← Eesti

1-15-10667/65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-10667 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
  2. augusti 2017 määrus, millega Tarmo Haug jäeti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata Süüdimõistetu Tarmo Haug (isikukood 39008106517) ja tema kaitsja advokaat Valli Murde, määruskaebused Kaebuste esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
  5. 3.1 3.2 Tartu Maakohtu
  6. augusti 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebused jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroole Objartel&Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Tarmo Haugile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 12 (kaksteist) eurot. Mõista Tarmo Haugilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 12 (kaksteist) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt saavad käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse prokuratuur ja süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Tarmo Haug kannab Tartu Vanglas temale Tartu Maakohtu
  8. jaanuari 2016 otsusega KarS § 424 ja § 422 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel mõistetud 3 aasta pikkust vangistust. Tema karistusaeg algas
  9. septembril 2015 ja lõpeb
  10. septembril
  12. Tartu Vangla edastas
  13. mail 2017 Tartu Maakohtule materjalid T. Haugi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla toetab kinnipeetava vabastamist.
  14. T. Haugi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist toetab ka prokuratuur.
  15. Tartu Maakohus määrusega
  16. augustist 2017 jättis T. Haugi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata. Sellist seisukohta põhistas kohus järgmiselt. 4.
  17. Vangistus on oma sihi saavutanud ja isiku ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. T. Haugi puhul on retsidiivsusrisk kõrge. 4.
  18. Negatiivne asjaolu on töökoha puudumine. Väide võimalusest asuda tööle Soomes registreeritud firmas XXX OY ei ole kinnitust leidnud. Ka ei ole kinnipeetav omandanud vangistuse jooksul ühtegi eriala, mis suurendaks tööle saamise tõenäosust. Kuivõrd T. Haug on kuritegusid sooritanud majandusliku kasu saamise eesmärgil, on suur tõenäosus, et legaalse sissetuleku puudumisel asub ta rahalisi vahendeid hankima ebaseaduslikul teel. 4.
  19. Täitmata on ka oluline tingimus ehk see, et vangistatu peab käituma õiguspäraselt. T. Haugi on distsiplinaarkorras karistatud 5 korda. Enamus rikkumisi on seotud töökohustuse vältimisega, kuid ka ametniku korraldusele allumata jätmisega. Kui süüdimõistetu käitub kehtivat korda eiravalt range järelevalve tingimustes vangistuses, on väga kõrge see risk, et ka vabaduses saab tema käitumine olema kehtivat korda eirav. 4.
  20. T. Haugi suurim probleem on alkoholi tarbimine. Isegi kui ta ise väidatavalt teadvustab, et just alkohol on tema suurimaks probleemiks, ei ole ta tegelikkuses valmis ette võtma samme, mis aitaksid alkoholist loobuda ning kriminaalse eluviisi selja taha jätta. Jaanuaris 2017 katkestas ta osaluse sotsiaalprogrammis „Õige hetk.“ Sellest nähtub süüdimõistetu soovimatus tegeleda probleemide ja nende tagajärgedega. 4.
  21. T. Haugi käitumisest nähtub, et tal puudub tegelik valmidus astuda reaalseid samme oma probleemide lahendamise suunas. Ta ei üritagi kuritegude toimepanemise riske maandada ning oma õiguskuulekust tõsta. Senise vangistuse jooksul ei ole T. Haugi käitumises ja suhtumises toimunud olulisi positiivseid arenguid. Uue kuriteo risk ei ole maandatud, see on jätkuvalt kõrge ja kriminaalhoolduse ebaõnnestumise tõenäosus on väga suur. 4.
  22. Positiivse asjaoluna on käsitletav T. Haugil kindla elukoha ja ema toetuse olemasolu, kuid nimetatud asjaolud ei ole varasemalt takistanud isikut õigusvastaselt käitumast. Ka põhihariduse omandamine ei ole selline asjaolu, mis kaaluks üles eksisteeriva negatiivse teabe.
  23. Määruse peale esitas määruskaebuse T. Haug ise, taotledes lahendi tühistamist ja paludes end tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada. 5.
  24. T. Haugi etteheite kohaselt ei ole kohus arvesse võtnud seda, et tal on 4-aastane laps, kes teda vajab. Last kasvatavad hetkel vanavanemad (lapse ema on surnud). Kuna nad on töötud ja pensionieas, siis on neil raske väikese lapsega toime tulla. Seepärast oleks vaja toetada neid nii rahaliselt kui muul moel. Ka soovib T. Haug last ise kasvatada ning olla hoolitsev ja eeskujulik isa. 5.
