Obsah (8)

§ 208§ 210§ 203§ 249§ 251§ 252§ 254§ 248

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Tanel Saar, Tiina Pappel, Madis Ernits 27.10.2017, Tartu Haldusasja number 3-17-1930 Haldusasi Margot Saluse, Ojar Kir

§ 208lg 2 ja § 252 lg 4 alusel.

Ringkonnakohus viis 18.10.2017 määruskaebuse menetluse raames läbi kohtuistungi asjaolude täpsemaks väljaselgitamiseks vastavalt

§ 210lg-le 4.

Käesoleva määrusega lahendab ringkonnakohus kaebajate määruskaebused. II 32. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus ega hakka sellekohaseid argumente kordama (

§ 203lg 2, 201 lg 4).

1. Kaebajad on esitanud väiteid ärakuulamisõiguse rikkumise kohta, selle kohta, et ehitusload on väljastatud ilma Päästeameti kooskõlastuseta, et kavandatavad ehitised ei vasta detailplaneeringule hoonete arvu osas krundil ega korruselisuse osas. Samuti on kaebajad väitnud, et kortermajad ehitatakse väljaspool selleks ette nähtud hoonestusala, varasemat projekti on muudetud vaid tugimüüri lisamisega kahe hoone vahele ja maapinna kõrguse tõstmisega, kusjuures pinnase tõstmine võib oluliselt mõjutada sadevete valgumist kaebajate kinnistule. Kaebajad on seisukohal, et kui lugeda tõstetud pinnas koos müüridega üheks ehitiseks, tuleb täisehituse protsendiks 23%, mis on vastuolus detailplaneeringuga.
2. Ringkonnakohus hindab esmalt summaarselt kaebuste eduväljavaateid.

§ 249

lg 3 ls 1 järgi hindab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel muu hulgas kaebuse perspektiive.

seletuskirjas on märgitud: „Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus. Kaebuse perspektiivide hindamisel tuleb selgitada välja, kas ja millist kaebaja väidetavat õigust vaidlustatud haldusakt või toiming rikub. Kui kaebusest ei nähtu põhjendatud huvi või subjektiivse õiguse õiguslikku alust, tuleb kaebus menetluse selles staadiumis lugeda perspektiivituks (RKHKm nr 3-3-1-3-06)“ (

seletuskiri seisuga 06.05.2010, 758 SE). Ringkonnakohus rõhutab, et esialgse õiguskaitse menetluses ei anna kohus lõplikku hinnangut, vaid vaatleb poolte ja kolmandate isikute poolt esitatud asjaolusid ja hinnanguid summaarselt. Kui mõnda kaebaja tõstatatud küsimust ei ole järgnevalt käsitletud, ei tähenda see, et see ei kujuta endast probleemi. Kaebajate tõstatatud probleemidele tuleb kohtutel ammendavalt vastata peaasja menetluse raames.

