Obsah (7)

§ 177§ 138§ 139§ 144§ 175§ 445§ 178

2-16-12707 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Määruse tegemise aeg ja koht 28. august 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-12707 Tsiviilasi AB „Lietuvos drau

) § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177

lõikes 2 kohaselt mõistliku aja jooksul.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

Vastavalt

§ 139

lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

3.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

§ 175

lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks

§ 175

lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p-d 70–76). Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Samuti ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14). 4. Riigikohtu 11.02.2015 määruse nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.

1. Hageja esitas 12.12.2016 kohtule oma menetluskulude nimekirja (tl 143), mille kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 325 eurot ning õigusabikulud 765 eurot, kokku 1090 eurot. Hageja esitas 13.12.2016 kohtule täiendava menetluskulude nimekirja (tl 147), mille kohaselt on hageja kohtuistungiga seonduvateks menetluskuludeks õigusabikulud summas 135 eurot. Kostja märkis 12.12.2016 kohtuistungil, et palub kohtul kaaluda, kas hageja poolt tehtud tööde maht (8,5 tundi) on mõistlik (tl 145 pöördel).
2. Kostja esitas 12.12.2016 oma menetluskulude nimekirja (tl 142), mille kohaselt on kostja menetluskuluks õigusabikulu 120 eurot (koos käibemaksuga). Kostja esitas 15.12.2016 kohtule 2 2-16-12707 täiendava menetluskulude nimekirja (tl 150), mille kohaselt on kostja kohtuistungiga seonduvateks menetluskuludeks õigusabikulud summas 120 eurot (koos käibemaksuga). Hageja teatas 12.12.2016 kohtuistungil, et tal kostja menetluskulude nimekirja osas vastuväiteid ei ole. Hageja menetluskulude kindlaksmääramine
3. Hinnates õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks järgmiste õigusabitoimingute ajakulu järgmises ulatuses: - Kliendi nõustamine ja hagiavalduse koostamine – põhjendatud ja vajalik ajakulu 4 tundi. - Kostja 26.09.2016 vastusega ja ekspertarvamusega tutvumine ning selle osas seisukoha koostamine – põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi. - Kostja 11.11.2016 vastusega tutvumine – põhjendatud ja vajalik ajakulu 0,3 tundi. - 12.12.2016 kohtuistungiks ettevalmistus ja osalemine istungil – põhjendatud ja vajalik ajakulu 2,5 tundi. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu 8,8 tundi.
4. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lepingulise esindaja tunnihind 90 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus peab hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära põhjendatuks.
5. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu
6. juuni
7. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, seega arvestab kohus talle hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa ilma käibemaksuta.
8. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks kostja õigusabikulusid maakohtumenetluses summas 792 eurot.
9. Nii riigilõivu, kui õigusabikulude näol on tegemist põhjendatud ja vajalike menetluskuludega ning seega määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtu menetluses 1117 eurot (325+792). Kostja menetluskulude kindlaksmääramine
10. Hinnates õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul on kostja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud kogu taotletud ulatuses, so 2 tundi (kostja vastuse koostamine 1 tund, kohtuistungil osalemine 1 tund). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100 (ilma käibemaksuta) on põhjendatud. Kostja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane, seega mõistab kohus talle hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa koos käibemaksuga.
11. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks kostja õigusabikulusid maakohtumenetluses summas 240 eurot (koos käibemaksuga). 3 2-16-12707
12. Maakohus jättis menetluskuludest 19% kostja kanda ning 81% hageja kanda. Seega kohustub kostja hagejale hüvitama tema menetluskulud summas 212,23 eurot (1117 eurot x 19%) ning hageja kostjate menetluskuludest 194,40 eurot (240 eurot x 81%). Kohus tasaarvestab

§ 445lg 1 teise lause alusel poolte vastastikused menetluskulude nõuded.

Tasaarvestuse tulemusena peab kostja tasuma hagejale 17,83 eurot ( 212,23 – 194,40). 15.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja ei ole kohtule vastavasisulist taotlust esitanud. 16.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 4