Obsah (5)

§ 404§ 64§ 65§ 76§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. oktoober 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-10733 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Juhan Sarv Vaid

§ 404

lg 1 järgi 7 kuu ja § 121 lg 2 p 2 järgi 4 kuu pikkuste vangistustega.

§ 64

lg 1 alusel mõistis kohus tema liitkaristuseks 10 kuud vangistust.

§ 65lg-t 2 kohaldades suurendas maakohus R.

Lätte karistust Tartu Maakohtu

1. juuni 2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-1794 mõistetud vangistuse kandmata osa (1 aasta 1 kuu 21 päeva) võrra ning luges tema liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 11 kuud 18 päeva vangistust. R. Lätte karistusaeg algas
2. aprillil 2016 ja lõpeb
3. aprillil
5. Tartu Vangla esitas
6. augustil 2017 Tartu Maakohtule materjalid R. Lätte tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
7. Prokuratuur ei toeta R. Lätte tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. Maakohtu määrus
8. Tartu Maakohus
9. augusti 2017 määrusega jättis R. Lätte tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades taolist seisukohta järgmiselt. Vabanemise järgselt planeerib kinnipeetav elama asuda Võrumaale Lasva valda XX külla XX tallu, kus ta elas varasemalt koos vennaga. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt ema ja vend ei soovi R. Lätte ennetähtaegset vanglast vabastamist; samuti on halb maja seisukord. Majas on üks elamiskõlbulik ja katus on katki. Tube ei ole ammu remonditud, lagi ja seinad on suitsunud, täis ämblikuvõrke, tapeet on seintelt osaliselt lahti, elektrijuhtmed on vanad. Küttekolleteks on ahi ja pliit, viimane neist on katkine. Maja uksed ei käi lukku. Kohtule ei ole edastatud kinnitust R. Lätte emalt või vennalt selle kohta, et oleks toimunud omavaheline leppimine ning kinnipeetavat oodatakse Võrumaal asuvasse tallu elama. Ka on antud elamu eluohtlik ning kohus ei saa kohustada isikut elama eluruumis, mis on tema elule või tervisele ohtlik. Samuti ei ole antud keskkond sobilik, kui kinnipeetav soovib alkoholi tarbimisest ning konfliktidest vennaga hoiduda. Eeltoodust nähtuvalt puudub kinnipeetaval kindel elukoht, kuhu tal oleks vabanemise järel võimalik elama asuda. Süüdimõistetul tuleb koostöös vangla sotsiaaltöötajatega tegeleda aktiivselt sobiva eluruumi otsimisega vabanemise puhuks. Samuti oleks vaja R. Lättel läbida sotsiaalseid oskusi arendavaid sotsiaalprogramme. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Määruskaebus
10. Määruse peale esitas määruskaebuse R. Lätte kaitsja advokaat V. Murde, kes taotleb lahendi tühistamist ja palub kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada. Täpsemalt märgib ta järgmist. 5.
11. R. Lätte karistuse eesmärgid on täidetud. Kantud karistus on olnud piisav selleks, et ta teeks õiged järeldused edasise elu korraldamiseks. Kohus ei ole piisavalt arvestanud kõiki R. Lätte püüdlusi parandada oma käitumist ja mõttekäiku. Kinnipeetav mõistab, et tema nõrgaks kohaks on probleemide lahendamise oskus, kuid kriminaalhooldusametnik saaks teda sotsiaalsete oskuste arendamisel aidata. Oluline on ka see, et R. Lätte teadvustab alkoholi tarvitamise probleemi. See tähendab, et ta suudab näha seost alkoholi pruukimise ja enda kriminaalse käitumise vahel. 5.
12. R. Lätte peamine probleem seisnebki tema alkoholisõltuvuses. Ravi saamata ei suuda ta ka edaspidi iseseisvalt lahendada sõltuvusega seotud probleeme. Seega oleks õiglane teda abistada. Vanglas talle vajalikku ravi ei pakuta. 5.
13. Õige ei ole järeldus, et R. Lättel puudub elukoht. Kinnipeetav on kindel, et suudab teha remonti ja muuta maja elamiskõlbulikuks. Ema või venna abile R. Lätte ei looda, sest nad vajavad ise sotsiaalabi ja elavad toetustest. 5.
14. Maakohus jättis arvestamata, et R. Lätte peab töötamist vajalikuks ja püüab leida sobiva töökoha. 5.5.

§-st 56 ei tulene, et kuriteo toimepanemise asjaolud kaaluvad üles

§ 76lg-s 4 ettenähtud teised tingimused.

2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata. Nimelt ei pea ka kriminaalkolleegium R. Lätte tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist võimalikuks.
2. Taolist seisukohta põhjendades selgitab kriminaalkolleegium kõigepealt seda, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on

§ 76

lg 5 lausest 1 tulenevalt võimalik vaid katseaja määramisega ning lause 2 kohaselt allutatakse süüdlane katseajal alati mingiks perioodiks käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal peab ta aga

§ 75lg 1 p-s 1 sätestatu järgi elama kohtu määratud alalises elukohas.