1. Ringkonnakohus juhib tähelepanu järgnevale. Ehitusseadustiku (EhS) § 38 lg 1 järgi annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. EhS § 5 järgi on ehitusprojekt projekteerimise käigus koostatud dokument või dokumentide kogum, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet; asjakohasel juhul kajastab ehitusprojekt ka 10 ehitise kasutamiseks ja korrashoiuks vajalikku teavet. Majandus- ja taristuministri 17.07.
2. a määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 2 lg 1 kohaselt peab ehitusprojekt olema koostatud selliselt, et see on loetav, vastuoludeta ning erialaspetsialistile arusaadav ja üheselt mõistetav. Käesoleval juhtumil alustas kaebaja ehitamist 01.08.2017 kuupäeva kandva ehitusprojekti järgi. Peale esialgsete ehituslubade kehtetuks tunnistamist 14.09.2017 jätkas kolmas isik ehitamist 13.09.2017 kuupäeva kandvate ehitusprojektide alusel. 23.10.2017 esitas kolmas isik kohtule 20.10.2017 kuupäeva kandva muudatusprojekti ja XX 17 ja 19 korterelamute sademeveekanalisatsiooni osa projekti. Ringkonnakohus kahtleb, kas käesolevaks hetkeks on tegemist vastuoludeta ning erialaspetsialistile arusaadava ja üheselt mõistetava projekti või projektide kogumiga, mille alusel kolmas isik soovib ehitustegevust jätkata. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus peab asja peamenetluse käigus välja selgitama, milliste projektide järgi kolmandad isikud ehitada kavatsevad ning kas vastavatele projektidele on väljastatud nõuetekohased ehitusload. Riigikohus on selgitanud: „Ehitusluba on haldusakt, mille eesmärk on kontrollida projekteeritava ehitise ja kavandatavate ehitustööde vastavust ehitusnormidele, planeeringutele, tervisekaitse-, tuleohutus- ja keskkonnanõuetele ning muudele nõuetele juba enne ehitustööde alustamist. Eelkontroll on vajalik, et vältida asjaolude pöördumatut muutumist seoses võimaliku õigusvastase ehitustegevusega või mittenõuetekohase ehitise valmimisega. Muuhulgas peavad ehitamist reguleerivad normid tagama tulevase ehitisega külgnevate kinnisasjade omanike õiguste kaitse. Üldjuhul ei saa kolmas isik ehitusluba vaidlustamata keelata ehitustegevust, mis toimub kooskõlas kehtiva ehitusloaga ja AÕS §-des 143-154 sätestatud naabrusõigustega. Seega korrastab ehitusluba ka hoonestatava kinnisasja omaniku ja võimalike puudutatud isikute (naabrite) vahelisi suhteid.“ (RKHKo 14.05.2002, 3-3-1-25-02, p 12).
3. Ringkonnakohus peatub järgnevalt hoonete arvul XX 17 ja 19 kruntidel. Kolmas isik on järjekindlalt väitnud, et kummalgi kinnistul on tegu ühe hoonega ning seda seisukohta esindab ka vastustaja. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. EhS § 3 lg 2 ls 2 kohaselt on hoone väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Riigikohus on selgitanud, et „ehitise määratlemisel ei piisa üksnes selle tuvastamisest, kas asi on rajatud inimtegevuse käigus ning kas ja kuidas on see teisaldatav. Oluline on asja ehitisena määratlemisel arvestada ka selle asja põhilist kasutusotstarvet (eesmärki), kasutamise viisi, kestvust ja muid asja iseloomustavaid tunnuseid, mis kogumis võimaldavad eristada ehitist teistest asjadest“ (RKHKo 21.02.2011, 3-3-1-80-10, p 24). Riigikohtu järgi on seega vastus küsimusele, mis on ehitis, hinnanguline küsimus. Ringkonnakohus leiab, et sama kehtib ka hoone kui ehitise alaliigi kohta. Käesoleval juhtumil on nii XX 17 kui ka XX 19 krundil kaks „korpust“, mis mõlemad on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud ning kus mõlemas on siseruumid. Mõlemad „korpused“ on ühendatud taladega ja 13.09.
