KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus
- september 2017 1-17-2176 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Aarne Sarjas Süüdimõistetu Sergei Berdari (Berdar) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 74 lg 4 alusel Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
- augusti
- a määrus Sergei Berdari kaitsja vandeadvokaat Aivar Kello, määruskaebus Sergei Berdar ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Maakohtu
- augusti
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure Sergei Berdarile käesolevas määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 24 (kakskümmend neli) eurot (sh käibemaks 4 eurot).
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Sergei Berdarilt Eesti Vabariigi kasuks välja 24 (kakskümmend neli) eurot. See menetluskulu tuleb tasuda käesolevale määrusele lisatud makseinfo lehel näidatud pangakontole 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tartu Maakohtu
- märtsi
- a otsusega tunnistati Sergei Berdar süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja teda karistati 8-kuulise vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga kohaldamata. S. Berdar allutati KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele. Lisaks pandi talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis.
- juulil 2017 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehti ettepanek pöörata S. Berdarile mõistetud vangistus täitmisele. Kriminaalhooldaja põhjendas oma ettepanekut kokkuvõtlikult sellega, et S. Berdar jättis ajavahemikus
- aprillist kuni
- juulini 2017 kokku seitsmel korral registreerimisele ilmumata. Ilmumata jäämise ajal on süüdismõistetul telefon välja lülitatud või ta ei vasta sellele. Lisaks osutati ettekandes sellelegi, et
- mail 2017 tuvastati S. Berdaril kodus alkoholijoove ja kriminaalhooldaja tegi talle selle eest kirjaliku hoiatuse. Kriminaalhooldusametnik registreeris hooldusaluse tema enda soovil projekti „Kainem ja tervem Eesti“ raames psühhiaatri vastuvõtule, et alustada alkoholi võõrutusravi, kuid S. Berdar arsti vastuvõtule ei läinud.
- Tartu Maakohtu
- augusti
- a määrusega pöörati sama kohtu
- märtsi
- a otsusega S. Berdarile mõistetud vangistus KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Maakohus põhjendas sellist otsustust järgmiselt. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on kriminaalhooldusametnikul kuni ettekande esitamiseni olnud S. Berdariga kolm korralist kohtumist. Seitsmel korral on süüdimõistetu jätnud kohtumistele tulemata. Pärast kokkulepitud ajal kohtumisele ilmumata jäämist on süüdimõistetu telefon olnud kas välja lülitatud või ei ole ta sellele vastanud. Hiljem on ta kohtumisele mitteilmumist põhjendanud töökohustuste või kutse mittesaamisega. Arvestades süüdimõistetu põhjendusi kohtumistele mitteilmumise kohta, ei olnud tal ilmumata jäämiseks mõjuvaid põhjuseid. Lisaks on süüdimõistetu rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Seoses alkoholi tarvitamisega on S. Berdar tema enda nõusolekul registreeritud projekti „Kainem ja tervem Eesti“ raames psühhiaatri vastuvõtule, kuhu ta jättis aga ilmumata. Kriminaalhooldusametnikule põhjendas S. Berdar sellist käitumist töökohustuste täitmisega, kuid kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et tal läks vastuvõtu aeg lihtsalt meelest ära. Seega ei ole S. Berdar osanud hinnata võimalust jätkata oma elu vabaduses kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi järgides. S. Berdar on varem korduvalt karistatud ja enda sõnul olnud ka kriminaalhooldusel. Seega on ta teadlik kriminaalhooldusega kaasnevate kohustuste täitmise vajalikkusest ja nende eiramise tagajärgedest. Kohtuistungil olid S. Berdari selgitused ebausaldusväärsed (nõusolek ravile minekuks, dokumentide hankimiseks, samas materiaalne olukord äärmiselt halb, ametnikule antud valeandmed jms) ja ennastõigustavad (keegi ei anna talle paberit ajaliste kokkulepete kohta, ei saadeta meeldetuletusi jms). S. Berdari rikkumised ei ole ühekordset laadi ega tingitud eksitusest. S. Berdari senist suhtumist arvestades on piisav põhjus kahelda, et tal oleks tõsine soov järgida katseajal kehtivaid tingimusi. Seetõttu ei ole kriminaalhoolduse jätkamine enam võimalik ja karistus tuleb täitmisele pöörata. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Berdari kaitsja vandeadvokaat A. Kello, kes taotleb selle määruse tühistamist. Kaitsja märgib, et ei tema ega S. Berdar ei vaidlusta seda, et S. Berdaril on ette tulnud kriminaalhoolduse nõuete rikkumisi. Kohus ei arvestanud aga sellega, et S. Berdar oli nõus vabatahtlikult asuma alkoholivastasele ravile. Kohus oleks võinud karistust mitte täitmisele pöörata. Antud olukorras polnud see möödapääsmatu lahendus. Kohtul oli võimalus karistuse täitmisele pööramise asemel panna S. Berdarile lisakohustusi või pikendada katseaega. Seda võimalust aga kohus ei kaalunud ja ei kasutanud.
- Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond määruskaebusele ei vastanud. 2
(4)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks pole mingit alust. Kaitsja määruskaebus on ainetu.
- KarS § 74 lg 4 kohaselt on kohtul olukorras, kus ta tuvastab süüdimõistetu poolt kontrollnõuete või talle pandud kohustuste rikkumise, õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus (vt ka Riigikohtu üldkogu
- juuli
- a otsus asjas nr 3-1-1-18-12, p 49). Valides käesoleval juhul KarS § 74 lg-s 4 sätestatud õiguslikest tagajärgedest kõige raskema ja pöörates S. Berdari vangistuse täitmisele, on maakohus veenvalt ära näidanud, miks ta nii toimis ning miks ei saa kriminaalhooldust jätkata (vt käesoleva määruse punkt 3). Maakohtu argumendid on asjakohased. See tähendab, et kohus ei tugine ühelegi KarS § 74 lg 4 kohaldamise seisukohalt sobimatule või ebaõigele kaalutlusele ega jäta ühtki olulist asjaolu arvestamata. Vähemalt ei nähtu määruskaebusest ühtki sellist olulist asjaolu, mille kohus oleks jätnud KarS § 74 lg-t 4 kohaldades tähelepanuta. Ühtlasi on kohtu põhjendused küllaldased, muutes maakohtu siseveendumuse kujunemise kergesti jälgitavaks.
- Nii on maakohus on vangistust täitmisele pöörates arvestanud õigustatult sellega, et S. Berdari kontrollnõuete rikkumised olid tahtlikud ja süüdimõistetu ei suutnud neid kohtus mõistlikult põhjendada (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- juuni
- a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). S. Berdar rikkus suhteliselt lühikese perioodi (umbes 2,5 kuu) vältel registreerimiskohustust tervelt seitsmel korral (olles seejuures ka telefonitsi kättesaamatu). Lisaks eiras süüdimõistetu alkoholi tarvitamise keeldu ja jättis hoolimata varsemast kokkuleppest ilmumata psühhiaatri vastuvõtule, esitades mitteilmumise kohta erinevatel aegadel vastuolulisi põhjendusi (töökohustuste täitmine vs. vastuvõtuaja unustamine).
