaalsele käitumisele, kuriteod on liigiliselt jäänud samaks, raskusaste pole muutunud. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on materiaalse kasu saamise eesmärk. Lühikese karistusaja tõttu ei ole kinnipeetavale vangistuses individuaalset täitmiskava koostatud. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 4 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 kuud vangistust. Kinnipeetav elas 20 aastat koos vanematega xxxx. Peale seda kolis koos vanematega xxxx asuvasse tallu. Vabanemisel on isikul võimalik elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on ühetoalise kõigi mugavustega sotsiaalkorteriga, mille üürileping on sõlmitud E K (naise vend). E K on nõus kinnipeetava elama asumisega antud elupinnale. Isik on omandanud Tartu
4. Keskkoolis põhihariduse ja Rummu Vanglas lõpetanud
5. klassi. Kinnipeetav on küll rahvuselt leedulane, aga terve elu elanud Eestis. Sellest tulenevalt on tema emakeeleks eesti keel. Isik pole läbinud ühtegi kutseõpet, sest pole olnud piisavalt huvi selle jaoks. Kinnipeetav töötas betoonitehases umbes 5 aastat. Peale elukoha vahetust asus tööle Grossi sigalasse, kus töötas umbes 3 aastat. Mõlemas töökohas töötas ametlikult. 2011.a peale Grossi sigalast lahkumist, võttis isik end Töötukassas arvele. Isikul erialast kvalifikatsiooni ei ole, kuid ta on töötanud automehaanikuna ja ehitajana, samuti on teinud juhutöid (metsatööd). Isiku majanduslik olukord oli halb. Sissetulekuteks olid juhutöödel saadud tasu ning puudetoetus, kuid sellega ta end elatada ei suutnud. Seisuga 16.08.2017 on isikul täitmata rahalisi nõudeid summas 407,06 eurot. Vabanemisel kinnipeetaval töökohta ei ole. 3 Kinnipeetava ema on surnud ja kasuisaga on suhted halvad. Isik on kodust varastanud ning teda ei lubata endisesse koju elama. Ka pärandus on tehtud võõrastele hooldajatele. Kinnipeetava lähedasteks on tema naise vennad E K ja A K, kellega enne vangistust elas samal elupinnal. E K sõnul tema õde elab ja töötab xxxx. A K on vanglas. E K sõnul on talle määratud töövõimetus ja Ramunas Intšis on talle elamisel toeks. Kinnipeetava sõnul on tema sõprusringkond väike, kuid nende seas on ka kriminaalse taustaga isikuid. Enda sõnul pole isik mõjutatav, kuigi varasemaid vargusi on toime pannud ka grupis. Vaba aega veetis isik kodus olles. Kinnipeetava käitumine on riskiv ja hoolimatu, sest ta on toime pannud mootorsõiduki juhtimisi joobeseisundis ning korduvaid vargusi. Isiku enda sõnul ei tarbi ta palju alkoholi, kord nädalas 2 õlut. Samas on ta varasemalt toime pannud mitmel korral mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Meditsiiniosakonna andmetel kinnipeetaval alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole. Narkootikumidest on kinnipeetav proovinud amfetamiini. Meditsiiniosakonna andmetel narkosõltuvust diagnoositud ei ole. Mootorrattaõnnetuse tagajärjel on kinnipeetavale määratud töövõimetus xxxx ulatuses, isik kõnnib ebastabiilselt ning ei kasuta vasakut kätt. Kinnipeetav kordab oma vigu, ei suuda varasematest kogemustest õppust võtta. Ta tunnistab oma probleeme ja on nõus, et nende lahendamiseks peaks midagi tegema. Vargused on toime pandud majandusliku kasu saamise ajendil, kuna ta ei ole sobivat tööd leidnud. Isik keskendub lühiajalistele ja kiiretele lahendustele, mõtlemata tulevastele probleemidele. Siiani pole isik muutnud oma käitumist ja tegusid. Suhtumine ametiisikutesse on hea, kuid kinnipeetav on rikkunud kriminaalhoolduse all olles nõudeid. Ta valetas riskihindamise ajal oma elukoha andmete kohta ning sai kirjaliku hoiatuse. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 74%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, ei toeta Viru Vangla isiku ennetähtaegset vabastamist. Juhul kui kohus peab otstarbekaks Ramunas Intšis tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle, tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, katseaeg ja käitumiskontroll kuni 17.12.