  25. Peamiseks probleemiks on T. Haugi arvates olnud tema alkoholi tarvitamine. Vanglas on ta endaga vaeva näinud ja aru saanud, et ta ei tohi seda enam teha. Alkoholi tarbimise tagajärjel on ta kaotanud endale kalli inimese ja laps jäi emata. Ta on nõus alluma sundravile. 5.
  26. T. Haug juhib tähelepanu sellele, et distsiplinaarkaristused on tal kustunud. Sellegipoolest tunnistab ta enda probleemset käitumist vangistuse jooksul. Küll leiab ta, et rikkumised ei olnud tõsised. Näiteks toob ta välja, et töö tegemisest keeldus ta, kuna teistel kinnipeetavatel oli tööd rohkem vaja kui temal, s.o teistel ei ole hinge taga praktiliselt midagi. Seega ei ole asjakohane arvestada tema distsiplinaarkaristusi ennetähtaegset vabastamist taksitava asjaoluna. T. Haug toob välja vabanduse ka sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ katkestamise kohta – ta käis koolis ja programmis osalemine ning seal juhtunu meenutamine hakkas segama õppimist. 5.
  27. Veel nimetab T. Haug ära, et ta on lõpetanud vanglas põhikooli väga heade hinnetega ja soovib vabaduses täiendõpet IT-alal. Selline lahendus võimaldaks tal parandada väljavaateid tööturul. Tal on ka autokool pooleli, mis oleks vaja ära lõpetada. Tal on vabaduses töökoht firmas XXX OY, mis 2 on registreeritud Soomes, kuid töötada saaks ta nii Eestis kui Soomes. Ta asuks esialgu tööle Tartusse või Võrumaale. Enne kinnipidamist töötas ta Soomes ehitajana. Ta peab töötamist väga vajalikuks. Ta lisab määruskaebusele garantiikirja tööandjalt. 5.
  28. T. Haug märgib veel, et tal on XXX ja sellest tulenevalt on ta XXX. Sellele haigusele ta vanglas enam ravi ei saa. Küll saaks ta end ravida vabaduses. 5.
  29. Kohus ei ole T. Haugi arvates aru saanud ka sellest, et ta peab toime tulema negatiivset tunnetega – süütunne, häbi ja südamevalu. See on juba hingeliselt karm karistus. Ka ei arvestanud maakohus, et ta on prioriteedid paika pannud, soovib elada seaduskuulekalt ja alkoholi tarvitamata. Ta kahetseb kõike, mõistab oma probleeme ja on valmis kriminaalhooldaja abiga muutma oma elustiili. Talle oleks kõige rohkem vaja alkoholivastast sundravi ehk ampulli paigaldamist (või muud meetodit), mida vanglas ei võimaldata. Ta on nõus elektroonilise valve kohaldamisega ja alkoholiravile määramisega.
  30. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ka T. Haugi kaitsja advokaat V. Murde, kes samuti taotleb lahendi tühistamist ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. Kaitsja hinnangul on kohtumäärus põhjendamata. Täpsemad etteheited on järgmised. 6.
  31. Määruskaebuses leitakse, et T. Haugi karistuse eesmärgid on täidetud. Kinnipeetav on prioriteedid paika pannud ja soovib näidata, et on võimeline elama vabaduses õiguskuulekalt. Ta mõistab ka enda sõltuvust alkoholitarvitamisest, mis tähendab, et ta suudab näha seost alkoholi tarvitamise ja oma kriminaalse käitumise vahel. Ta on valmis alluma ravile, loobumaks alkoholi pruukimisest. Vabaduses on tal kindel elukoht, ta peab töötamist vajalikuks ning ta oskab ja suudab korralikult töötada. 6.
  32. Kaitsja arvates on selge, et T. Haugi peamine probleem seisnebki tema sõltuvuses alkoholi tarvitamisest. Ravi saamata ei suuda T. Haug ka edaspidi iseseisvalt lahendada sõltuvusega seotud probleeme. Vanglas talle vajalikku ravi ei pakuta. Oluline on ka see, et varasemalt ei tarvitanud süüdimõistetu katseajal alkoholi. T. Haug ise kinnitab, et kriminaalhooldaja kontrolli all ta suudab käituda seaduskuulekalt. 6.