Kohtupraktikas on leitud, et alalise elukoha olemasolu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeldus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus

1. maist 2016 nr 3-1-1-45-16, p 7). Elukoht, kuhu kinnipeetav soovib elama minna, on kriminaalhooldusametniku ettekandest selguvalt elamiskõlbmatu (sealhulgas on küttekolded tuleohtlikud). R. Lätte vend, kes elab maja ainsas elamiseks sobivas toas, peab samuti sügisest leidma endale uue elamispinna. Kaitsja ei vaidle vastu seisukohale, et majas ei saa elada. Samas leiab ta kinnipeetava sõnadele tuginevalt, et R. Lätte suudab teha vajaliku remondi. Ringkonnakohus sellist võimalust reaalseks ei pea. Kinnipeetaval puudub töökoht, ta ei ole enda sõnade kohaselt kunagi ametlikult tööl käinud, vabanemisfondis on tal kõigest 127 eurot (tasumata nõudeid on 149 eurot) ning ema ja vend ei ole tema abistamiseks suutelised (ega sellest ka huvitatud). Seega järeldust, et R. Lättel on vabaduses kindel elukoht, kohtutoimiku materjalide pinnalt teha ei saa. Elukoha puudumine on aga käitumiskontrolli kohaldamist välistav asjaolu, nagu õigesti märkis juba maakohus.
2. Ringkonnakohus peab vajalikuks lisada täiendavalt aga sedagi, et R. Lätte ennetähtaegne vabastamine ei oleks mõeldav ka juhul, kui XX talu oleks vaadeldav elamiskõlbuliku kohana või kui kinnipeetav saaks elama asuda mujale. Kohtutoimikust selguvalt on süüdimõistetut kriminaalkorras karistatud kolm korda ja ka kinnipidamisasutuses viibib ta juba teistkordselt. Ehk siis varasemad karistused, sealhulgas vanglakogemus, tema kuritegeliku käitumise kordumist ära ei hoidnud. Samuti ei piisanud selleks katseaja tingimustest ja käitumiskontrollile allutamisest. Nimelt pani R. Lätte temale Tartu Maakohtu
3. märtsi 2017 otsusega

§ 404

lg 1 ja § 121 lg 2 p 2 järgi inkrimineeritud kuriteod toime ajal, mil ta oli tingimisi enne tähtaega vabastatud Tartu Maakohtu

1. juuni 2012 otsusega temale mõistetud vangistuse kandmiselt. Samuti rikkus ta selle katseaja perioodil keeldu mitte tarvitada alkoholi, mistõttu Tartu Maakohtul tuli
2. veebruari 2016 määrusega tema karistus täitmisele pöörata. Veel nähtub, et vangla on R. Lätte puhul välja toonud mitmed uue kuriteo riskitegurid, s.o alkoholi tarvitamise harjumuse, impulsiivse käitumise ja nõrga probleemilahendamise oskuse. Kaitsja leiab, et arvestamist vajavaks on siiski vaid alkoholiprobleem, kuid seda on kinnipeetav endale teadvustanud ning teda tuleks selle seljatamisel aidata. Ringkonnakohus leiab, et kõnealust ohutegurit ei saa välistada vaid seetõttu, et R. Lätte on mõistnud enda kuritegeliku käitumise seost alkoholi pruukimisega ning läbinud vanglas sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening.“ Vabadusse naastes võib ta vana pahe juurde tagasi pöörduda ning katseaja tingimused või lisakohustusena vastavale ravile allutamine seda ära ei hoiaks. Taoline negatiivne prognoos on seda tõenäolisem, et R. Lätte vabanemisjärgsed elutingimused tema seaduskuulekaks jäämist kuidagi ei soodusta. R. Lättel ei ole töökohta ega töökogemust. Asjaolu, et R. Lätte on töötanud vangla majandustöödel, tema tööle saamist kuidagi ei lihtsusta. Lähedastelt ta mingitki abi ei saaks. R. Lätte ema ja vend elavad toimetulekutoetustest ja pensionist, vald varustab neid toiduainetega. Vaatamata valla püüule 3 ei ole nad oma elustiili muuta soovinud. Samuti on maakohus tuvastanud, et süüdimõistetu vabastamist tema pereliikmed ei soovi. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtuvalt läks ema endast välja, kui ametnik talle helistas ja tema pojast rääkida tahtis.
3. Eeltoodud asjaoludel (s.o mitte üksnes kuriteo asjaolude põhjal, nagu märgib kaitsja) asub ringkonnakohus seisukohale, et R. Lätte karistuse eesmärgid ei ole praeguseks täidetud. Oht, et ta paneb vabaduses toime uued kuriteod, on jätkuvalt reaalne. Vastupidises ei veena kolleegiumit seegi, et kinnipeetav on lubanud parandada oma mõttekäiku ja käitumist, teadvustanud enda jaoks alkoholiprobleemi ning soovib töötada ja leida sobiva töökoha. Tema seaduskuulekust ei tagaks ka käitumiskontrollile allutamine. Nagu juba märgitud, rikkus ta varasemalt kontrollile allutatuna keeldu mitte tarvitada alkoholi ning pani toime uued kuriteod.
4. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
5. Kaitsja advokaat V. Murde on kohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus advokaadil määruskaebuse koostamiseks kaks tundi, mille eest ta soovib 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
6. juuli 2016 määruse nr 16 (riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused) § 1 lg-test 6 ning 10, §-st 3 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud üksnes osaliselt. Määruskaebus on neljal lehel. Kahel lehel on ära näidatud menetluskäik, sealhulgas on refereeritud maakohtu seisukohti. Kaitsja enda argumentide osa kajastub samuti kahel leheküljel. Arvestades, et advokaat osales ka Tartu Maakohtus
7. augustil 2017 toimunud kohtuistungil, kus ta tõi välja samad väited, ei saanud nende kirjapanemine võtta ajaliselt kaks tundi. Põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda üks tund 30 minutit ja tasu suuruseks seega 72 eurot (sealhulgas käibemaks 12 eurot). Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel R. Lätte kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Mati Kartau 4 /allkiri/ Juhan Sarv