- Samuti võttis maakohus arvesse S. Berdari esinemist kohtuistungil, pidades süüdimõistetu selgitusi ebausaldusväärseteks ja suhtumist ükskõikseks. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab kohtuistungi protokoll (KoTo, tl 77–79) maakohtu sellist hinnangut. Muu hulgas osutas kohtuistungil osalenud kriminaalhooldusametnik sellele, et S. Berdari kohtule antud selgitus, mille kohaselt pole ta saanud aja- ja rahapuuduse tõttu isikut tõendavat dokumenti taotleda, on vastuolus varem kriminaalhooldajale esitatud väitega, et ta andis taotluse sisse (KoTo, tl 78 pöördel). Kriminaalhoolduse käigus tuvastatud alkoholi tarvitamise keelu rikkumist selgitas S. Berdar maakohtule nii, et ta tuli töölt koju, laua peal oli klaas õllega, ta jõi ühe lonksu, kohe koputati uksele ja ametnikud tulid sisse. (KoTo, tl 78) Kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ilmumata jätmist õigustas S. Berdar mh sellega, et talle ei antud kokkusaamise aja kohta ühtegi paberit ega tehtud meeldetuletust (KoTo, tl 78). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et S. Berdari selline esinemine kohtuistungil ei viita tema usaldusväärsusele.
- Määruskaebuses ei ole ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti. Kaitsja leiab vaid seda, et karistuse täitmisele pööramine ei olnud möödapääsmatu lahendus ja kohus ei arvestanud asjaoluga, et S. Berdar oli vabatahtlikult nõus minema alkoholivastasele ravile (vt käesoleva määruse punkt 4). Seejuures jätab kaitsja aga tähelepanuta, et maakohtu tuvastatu kohaselt lubas S. Berdar ka varem minna projekti „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholismiravile, kuid jättis kokkulepitud ajal arsti juurde ilmumata. Määruskaebuses ei nimetata ühtegi põhjust, mis annaks alust loota, et S. Berdar on oma suhtumist muutnud, ja võimaldaks kohtul tema poolt praegu jagatavaid lubadusi uskuda.
- Neil põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- augusti
- a määruse muutmata ja S. Berdari kaitsja määruskaebuse rahuldamata. 3
(4)- Käesoleva määruse vaidlustamisel tuleb silmas pidada mh järgmist. KarS § 74 lg 4 alusel süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise taotluse esitab KrMS § 427 lg 3 kohaselt maakohtule kriminaalhooldusametnik. KrMS § 432 lg 3 teise lause järgi prokuratuuri selle küsimuse lahendamise menetlusse ei kaasata. Seetõttu – ja arvestades asjas nr 3-1-1-92-16 tehtud Riigikohtu
- veebruari
- a määruse punktides 12–17 märgitut – tuleb asuda seisukohale, et kohtumenetluse poolena saab käesoleva määruse süüdimõistetu advokaadist kaitsja kõrval vaidlustada Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond, mitte aga prokuratuur.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluses palutakse määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure S. Berdarile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest tasu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 45 minutit, mis on ümardatud üheks tunniks.
- Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli
- a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10, §-st 3, ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud üksnes osaliselt. Määruskaebuses puudub sisuline õiguslik argumentatsioon. Kaitsja põhjendab oma taotlust vaid sellega, et kohus ei arvestanud S. Berdari nõusolekut asuda alkoholismiravile ja et karistuse täitmisele pööramine polnud möödapääsmatu lahendus (vt käesoleva määruse punkt 4). Sellise põhjenduse kirjutamine ei eelda õigusalaseid eriteadmisi ega nõuaks kolmveerandtunnilist tööd isegi mitte inimeselt, kelle igapäevane tegevus ei seisne õigustekstide koostamises. Seetõttu vähendab kolleegium RÕS § 22 lg 7 ning tasude ja kulude korra § 3 alusel kaitsja taotletavat riigi õigusabi tasu 50 % võrra, määrates selleks 20 eurot, millele lisandub käibemaks 4 eurot (riigi õigusabi tasu sellise protsentuaalse vähendamise kohta RÕS § 22 lg 7 ning tasude ja kulude korra § 3 alusel vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- detsembri
- a otsus asjas nr 3-1-1-89-16, p 55).
- KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt peab S. Berdar käesoleva määruskaebemenetluse kulu – kaitsjale määratud riigi õigusabi tasu summas 24 eurot – riigile hüvitama. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Mati Kartau Aarne Sarjas 4
(4)