  33. Kohus on kaitsja hinnangul jätnud arvestamata, et T. Haugile on määratud XXX. Alkoholijoobes on ta teostanud suitsiidikatse ja vanglas esines kinnipeetaval enesetapumõtteid. Vangla koostatud iseloomustuses on fikseeritud, et süüdimõistetu võib olla iseendale ohtlik emotsionaalse ebastabiilsuse tõttu. Ka on viidatud sellele, et T. Haugile on vangistuses määratud ravi keskendumisraskuste vastu ning leitud, et vajaliku ravi saamisel suudab ta eluga toime tulla. Viimastest asjaoludest on selge, et T. Haug on inimene, kes vajab spetsialistide abi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  34. Ringkonnakohus jätab määruskaebused rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.
  35. Taolist seisukohta põhistades selgitab kriminaalkolleegium kõigepealt, et KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Selline laialdane otsustusõigus on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele, mis peab kujunema juba osundatud KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolude kogumi sisulisel hindamisel. Kohtulahendi põhjendused peavad olema veenvad, ammendavad ja vastuoludeta. Kõrgema astme kohus on seejuures õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma siis, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). 3
  36. Määruskaebuses leiab kaitsja, et Tartu Maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodud süüdlase ennetähtaegse vangistusest vabastamise sisuliste eelduste hindamisel eksinud ja jätnud selle vea tõttu T. Haugi alusetult karistust kandma vangla tingimustesse. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust seisukohaks, nagu oleks maakohus teinud T. Haugi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel kaalutlusvea. Ühtlasi on kohtumääruse põhistused vaadeldavad veenvate, piisavate ja asjakohastena, s.o advokaadi etteheide justkui puuduks lahendis põhjendus, on täielikult alusetu.
  37. Maakohus on kõigepealt täiesti õigesti ära nimetanud selle, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise peamine sisuline eeldus on süüdimõistetu edasine õiguskuulekas käitumine. Edasi on täielikult jälgitav kohtu seegi seisukoht, et T. Haugi karistuse eesmärk ei ole täidetud, kuivõrd on alus karta tema kuritegeliku käitumise jätkumist ka edasiselt. Taolisele negatiivsele prognoosile osundavad nimelt kõigepealt nii asjaolu, et käesolev karistus ei ole kinnipeetava jaoks esmakordne kui seegi, et tema puhul on täheldatavad mitme uue kuriteo toimepanemise soodustegurid - alkoholi ja narkootikumide tarvitamise oht, mõjutatavus, vastutustundetu käitumine ja majandusliku kasu saamise eesmärk. Eraldi märgib ringkonnakohus loetletud ohumärke puudutavalt ära üksnes selle, et T. Haugi lubaduses alkoholi mitte enam tarvitada, veenvad ei ole. Vangla koostatud ettekandest selguvalt on süüdimõistetu ise kinnitanud, et oli enne Soome minemist alkohoolik. Samuti selgub, et kõik kuriteod on ta sooritanud alkoholijoobes. Sõiduki juhtimisega alkoholijoobes, põhjustas ta elukaaslase surma. Ehk siis taolised märgid tema elukäigust osundavad ohule, et T. Haug võib alkoholi tarvitama hakata ka peale vabanemist. Teiseks annab T. Haugi edasises seadust järgivas käitumises kahtlemiseks põhjust teave sellest, et ka vangistuses on süüdimõistetu korrale vastavalt suutnud käituda ainult viimase aasta jooksul (kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, nagu märgib õigesti T. Haug ise). Ehk siis selline vaid aasta pikkune periood ei anna kuidagi alust positsiooniks, et kinnipeetav on tõepoolest oma varasemast elukäigust soovitavad järeldused teinud ning motiveeritud ja suuteline elama edasiselt seaduskuulekalt. Kinnipeetava hinnang, et tema rikkumised olid tühised, ringkonnakohtu tähelepanu ei pälvi. Nimelt ei ole usutav süüdimõistetu seletus, et ta keeldus vanglas töö tegemisest, kuna soovis nii aidata teisi kinnipeetavaid. Samuti peab ära märkima, et tulenevalt VangS § 37 lg-st 1 on kinnipeetav vanglas kohustatud üldjuhul töötama, v.a lõikes 2 toodud erandid, ning sellest keeldumine mistahes muul ettekäändel ei ole aktsepteeritav. Veel ei saa ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga siin tähelepanu väärivana märkimata jätta sedagi, et T. Haug katkestas juba teisel nädalal temale määratud sotsiaalprogrammis „Õige hetk“ osalemise. Tõsi, kinnipeetav on proovinud ka oma sellist käitumist õigustada, kuid tulemusetult. Sotsiaalprogramm oli T. Haugile ette nähtud kui abinõu tema karistuse eesmärkide saavutamiseks ning seega ei saa kuidagi pidada väheoluliseks asjaolu, et see on tal läbimata.
