1-14-9226/65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-9226 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. augusti 2017 määrus Daniil Vojevoda (ik 38806143729) tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuste liik Süüdimõistetu Daniil Vojevoda ja tema kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. augusti 2017 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroole 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot) vandeadvokaat Nikolai Rõžovi poolt määruskaebemenetluses Daniil Vojevodale riigi õigusabi osutamise eest.
6. Mõista Daniil Vojevodalt välja riigituludesse menetluskulu määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest. 48 eurot
7. Daniil Vojevodal tasuda väljamõistetud menetluskulu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Viru Maakohtu 17.04.2015 otsusega mõisteti Daniil Vojevoda süüdi KarS § 113 järgi ning karistuseks mõisteti 6 aastat 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 17.05.2014 ja lõpeb 17.11.
10. Viru Vangla esitas 15.08.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D. Vojevoda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
11. Viru Maakohtu 25.08.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata.
12. D. Vojevoda omab kinnipidamiskohas kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. D. Vojevodat on korduvalt kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab kolmandat korda. Vaatamata varasematele karistustele ta paranemise teele ei asunud ning jätkas kuritegude toimepanemist, pannes toime esimese astme kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.
13. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et D. Vojevoda puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.
14. Maakohus hindab positiivselt, et D. Vojevoda on vangistuse ajal töötanud ja osalenud sotsiaalprogrammides. Samas leiab maakohus, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (kindel töö- ja elukoht ning lähedaste tugi), samuti D. Vojevoda ja tema ema terviseseisund ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. D. Vojevodal oli ka enne kuriteo toimepanemist kindel elukoht ja lähedaste tugi, kuid see ei takistanud tal toime panemast kuritegu.
15. Maakohus leidis, et toimepandud kuriteo iseloomu ja raskust arvestades ei ole D. Vojevoda ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal põhjendatud, sest kohtuotsusega temale mõistetud karistusaja lõpuni on jäänud küllaltki pikk aeg (karistuse kandmise lõpp
16. aastal). Esitatud määruskaebused
17. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat N. Rõžov, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
18. Maakohus on jätnud sisuliselt arvesse võtmata isikut iseloomustavad andmed. Maakohus ei võtnud arvesse, et D. Vojevoda tunnistas ennast täielikult süüdi ning kahetses toime pandud tegu, vabanemise korral asub D. Vojevoda elama ema juurde Narva linnas ning süüdimõistetu 2 ema on andnud nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks, isikul on vabaduses olemas kindel töökoht ning kinnipidamiskohas osales D. Vojevoda sotsiaalprogrammides ning töötab majandustöödel.
19. Maakohus viitas kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06, p.8.1). Samas leidis maakohus, et see tingimus pole täidetud, kuna isikul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. D. Vojevoda distsiplinaarrikkumine ei ole raske ja ei kajasta tema käitumist vangistuses negatiivsest aspektist. Samuti saatis D. Vojevoda kohtule dokumendid, mis kinnitavad tema ja tema ema halba tervislikku seisundit. Maakohus põhjendas oma otsustust ka sellega, et D. Vojevoda ärakandmata karistus on küllaltki pikk, kuigi arvestada tuleks sellega, et süüdimõistetu kantud karistus on samuti pikk.
20. Kaitsja on seisukohal, et käesoleval juhul kaaluvad positiivsed asjaolud üle negatiivsed.
21. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka süüdimõistetu D. Vojevoda, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegset vabastamist.
22. Süüdimõistetu toob välja, et maakohus ei ole arvestanud sellega, mille eest talle kinnipidamiskohas distsiplinaarkaristus määrati. Nimelt D. Vojevoda televiisori taga oli kleeps, millega oli kokku kleebitud USB-juhe ning teised juhtmed. Süüdimõistetu ei vaadanud televiisori taha ja läbiotsimise käigus selgus, et kleepsul on ära tulnud üks nurk. D. Vojevoda leiab, et see on ebaõiglane, kui temal ei ole võimalik ennetähtaegselt vabaneda ühe kleepsu pärast.
23. Samuti on maakohus seisukohal, et D. Vojevoda hakkab suure tõenäosusega kõrvale hoidma käitumiskontrollist. Kui selliselt mõelda, siis mitte ühtegi kinnipeetavat ei oleks võimalik ennetähtaegselt vabastada. Lisaks ei ole maakohus võtnud arvesse süüdimõistetu ja tema ema halba tervisliku seisundit ning arstlikke tõendeid, mida süüdimõistetu selles osas kohtule esitas. Vabanemise korral saaks D. Vojevoda oma ema aidata, kuna tal on vabanemise korral olemas kindel töökoht, mille kohta esitas garantiikirja.
24. Ringkonnakohtu 18.09.2017 määrusega anti menetlusosalistele võimalus esitada oma seisukohti määruskaebuste osas kuni 28.09.2017, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
25. Ka ringkonnakohus ei vabasta D. Vojevodat vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebustele vaid järgmist.
26. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebustes märgitu alust väita, et maakohus tegi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel kaalutlusvea. Maakohus on igakülgselt kaalunud kõiki vabastamist toetavaid ning mitte-toetavaid argumente ning leidnud, et käesoleval juhul ei kuulu D. Vojevoda ennetähtaegselt vabastamisele, missuguse seisukohaga nõustub täielikult ka ringkonnakohus.
27. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on 3 täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). Käesoleval juhul on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal, s.o käesoleva määruskaebemenetluse hetkel omab süüdimõistetu kehtivat distsiplinaarkaristust ning mõistetud distsiplinaarkaristuse olemus ei mängi siinkohal rolli.
28. Peamine D. Vojevoda vabastamata jätmise põhjus on oht, et D. Vojevoda võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist. Eelkõige viitab sellele D. Vojevoda varasem elukäik, s.o süüdimõistetu omab kolme kehtivat kriminaalkaristust ja kannab kolmandat reaalset vabadusekaotuslikku karistust. D. Vojevodal on täitmata rahalisi nõudeid 10 238,19 euro ulatuses. Vabanemise korral on süüdimõistetule garanteeritud küll töökoht, kuid samas puudub isikul pikaajaline töökogemus ja majandusliku toimetuleku oskus. Samuti väärib märkimist, et süüdimõistetut on varasemalt kolmel korral määratud kriminaalhooldusele, millest kahel korral D. Vojevoda ei suutnud täita kriminaalhooldusnõudeid. Süüdimõistetu varasem alkoholitarvitamise harjumus ning narkootilise aine sõltuvus koosmõjus impulsiivse ning mõtlematu käitumise ja tõsiasjaga, et D. Vojevoda on varem rikkunud kriminaalhooldusnõudeid, ei tekita kriminaalkolleegiumis piisavat veendumust, et D. Vojevoda oleks vabaduses suuteline uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma.
29. Mis puudutab D. Vojevoda ja tema ema kehva tervislikku seisundit, siis siinkohal leiab ringkonnakohus, et tegemist ei ole selliste erandlike asjaoludega, mis tingiksid süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise.
30. Seega tuleb isiku ennetähtaegsesse vabastamisse suhtuda ettevaatusega ning käesoleval hetkel puudub ringkonnakohtul veendumus, et D. Vojevoda suudaks vabaduses olles kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida.
31. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 25.08.2017 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
32. D. Vojevoda kaitsja vandeadvokaat N. Rõžov taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu 48 eurot D. Vojevoda kanda ja kuulub temalt riigi kasuks väljamõistmisele. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4