4. a ehitusprojektide järgi ka majadevahelise tugimüüriga (vt selgitust tl II-131). Samuti on korpustel kolmanda isiku selgituste kohaselt ühine küttesüsteem. Ringkonnakohus leiab, et sellest ei piisa, et käsitleda „korpuseid“ ühe hoonena. Kaugkütet kasutavaid hooneid ei käsitleta samuti ühe hoonena koos katlamajaga, vaid kaugkütet kasutavate eraldi hoonetena. Talade ja/või tugimüüriga ühendamine ei muuda korpuseid samuti üheks hooneks. Korpuste käsitlemine ühe hoonena võiks kõne alla tulla siis, kui neil oleks vähemalt üks ühine maapealne korrus koos läbikäiguga ühest korpusest teise, sest sellisel juhul on erinevatel hooneosadel üks ühine siseruum EhS § 3 lg 2 ls 2 mõttes. Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et tegemist on kahe eraldiseisva hoonega, mis on omavahel ühendatud talade ja/või tugimüüriga ning millel on ühine küttesüsteem.
5. Kolmas isik väidab, et lubatud ühe hoone asemel kahe ehitamine ei kahjusta kuidagi kaebajate subjektiivseid õigusi, kuna üks suurem hoone võib olla veel piiravam. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kuigi hoonete arv krundil eraldivõetult ei pruugi tingimata kahjustada naabrusõigusi, siis peab ringkonnakohus tõenäoliseks, et kahte hoonesse on võimalik mahutada rohkem kortereid kui ühte, mis toob endaga omakorda kaasa suurema hulga inimeste elama asumise kaebajate naaberkruntidele, millel on omakorda suurem potentsiaalne negatiivne mõju. 11 Ringkonnakohus ei anna sellele küsimusele esialgse õiguskaitse menetluse raames lõplikku hinnangut, vaid hindab asjaolusid üksnes summaarselt. Peaasja menetluses peavad kohtud kujundama lõpliku seisukoha, kas kaks hoonet on konkreetsel juhul potentsiaalselt häirivamad kui üks. Vajadusel on kohtul võimalik kaasata sellele küsimusele vastamiseks sõltumatu ekspert.
6. Ringkonnakohus leiab, et eelnevat aluseks võttes on tegu ilmselge kõrvalekaldega detailplaneeringust, kus on kummalgi vaidlusalusel krundil üheselt ette nähtud ainult üks hoone.
7. Järgnevalt peatub ringkonnakohus nii XX 17 kui ka XX 19 nn A-korpuse korruselisuse küsimusel. Mõlemad hooned on põhiplaanilt ristküliku kujulised, kusjuures ristküliku pikem külg kulgeb piki kaebajate kinnistute poolset krundipiiri. Ligikaudu pool ristkülikukujulisest A-korpusest on poolkorruse võrra kõrgem kui B-korpuse poole jääv hoone pool. Kõrgema osa alla jääb kelder, mille kohta väidab kolmas isik, et tegu on maa-aluse korrusega, mis korruselisuse arvestamisel arvesse ei lähe. Vaidluse põhiolemus seisneb niisiis selles, kas mõlema nimetatud hoone kõrgem osa on kolme- või neljakorruseline.
8. Majandus- ja taristuministri 05.06.
9. a määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ (määrus nr 57) § 18 lg 7 järgi on maa-aluseks korruseks korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust ja selle kohal asuva korruse põrand ei ole kõrgemal kui 2,5 meetrit hoonet ümbritsevast keskmisest maapinnast või katendist. Sama määruse § 18 lg 8 ls 1 kohaselt esitatakse hoone korruselisuse kirjeldamisel maapealsete ja maa-aluste korruste arv eraldi. Sama määruse § 18 lg 9 sätestab, et kui maapinna kalde tõttu on osa korrusest maa-aluse korruse tunnustega ja osa maapealse korruse tunnustega, loetakse korrus maapealseks korruseks.
10. Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtule esitatud projekte uurides ei ole välistatud, et XX 17 ja/või XX 19 A-korpuse kõrgem osa tuleb eelnevat arvestades lugeda neljakorruseliseks. Ringkonnakohus märgib, et sellele küsimusele ei saa asjaolusid summaarselt hinnates lõplikku vastust anda. Vajadusel peab halduskohus mõõtude osas küsima antud küsimuses abi sõltumatult eksperdilt. Kuna nimetatud kõrgem osa on vastu kaebajate krundipiiri, kusjuures kaebajate kinnistud asuvad kallakul kolmandate isikute kruntidest madalamal, siis oleks juhul, kui nimetatud hooneosa osutub neljakorruseliseks, tegu kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumisega.
11. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus sadevete kaebajate kinnistutele valgumise küsimust. Nagu juba märgitud, asuvad kaebajate kinnistud piirinaabritest kolmandate isikute kinnistutest madalamal. Detailplaneeringu kõrgusjoonte järgi on kolmandate isikute kinnistute suurim kõrgus 41,4 m ning kaebajate kinnistute vähim kõrgus 37,47 m, kusjuures kinnistutega vahetult piirnev tänav asub kaebajate kinnistute piirides kõrgustel 37,03–37,1 m. Kinnistute kõrguste vahe on seega ligikaudu 4 meetrit. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist võrdlemisi järsu kallakuga, mille puhul ei ole vee voolu suunda arvestades kahtlust sadevete valgumise osas kaebajate kinnistutele. Arvestada tuleb ka seda, et kolmandad isikud kavandavad oma kinnistutele kaebajate kinnistutel asuvatest hoonetest kõrguse ja mahu poolest märkimisväärselt suuremaid hooneid ning lisaks hoonetele on kavandatud projekti järgi asfalt- või betoonkattega juurdesõiduteed ning erinevate betoonkivikatenditega või asfalteeritud hooneid ümbritsevad teed ja platsid. Ringkonnakohus loeb üldteada asjaoluks selle, et söötis maapinda imendub sadevesi oluliselt paremini kui kunsthaljastusega murupinda või hoonealusesse, betoon- või kivikatendiga või asfalteeritud pinda, kuhu sadevesi üldse ei imendu. Rohkete sademete korral osutuksid kolmandate isikute kinnistute täisehitamise ajal ja järel vahetuteks kannatajateks kaebajad. Kohtule esitatud projektidest ei nähtu lahendust sadevete probleemile ehitamise ajal kuni projekteeritud drenaažide valmimiseni. Lisaks on kolmandad isikud kavandanud 13.09.
12. a projektide ja 01.08.
13. a projektide kõrgusjoonte võrdlusest nähtuvalt kinnistutel pinnasetöid, 12 kuid ükski esitatud projektidest ei sisalda pinnasetööde kirjeldust. Seda puudust ei kõrvalda ka 20.10.
14. a muudatusprojekt ega sademeveekanalisatsiooni osa projekt. Ringkonnakohus juhib tähelepanu EhS § 4 lg 1 lausele 2, mille järgi on ehitamine ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. Seega peab projekt kavandatavate pinnasetööde korral sisaldama ka pinnasetööde kirjeldust.
15. Kohtule esitatud 20.10.
16. a muudatusprojektis on XX 17 ja 19 B-korpusele lisandunud gaasikatla korsten (roostevaba teras), mis varasemates projektides ei sisaldunud. Kaebajad on tõstatanud küsimuse, et uued ehitusload on väljastatud ilma Päästeameti kooskõlastuseta. Kolmas isik on varasema projekti versiooni kohta väitnud, et osas, milles seda muudeti, ei ole vaja Päästeameti kooskõlastust. Ringkonnakohus märgib, et tuleohutusseaduse (TuOS) § 5 lg 1 järgi võib kohaliku omavalitsuse üksus ehitusseadustikus sätestatud ehitusloa anda, kui Päästeamet on kooskõlastanud ehitusprojekti andmise ehitise kohta, mille kohta on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded. TuOS § 7 lg 1 kohaselt koosneb küttesüsteem kütteseadmest, ühenduslõõrist ja korstnast ning muudest selle olulistest osadest. TuOS § 8 lg 1 sätestab, et küttesüsteem tuleb projekteerida ja paigaldada ning seda tuleb kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et küttesüsteem täidaks oma otstarvet ja oleks välistatud tulekahju tekkimine ning plahvatuse või muu õnnetuse toimumine. Sama sätte lg 3 kohaselt peab küttesüsteem paiknema seina, lae ning põlevmaterjalide ja -ainete suhtes kaugusel, mis välistab materjalide süttimise soojuskiirguse või kuuma õhu liikumise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et viidatud normide järgi on korsten küttesüsteemi osa, mis vajab Päästeameti kooskõlastust, mida kohtule esitatud ei ole. Ringkonnakohus märgib, et naabrusõigus laieneb käesoleval juhul ilma kahtluseta naaberkinnistule kavandatud ehitise tuleohutusele.
17. Esialgse õiguskaitse andmise otsustamiseks käesolevas asjas on vajalik kaaluda vastanduvaid huvisid.