6. Ramunas Intšise tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel on soovitatav kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud kohustusi. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et Ramunas Intšise suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Vabanemise korral Ramunas Intšisel töökohta ei ole. Riigipoolsete garantiide tagamiseks tuleb end arvele võtta Eesti Töötukassas. Isik saab ka töövõimetuspensioni. Kasuks sotsiaalsel ja majanduslikul toimetulekul on ka pöördumine kohaliku omavalitsuse poole. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et kinnipeetav muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega ning oleks motiveeritud elama seaduskuulekat elu. Varasem tingimisi karistus ei täitnud oma eesmärki, isik rikkus kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja pani katseajal toime uue kuriteo. Juhul kui kohus leiab, et Ramunas Intšis tuleb vabastada vangistusest ennetähtaegselt, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p 4,8 sätestatud kohustusi. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata Ramunas Intšisele katseaeg ja käitumiskontroll kuni 17.12.
7. Ramunas Intšis ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on nüüd nõus kriminaalhooldusele alluma. Eelmine kriminaalhooldus ebaõnnestus. Tema tervislik seisund võimaldab mingil määral tööd teha. Remonditöid näiteks saaks ta teha. Ühtegi eriala tal pole, aga on mingi töökogemus. Pensioni sai ta xxxx eurot, Kundas sai ta ka toimetulekutoetust. Ta pole kunagi varem tingimisi enne tähtaega vabanenud. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Ramunas Intšise tingimisi enne tähtaega 4 vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Ramunas Intšise ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märkis, et isikul on veel 2,5 kuud olla vanglas. Süüdimõistetu on 46 aastat vana, kuritegusid ta enam toime panema ei hakka. Isik kaalus neid olukordi ning on nõus võtma endale kohustusi. Kaitsja palub kohtul mööda vaadata sellest, et vangla ega prokurör ei toeta süüdimõistetu vabastamist. Inimesel on vaja juba elada, ta on 46 aastat vana ja ta lubas, et täidab kohustusi. Kaitsja palus kohtul Ramunas Intšis vabastada enne tähtaega. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Ramunas Intšis ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 14 korral, reaalset vangistust kannab ta seitsmendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Käesolevat karistust kannab isik varguse eest ning ka varasemalt on teda korduvalt karistatud varguste eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on materiaalse kasu saamise eesmärk. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et kinnipeetaval ei ole vabanemisel töökohta, puudub kohtul kindlus, et isik vabanedes majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti varavastaseid kuritegusid sooritama. Ramunas Intšisele on määratud töövõimetus xxxx ulatuses ning ta saab töövõimetuspensioni. Samas nähtub vangla materjalidest, et isiku sissetulekuks enne vangistust oli töövõimetuspension ja juhutöödel saadud tasu, kuid sellega ta ennast ära elatada ei suutnud. Toimetulekut raskendab asjaolu, et isikul ei ole erialast kvalifikatsiooni. Kinnipeetava suhtlusringkond on väike, kuid sinna kuulub ka kriminaalkorras karistatud isikuid. Kinnipeetav ise arvab, et ei ole teiste poolt mõjutatav, kuigi varasemalt on ta toime pannud varguseid ka grupis. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et esialgselt mõistetud tingimuslik karistus pöörati täitmisele, kuna Ramunas Intšis rikkus katseajal KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ning kriminaalhooldust ei olnud võimalik tema suhtes teostada. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik tingimisi enne tähtaega vabanedes suudab katseaja jooksul täita kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ning talle määratavaid kohustusi ja katseaja edukalt läbida. Vangla hinnangul on kinnipeetava poolt üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 74%, millise näol on tegemist kõrge riskiga. Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud Ramunas Intšise vangistusest ennetähtaegne vabastamine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et tal on vabanemisel olemas elukoht naise venna juures. Samuti seda, et tema käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Eduard Bulattšik, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 139,20 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud 5 ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kaitsja taotluse kohaselt osales ta kohtuistungil 03.10.2017 kell 13.00-13.45 ning taotleb tasu 1 tunni eest. Kohtuistungi protokolli kohaselt algas kohtuistung kell 13.00 ning lõppes 13.
8. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg 4 kohaselt kohtuistungil osalemise eest arvestatakse tasu 30 minuti kaupa ja lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Tasu arvestamisel lähtutakse menetlusosalistele teatavaks tehtud kohtuistungi alguse ja istungiprotokollis märgitud kohtuistungi lõpu kellaajast. Eeltoodust tulenevalt on kaitsjal õigus kohtuistungil osalemise eest saada tasu 0,5 tunni eest, s.o summas 20 eurot, mitte 1 tunni eest summas 40 eurot nagu taotluses märgitud. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus väljamõistmisele kuuluvat tasu ning leiab, et tasutaotlus on põhjendatud osaliselt summas 115,20 eurot. Kohus leiab, et kaitsjatasu kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
9. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik