RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2169199 Otsuse kuupäev Tartu, 1. november 2017 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik Kohtu

) § 85 lg 1 alusel töötaja algatusel. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohtu otsuse põhjendustel on ülesütlemisavaldus kookõlas

§dega 95 ja 96, see on hagejale kätte toimetatud ja kehtiv.Tuvastatud asjaoludel ei rikkunud hageja töölepingust tulenevat kohustust mitte osutada tööandjale konkurentsi. Ei ole tõendatud, nagu oleks hageja vajadusel, s.o 26. veebruaril 2016 tööle asumisest keeldunud. Ei ole tõendatud, et kostja oleks teavitanud hagejat puudustest tema töö kvaliteedis, v.a kahel juhul (kui röster ja fonolukk jäid puhastamata), samuti ei ole hagejat hoiatatud võimaliku töökohustuste rikkumise eest.

§ 86

lg 4 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga (

§ 6lg 1).

Kostja on põhjendanud töölepingu ülesütlemist katseajal asjaoludega, mis ei näita katseajal tööga hakkamasaamist, vaid seda, et töötaja on väidetavalt töölepingut rikkunud. Kostja ei ole öelnud lepingut üles põhjusel, et töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused ei vasta töö tegemiseks nõutavale tasemele (

§ 6lg 1).

Hageja on esitanud tõendid (Dussmann Eesti OÜ tänukiri, kutsetunnistus ja tunnistused puhastusteenindajate kursustel osalemise kohta ning Best Apartments OÜ soovituskiri), millest nähtuvalt on tal puhastusteenindajana töötamiseks vajalikud teadmised, oskused ja võimed. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ei sobi oma teadmiste, oskuste ja võimete tõttu kokkulepitud tööd tegema. Kuna tööleping öeldi üles katseajal seadusest tuleneva aluseta, on ülesütlemine

§ 104lg 1 järgi tühine.

Tööleping tuleb

§ 107lg 2 järgi lugeda lõppenuks alates 15.

märtsist 2016, s.o kuupäevast, millal oleks tööleping lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.

§ 109

lg 1 alusel väljamõistetava hüvitise suurust tuleb muuta, arvestades, et hageja oli kohtuistungil kompromissi korral nõus nõutava hüvitise suurust vähendama. Mõistlikuks hüvitiseks on pool kolme kuu keskmisest töötasust, s.o 696 eurot. 2

§ 86

lgst 4 ei saa asjaoludega, mis ei näita tööga hakkamasaamist, katseaja ebarahuldavaid tulemusi põhjendada ja töölepingut

§ 86lg 1 alusel üles öelda.

Nii ei ole tööandjal õigust töölepingut üles öelda katseaja eesmärgi täitmata jätmise tõttu, kui ülesütlemise põhjuseks on töötaja lepingurikkumine. Kuna töölt puudumine ja väidetav konkurentsikeelu rikkumine ei ole

§ 86

lg 4 järgi aluseks katseajal töölepingu ülesütlemisele, ei pea hindama, kas hageja on eelmärgitud viisil töölepingut rikkunud või mitte. Tõendite kohaselt on töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused täidetud. Maakohtu osutatud tõendid ei tõenda hageja sobivust töötama kostja juures puhastusteenindajana, nagu ekslikult leidis maakohus. Asja materjaliga ei ole kooskõlas ka maakohtu otsuses märgitu, nagu ei oleks kostja väitnud ega tõendanud, et hageja ei sobi kokkulepitud tööd tegema. Kostja tugines tööülesannete lohakale täitmisele töölepingu ülesütlemisel (töö ei vastanud nõutud tasemele). Kostja on toonud välja konkreetsed puudused ja esitanud kohtule sellekohased tõendid. Otsusest ei nähtu põhjendusi, miks maakohus kostja tõenditega ei arvestanud. Hageja on omaks võtnud kaks puudust töös – puhastamata röster ja fonolukk. Tunnistaja Laine Radsini ütluste kohaselt teatas ta hagejale ka ehitustolmust puhastamata riidekapi seintest, samuti puhastamata külmkapiuksest ja rõduuksest, millel olid käejäljed. Samuti andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et hageja unustas aknalauale tolmulapi, jättis puhastamata öökapi, pliidi, mikrolaineahju jne. Tunnistaja kirjeldas puudusi ka TVK-le esitatud

1. veebruari 2016 seletuskirjas, samuti TVK istungil. Tunnistaja ütluste õigsuses ei ole põhjust kahelda. Tähtsust ei ole asjaolul, et hageja töölepingujärgset kohustust – täita pärast koristust kontroll-lehti – praktikas ei järgitud. Seadusest ei tulene, et tööandjal oleks kohustus fikseerida töötaja iga konkreetne tööle mittevastavuse juhtum ja seda fakti kinnitavad tõendid ning et nendest tuleks töötajat kohe teavitada. Hageja koristas külaliskortereid, mida kostja äripartnerid üürivad turistidele, ning tema ebakvaliteetne töö võib endaga kaasa tuua kostja ja tema äripartnerite klientide vähenemise. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
2. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada (v.a resolutsiooni p 5, mis puudutab poolte andmete avalikustamist) ja teha uus otsus, millega jätta maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus kohaldas oma järelduse tegemisel valesti

§ 6lgt 1, § 95 lgt 2 ja § 104 lgt 1. Töölepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused ei olnud täidetud. Kostja on 3

§ 86

lg 1 alusel töölepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud.

§ 86

lg 1 järgi võib tööandja tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Sama sätte lg 4 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Katseaja eesmärgiks on

§ 6

lg 1 järgi hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Tööleping tuleb üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ning vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine (

§ 95lg 1).

Tööandja peab ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (

§ 95

lg 2).

§ 95

lgs 3 sätestatakse, et

§ 95

lgs 2 sätestatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju.

§ 104

lg 1 järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine (vt ülesütlemise formaalsete ja materiaalsete eelduste tuvastamise kohta Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 3212114, pd 11 ja 12). Eeltoodut arvestades tuleb tööandjal töölepingu ülesütlemise korral katseajal (

§ 86

lg 1) ülesütlemist põhjendada ja jälgida, et see ei oleks vastuolus katseaja eesmärgiga (

§ 86lg 4 ja § 6 lg 1).

Näiteks ei ole tööandjal õigust öelda töölepingut üles katseaja eesmärgi täitmata jätmise tõttu, kui ülesütlemise põhjuseks on ainult töötaja lepingurikkumine või koondamine. Sellistel juhtudel on tööandjal õigus öelda tööleping üles töötajast tuleneval põhjusel

§ 88

lg 1 järgi või tööandja majanduslikel põhjustel

§ 89lgte 1 või 2 kohaselt (vt Riigikohtu 11.

juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3215214, p 12). Ringkonnakohus tuvastas, et kostja esitas

§ 86

lg 1 alusel ja selles sätestatud tähtaega järgides hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse ning see toimetati hagejale kätte. Ülesütlemise avalduse kohaselt on töölepingu ülesütlemise põhjuseks katseajal tööülesannete lohakas täitmine ja vajaduse korral tööle asumisest keeldumine. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et eeltoodut arvestades on töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud (ülesütlemine vastab

§ 95lgtes 1 ja 2 sätestatud nõuetele). 4

§ 86

lg 1 järgi alus hagejaga sõlmitud tööleping üles öelda (ülesütlemise materiaalsete eelduste tuvastamine). Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus on põhjendanud töölepingu ülesütlemist asjaoluga, mis ei saa olla aluseks töölepingu lõpetamisele katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja on tõendanud, et hageja ei sobi kokkulepitud tööd tegema (kostjal on alus

§ 86

lg 1 järgi hagejaga sõlmitud tööleping üles öelda) põhjusel, et hageja on lohakas ja ei suuda tagada, et töö vastaks kostja nõutud tasemele. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohtu järeldus kooskõlas

§ 6lg 1 eesmärgiga ja § 86 lgga 4.

Esiletoodud asjaolud (hageja tööülesannete täitmine, tööstiil ja -harjumused osutavad sellele, et tema võimed, oskused ja isikuomadused ei võimalda teha tööd kostja nõutud tasemel) on viidatud sätete järgi aluseks töölepingu lõpetamisele katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu. Kolleegium märgib, et katseaeg annab tööandjale kaalutlusõiguse hinnata katseajal oleva töötaja võimekuse ja suutlikkuse vastavust tööandja huvile (st kas töötja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema). Seega ei saa katseajal olev töötaja tingimusteta eeldada oma õigust jätkata töötamist alalisel töökohal, vaid see võimalus tagatakse talle katseaja positiivse tulemuse korral (st juhul kui töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad töö tegemiseks nõutavale tasemele). Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kostja on oma järeldust hageja katseaja negatiivse tulemuse kohta piisavalt põhjendanud ja tõendanud. Kassatsioonkaebuse vastupidised väited on kolleegiumi hinnangul põhjendamatud. Eeltoodut arvestades nõustub kolleegium ringkonnakohtu järeldusega, et hageja nõue kostja vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks

§ 107

lg 2 alusel ja hüvitise väljamõistmiseks

§ 109lg 1 alusel jääb rahuldamata. 12. Menetluskulud jäävad Ts

MS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 järgi kindlaks maakohus. 13. Kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tuleb kaebuse rahuldamata jätmise tõttu arvata TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse. Malle Seppik 5