§ 249

lg 1 ls 1 järgi võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 ls 1 järgi arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kaalukausile tuleb niisiis asetada ühelt poolt avalik huvi ja ettenähtavad tagajärjed vastustaja jaoks esialgse õiguskaitse kohaldamisel ning teiselt poolt kaebajate õigused, nende rikkumise tõenäosus ja raskus, pöördumatu tagajärje saabumise tõenäosus ja raskus. Seaduse seletuskirja kohaselt on seadusandja tahtnud seejuures öelda, tuginedes seejuures Riigikohtu seisukohtadele, et „kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all tuleb pidada silmas olukorda, kus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine asutuse poolt või haldustoimingust tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt kohtumenetluse ajal loob kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik“ (

seletuskiri seisuga 06.05.2010, 758 SE). Kaaluda tuleb seejuures kaebajate naabrusõiguste ulatust ja kaalu, avalikke huve ning kolmandate isikute ettevõtlusvabadust ja omandiõigust, arvestades ühtlasi kaebuste summaarseid eduväljavaateid.

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et omandiõigus ja ettevõtlusvabadus on olulise kaaluga põhiõigused, mis moodustavad turumajanduse aluse. Investorite kindlus, et õigussüsteem kaitseb teostatud investeeringuid on majanduse arengu oluline tagatis. Teisele kaalukausile tuleb asetada kaebajate õigused, nende rikkumise tõenäosus ja raskus. Kuna ehitiste püstitamine muudab keskkonda oluliselt väga pikaks ajaks, siis ei saa ehitusõiguses eelistada uut ehitajat olemasolevate naaberehitiste omanikele. Olemasoleva naabri õigused ei ole väiksema kaaluga. Ringkonnakohus arvestab ka avalikku huvi söötis maa kasutusele võtmise ning vallas uute elamispindade loomise vastu. 13
2. Kolmas isik on põhjendanud soovi ehitustegevust jätkata ohuga, et ta võib olla sunnitud juba sõlmitud lepinguid üles ütlema, mis omakorda võib endaga kaasa tuua leppetrahve ja kohustuse korvata kahju, mis lepingupartneritele seoses lepingute lõpetamisega kaasneks. Lisaks toob kolmas isik välja täiendava intressikulu ning võimaluse, et rajatud vundament saab kahjustada. Lisaks leiab kolmas isik, et kaebajate suhtes avalduda võivaid negatiivseid tagajärgi on võimalik korvata nt hüvituse teel. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul on kolmanda isiku väidetavad kohustused väidetavate lepingupartnerite ees paljuski tema enda tekitatud. Kolmas isik jätkas ehitustegevust ja forsseeris müügitegevust peale esialgse kaebuse esitamist. Kolmas isik ei ole esitanud kohtule ühtegi lepingut oma väidete kinnituseks, mistõttu ei ole teada, et väidetavad ostjad ei ole kolmanda isiku endaga seotud isikud. Ja isegi kui väidetavad ostjad ei ole kolmanda isikuga seotud, siis kuna kaebajad vaidlustasid väljastatud ehitusload sisuliselt koheselt ja OÜ-le ARTE House pidi olema selge, et kinnistunaabrid ei ole projektides ettenähtud ehitistega nõus, ei saa kolmas isik tugineda selles osas oma õiguspärasele ootusele. Sama kehtib ka vundamendi kohta, mis rajati kohtumenetluse ajal. Tegemist ei ole heauskliku käitumisega, mistõttu on õiguskorra kaitse selles osas vähene. See ei tähenda, et kolmandad isikud jääksid üldse kaitseta. Kui väljastatud ehitusload osutuvad õigusvastasteks ja kohus need tühistab, siis on kolmandatel isikute võimalus pöörduda riigivastutuse seaduse alusel kahjunõuetega vastustaja poole. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas menetluses ei laiene kaitse ka argumendile, et ajas ehitus ilmselt kallineb ja korterite hinnad võivad langeda. Tegemist on iga ehitustegevusega paratamatult kaasneva riskiga, millega ei saa õigustada naabrusõiguste riivet. Küll aga kaitseb õiguskord kinnistuomaniku õiguspärast ootust realiseerida detailplaneeringus ettenähtu. Ringkonnakohus ei nõustu seejuures kaebajate argumendiga neile kuuluvate kinnistute väärtuse vähenemise kohta, sest kaebajad pidid oma kinnistuid soetades arvestama detailplaneeringus ettenähtuga. Detailplaneeringu kohaselt on kolmandatel isikutel õigus ehitada kummalegi neile kuuluvale kinnistule üks kuni kolmekordne eluhoone, kusjuures krundi täisehitusprotsent ei tohi ületada 20%. Kaebajad on väitnud, et detailplaneeringus ettenähtud korruselisus „1–3“ väljendab ehitusloa väljastaja kaalutlusõigust, mille teostamisel tuleb arvesse võtta ka üldplaneeringut, millega kavandatavad korterelamud on vastuolus. Ülenurme valla üldplaneeringust nähtuvalt asuvad vaidlusalused kinnistud tiheasustusalal. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt: „Korterelamute planeerimisel ja projekteerimisel tuleb lisaks arvestada olemasolevate hoonetega ja olemasoleva üksikelamu, kaksikelamu ning uue korterelamu vahele jätta piisav puhverala, mis tagab üksikelamule või kaksikelamule vajaliku privaatsuse. Puhveralaks sobib näiteks tänav või avalik haljasala, samuti korterelamu hoonestusala ja üksikelamu või kaksikelamu maaüksuse piiri vaheline piisav vahekaugus, milleks on vähemalt 2,5 kordne korterelamu maksimaalne kõrgus.“2 Ringkonnakohus ei nõustu siiski kaebaja sellekohaste seisukohtadega. Esiteks tuleb mõista detailplaneeringus ettenähtud korruselisust kinnistuomaniku subjektiivse õigusena ehitada kuni maksimaalselt lubatud korruselisuseni. Teiseks on üldplaneeringus ühtlasi märgitud, et üldplaneeringu koostamise eelselt kehtestatud detailplaneeringud jäävad kehtima. Samuti võtab ringkonnakohus arvesse, et kaebajad, kui nad oma kinnistud soetasid, oleks pidanud arvestama sellega, et nende naaberkinnistule võib kerkida üks kolmekorruseline eluhoone. Ringkonnakohus leiab siiski, et kinnistunaabrid ei ole kohustatud taluma naaberkinnistu suuremat kasutust, kui detailplaneeringus ette nähtud. Samuti ei ole nad kohustatud taluma naaberkinnistul kõrgemat kui kolmekorruselist hoonet, sademevee ärajuhtimise puudulikku lahendust ehitamise ajal ega võimalikku tuleohtu, mis lähtub Päästeameti kooskõlastuseta küttesüsteemist. Kogu käesolev menetlus jätab kiirustamise mulje ka vastustaja tegevuses. Ringkonnakohus ei nõustu kolmanda isikuga, et negatiivseid tagajärgi on kaebajatele võimalik korvata hüvituse teel, sest naabrusõiguse mõte on vältida ja kus vaja, seal ennetada subjektiivseid õigusi rikkuva ehitise püstitamist. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et hetkeseisu arvestades ei ole võimalik ehitustegevust jätkata. Ehitustegevuse peatamine ei kujuta endast seejuures 2 Arvutivõrgus: http://www.ylenurme.ee/. 14 pöördumatut tagajärge, vaid ehitustegevuse jätkamine sõltub lõplikust kohtulikust hinnangust selle seaduslikkusele. III
3. Kõiki poolt ja vastu argumente kaaludes leiab ringkonnakohus niisiis, et kaebajate määruskaebus tuleb rahuldada, Tartu Halduskohtu 28.09.
4. a määruse resolutsiooni p 5 tühistada ja teha uus määrus, millega ringkonnakohus rahuldab kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebajad on taotlenud nii ehituslubade kehtivuse peatamist kui ka uute ehituslubade väljastamise keelamist esialgse õiguskaitse korras. Vastavalt

