lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Maakohus tuvastas, et R. Nassar viibis Võru arestimajas kainenemas 05.09.2017 kell 17.10 kuni 06.09.2017 kell 05.10, s.o 12 tundi. Maakohus leidis, et kui R. Nassarit ei oleks kainenemisele viidud, siis oleks ta veel 05.09.2017 kuupäeva sees saanud tähtaegselt määruskaebuse esitada, tehes seda elektrooniliselt või tavapostiga või paludes kaitsjal seda teha. Maakohus märkis, et R. Nassari arestimajja toimetamine oli tingitud ta enese käitumisest – alkoholi tarvitamisest. Ka arestimajas viibides on võimalik määruskaebust esitada, andes selle
Maakohus leidis, et hilinenult kaitsja poole pöördumine, alkoholi tarvitamine määruskaebuse esitamise tähtaja viimasel päeval ja arestimajas viibides määruskaebuse esitamata jätmine räägivad menetlustähtaja ennistamise vastu. Samas aga asjaolude valguses, et määruskaebuse esitamiseks ei pidanud R. Nassar ilmtingimata kaitsja õigusabi kasutama, ta ei pruukinud olla teadlik võimalusest kaebus arestimaja kaudu esitada ning kaebuse esitas ta ainult ühepäevase hilinemisega, pidas maakohus siiski võimalikuks kaebetähtaja ennistada, lugedes ootamatult arestimajja sattumise mõjuvaks põhjuseks
2 11. Maakohus leidis, et kaitsja koostatud määruskaebus vastab
nõuetele ja seega võib kaebuse menetlusse võtta ning
14.
lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus maakohtu määruse peale 15 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
, mis andis maakohtule volitused kõrvaldada apellatsioonimenetlust takistav asjaolu, alates 18.02.2015 ei kehti, tegi maakohtu kohtunik R. Nassari kaebust saades
lg 1 alusel, mis on ringkonnakohtu pädevust käsitlev säte, kaebuse käiguta jätmise määruse, käsitledes selles ka võimalikku tähtaja ennistamise taotlust. Saades kaitsja määruskaebuse, milles taotletakse kaebetähtaja ennistamist, tegi maakohtu kohtunik määruse, millega ennistas määruskaebuse esitamise tähtaja maakohtu 21.08.2017 määruse peale. Ringkonnakohus eeldab, et maakohtu kohtunik tegi eelpool viidatud määrused
Sellele viitab ka 20.09.2017 määruse resolutsioon, millega määruskaebus saadeti
17. Tulenevalt
lg-st 1 järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus käesoleva seadustiku
lg 1 p 1 alusel ringkonnakohus kontrollib määruskaebust saades selle tähtaegsust. 19. Kui tuvastatakse tähtaja rikkumine, siis on õigus jätta kaebus läbi vaatamata ning seda sõltumata asjaolust, milline on olnud esimese astme kohtu seisukoht kaebetähtajast kinnipidamise osas. See tuleneb kohtupraktikast, sest alates
-i kehtima hakkamisest on ringkonnakohtul kohustus
Kui kaebuse esitamise tähtaeg on kaebaja poolt mööda lastud, tuleb ringkonnakohtul
Kõrgema astme kohtu kohustus hinnata kaebuse esitamise tähtaegsust kohaldub
Seega on kõrgema astme kohtul õigus edasikaebe tähtaja rikkumise korral jätta kaebus läbi vaatamata (RKKKm nr 3-1-1-75-08 p-d 12.1 ja 12.2). 20. Seega maakohtu seisukoht tähtaja ennistamise osas ei ole ringkonnakohtule siduv. Maakohtu sellekohane määrus on käsitletav maakohtu eelmenetlusliku määrusena
lg 2 mõttes, mille mõju Riigikohtu eelpool viidatud seisukoha kohaselt ei ulatu ringkonnakohtu eelmenetlusse.
lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ning muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. 3 24. Kohtupraktika kohaselt mõjuva põhjuse hindamine tähendab diskretsiooniotsuse tegemist, kuivõrd
ei näe ette mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu. Mõjuv põhjus
tähenduses eeldab seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik vahetult mõjutada ei saa.
lg 2 p 1 märgitud äraolek peab ajaliselt hõlmama enamiku kaebetähtajast ja selle kulgemise mõjutamine peab olema isiku poolt välistatud või raskendatud. Samuti peab selline äraolek objektiivselt takistama kaebuse tähtaegset esitamist.
lg 2 p 2 märgitud muu mõjuva asjaoluna tuleb mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise (RKKK 3-1-1-94-09 p 3; 3-1-1-14-04 p 8.3; 3-1-1-144-03 p 8; 3-1-1-67-02 p 5; 3-1-1-77-98). 25. Ringkonnakohus leiab, et R. Nassari viibimine Võru arestimajas kainenemas 05.09.2017 kell 17.10 kuni 06.09.2017 kell 05.10, s.o 12 tundi ei ole käsitletav mõjuva põhjusena
Kui ta soovis kaebust esitada tähtaja viimasel päeval peale tööpäeva lõppu, siis see võimalus oli tal arestimajas viibides
Õige ei ole ka kaitsja väide, et R. Nassar kohe peale arestimajast vabastamist esitas kaebuse maakohtule. Arestimajast vabastati ta 06.09.2017 kell 05.10, s.o varahommikul, kuid kaebuse esitas maakohtule 06.09.2017 kell 17.00, s.o tööpäeva lõpus (lk 134). 26.
lg 4 kohaselt jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kuna nimetatud säte kohaldub ka määruskaebemenetluses, siis on põhjendatud jätta R. Nassari kaitsja määruskaebus läbi vaatamata.
Nassari kaitsja määruskaebuse läbi vaatamata. 29. Kaitsja vadv R. Napa on esitanud seoses määruskaebuse koostamisega kaitsjatasu nõude 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse.
Nassari kanda ja tuleb temalt riigituludesse välja mõista. /allkiri/ Mati Kartau Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.