) § 180 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlke kulude kandmisest. 4.
lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
lg 5 kohaselt ei hinnata menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust menetlusabi taotlemisel menetlusdokumendi või kohtulahendi tõlkimiseks.
lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei arvestata taotleja majanduslikku seisundit hinnates taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata menetlusabi taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikke sõiduvahendeid, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga.
lg 3 kohaselt ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui tema taotletu saab saavutada lihtsamalt, kiiremini või odavamalt.
lg 2 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. 5. Menetlusabi taotluse kohaselt soovib kostja vabastust kõikide kulude kandmisest, sh vabastust hagejate menetluskulude ja riigi kulul määratud esindaja töötasu tasumisest. Kohus leiab, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd käesoleval hetkel on kostja soovinud menetlusabi kulude kandmiseks, millest vabastamist tsiviilkohtumenetluse seadustik käesolevas menetlusstaadiumis ette ei näe.
lg 1 p 1 kohaselt on võimalik menetlusabi saada riigilõivu või kautsjoni tasumisest vabastamiseks või muude kohtukulude või menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlke kulude kandmiseks. Kostja on aga soovinud vabastust hagejate menetluskulude kandmisest. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud taotlus põhjendatud, kuivõrd vastavalt
lg 1 lasub kostjal kohustus hüvitada hagejate apellatsioonimenetluse kulud hagejate apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu ning kohtul ei 2 ole võimalik kostjat nimetatud kulude kandmisest vabastada. Lisaks, ei ole Harju Maakohtul võimalik kostjat vabastada ka riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu hüvitamisest, kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus on kostja menetlusabi taotluse 07.12.2016.a määrusega osaliselt rahuldanud, millega andis kostjale riigi õigusabi kohustusega hüvitada see pärast käesolevas tsiviilasjas tehtud lõpplahendi jõustumist 12 kuu jooksul. Nimetatud otsuse on teinud Tallinna Ringkonnakohus 15.02.2017.a otsusega, millega on kostjalt välja mõistetud riigi kulul määratud esindaja kulu 120 eurot, mille kostja kohustub tasuma 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest, s.o igas kuus 10 eurot. 6. Lähtudes eeltoodud põhjendustest jätab kohus Xxxx taotluse riigipoolse menetlusabi andmiseks rahuldamata. 7. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse (
II Menetluskulude kindlaksmääramine Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. 4.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 5. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses 3 lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
lg 1-2, § 144 p 1, § 174 lg 8, § 175 lg 1, § 177 lg 1 p 2 tulenevalt tuleb hagejate menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldada ning Xxxx välja mõista hagejate Xxxx ja Xxxx kasuks hagejate apellatsioonimenetluskulud 360 eurot. 9.
lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.