  38. Määruskaebustes toodud väited ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena. Nimelt ei anna T. Haugi ja tema kaitsja nimetatud asjaolud (vanglas põhikooli lõpetamine, vabaduses elu- ja töökoha olemasolu, lähedaste tugi, soov kasvatada oma poega, lubadused käituda edasiselt seaduskuulekalt) kindlust selles, et kinnipeetav käitub edasiselt seaduskuulekalt. Näiteks olid elu- ja töökoht ning toetavad lähedased T. Haugil olemas ka varasemalt; samuti oli ta vastutav oma lapse kasvatamise ja heaolu eest. Vaatamata sellele pani ta toime käesoleva vangistuse aluseks oleva, s.o KarS § 422 lg 1 ja 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille tagajärjel sai surma tema lapse ema. Laps on oma hukkunud ema vanemate kasvatada. T. Haugi ema on ringkonnakohtule kirjutanud omakäelise kaaskirja, kinnitades, et väikese lapse kasvatamine on vanavanematel raske ning kinnipeetava toetus on hädavajalik. Kinnipeetava ema kinnitab ka, et T. Haug on loomult vaikne ja rahulik, tööl oli ta kohusetundlik ja täpne ning käitumiskontrollnõuetele allumisega ei ole tal kunagi probleeme olnud. Ema lubab T. Haugi ka igati toetada. Ringkonnakohus peab kahetsusväärseks olukorda, kus kinnipeetav ei saa osaleda oma lapse kasvatamisel ning vanavanemad on väikese lapsega hakkamasaamisel raskustes. Samas ei saa süüdimõistetut, kelle karistuse eesmärgid on kohtu hinnangul täitmata, seetõttu veel tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada. Nagu juba märgitud, ei veena T. Haugi kinnitused soovist olla koos oma pojaga ning elada edasiselt seaduskuulekalt, ringkonnakohut selles, et kinnipeetava kuriteod taas aset ei leia. Selleks ei ole piisavad ka T. Haugi väljendatud tunded toimepandu osas, s.o süütunne, häbi ja südamevalu. 4
  39. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus seega, et T. Haugi ei saa käesoleval ajal vanglast vabastada, kuna tema puhul on tehtav uue kuriteo ohuprognoos. Käitumiskontrollile allutamine ning täiendava kohustusena ravile määramine seda riski vajalikul määral ei pisendaks.
  40. T. Haug on veel ära nimetanud, et prokuratuur ja vangistusasutus toetavad tema tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. Nii see tõesti ka on. Küll tuleb aga tähele panna, et eelviidatud seisukohad kohtule siduvad ei ole (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 31). Praegusel juhul ei saa ka märkimata jätta, et abiprokuröri kirjalik arvamus seisneb vaid kinnituses, et tutvunud Tartu Vangla materjalidega, nõustub ta vangla seisukohaga. Ehk siis vähimaidki põhistusi selles, miks ta T. Haugi karistuse eesmärke täidetuks loeb, asjas ei selgu. Kohtuistungil abiprokurör osalenud ei ole. Ringkonnakohus on oma määruses juba aga põhjendanud, miks peale vabanemist kinnipeetavale osaks saavad hüved ning võimalus allutada ta kriminaalhooldaja kontrollile tema tingimisi enne tähtaega kinnipidamisasutusest vabastamist kaasa ei too.
  41. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
  42. Kaitsja vandeadvokaat V. Murde on kohtule esitanud taotluse riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus advokaadil määruskaebuse koostamisele kaks tundi, mille eest ta soovib tasu 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus rahuldab kaitsja taotluse osaliselt. Määruskaebuse argumentide mahtu arvestades saab põhjendatud ajakuluks lugeda ühe tunni 30 minutit ja tasu suuruseks seega 72 eurot (sealhulgas käibemaks 12 eurot). Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel T. Haugi kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Tiit Lõhmus 5 /allkiri/ Mati Kartau

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.