§ 251

lg 1 p-le 1 võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Esialgset õiguskaitset võib kohus

§ 249

lg 1 ls 1 järgi kohaldada kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel. Kui peatada üksnes ehituslubade kehtivus, siis oleks vastustajal sellisel juhul võimalik väljastada taas uued ehitusload ja kolmandal isikul jätkata ehitustegevust. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et põhjendatud ja vajalik on keelata ka ehitustegevus Ülenurme alevikus XX 17 ja 19 kruntidel. Ringkonnakohus leiab niisiis, et Ülenurme Vallavalitsuse 14.09.2017. a korraldusega antud ehituslubade nr 1712271/32382 ja 1712271/32385 kehtivus tuleb peatada ja ehitustegevus Ülenurme alevikus XX 17 ja 19 kinnistutel tuleb keelata. 48. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt

§ 249

lg-st 4 kehtivad esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. Ringkonnakohus juhib selles kontekstis menetlusosaliste tähelepanu ka sellele, et vastavalt

§ 252

lg-le 3 on võimalik esialgse õiguskaitse määrust menetluse kestel ka täielikult või osaliselt tühistada. Ringkonnakohus märgib, et peale segaduse projektidega, puuduva Päästeameti kooskõlastuse küttesüsteemile ja sademevee ärajuhtimise probleemistiku ehitustegevuse ajal ei ole ringkonnakohtul summaarse hinnangu alusel seadusest tulenevaid etteheiteid XX 17 ega 19 kinnistule kavandatud nn B-korpuste osas, mis jäävad ristküliku lühema küljega kaebajate kinnistute poole.

1. Täiendavalt juhib ringkonnakohus halduskohtu tähelepanu sellele, et kaebaja 1 on Ülenurme vallas XX 25 kinnistu ühisomanik, kaebaja 2 on XX 27 kinnistu kaasomanik ja kaebaja 3 on XX 23 kinnistu ühisomanik. XX 25 ja 27 külgnevad kinnistuga XX 17 (XXX). XX 23 ja 25 külgnevad kinnistuga XX 19 (XXXX). Seega ei ole kõik kaebajad mõlema naaberkinnistu piirinaabrid, mistõttu ei pruugi kõigi kaebajate subjektiivsed õigused laieneda mõlemale naaberkinnistule väljastatud ehituslubadele. Käesoleva esialgse õiguskaitse menetluse raames ei pidanud ringkonnakohus asja kiirema menetluse huvides vajalikuks selles osas vahet teha.
2. Lõpetuseks juhib ringkonnakohus vastustaja ja kolmandate isikute tähelepanu

§ 254

lg-s 1 sätestatule, mille kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise eest halduskohus isikut trahvida

§-s 248 sätestatud korras. Kaebajal on õigus riigivastutuse seaduse või võlaõigusseaduse alusel nõuda, et isik, kelle süül esialgse õiguskaitse määrus jäi täitmata, hüvitaks sellega tekkinud kahju.

§ 248

lg 1 sätestab: „Kohtulahendi või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest määrab kohus süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Rahatrahvi määramine ei vabasta kohtuotsuse ettekirjutuse või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätnud menetlusosalist kohustusest ettekirjutust või kompromissi mõistliku tähtaja jooksul täita ega võta menetlusosaliselt, kelle huvides ettekirjutus on tehtud või kompromiss kinnitatud, õigust taotleda kohtult kohtuotsuse ettekirjutuse või kompromissi täitmata jätmise eest uue rahatrahvi määramist.“ 15 Tanel Saar Tiina Pappel Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 16