) § 311¹ lg 3 kohaselt, kuid kostja ei vastanud ega esitanud vastuväited kohtu poolt määratud tähtajaks.
lg 3 sätestatud normile, et sellega loeti hagiavaldus kättetoimetatuks ning sellele vastamata jätmisel võib kohus teha tagaseljaotsuse. Samas ei ole kohus kunagi hiljem hoiatanud kostjat hagivalduse kätte saamise või vastuse esitamata jätmise kohta. Tuleb ka märkida, et selle teatega teatati hagiavalduse saabumisest, mitte hagi menetlusse võtmisest ja hagiavaldusele vastamiseks tähtaja määramisest. Ka teistes kostja seaduslikule esindajale e-postiaadressidele XXX ja YYY saadetud teatistes ei sisaldu hoiatust ega viidet
Kostja seaduslik esindaja ei ole avanud ega kinnitatud infosüsteemis ühtegi menetlusdokumenti peale tagaseljaotsuse. Lähtudes ülaltoodust, leiab kostja, et praegusel juhul ei ole kostjale hagimaterjalid toimetatud kätte elektrooniliselt
Kohus asus seisukohale, et kostjale on tsiviilasja materjalid
Kostja alternatiivse käsitluse osas, s.o mõjuva põhjuse põhjendamisel, märkis kohus, et kostjale oli kätte toimetatud hagi menetlusse võtmise määrus, milles oli selgesõnaliselt kirjas, mida kostja peab tegema ning mis tagajärjed on tema tegevusetusel. Kohtu hinnangul on võimalik ka väheste õigusteadmistega isikul kohtumäärusest aru saada ning juhul, kui see tõesti ei ole võimalik, oli kostjal alates 27.02.2017 võimalik suhelda tsiviilasjaga seonduvalt nii kohtuga kui võtta endale esindaja. Määruskaebus 8. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub kostja maakohtu määruse tühistada ja kaja rahuldada. 9. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et hagi menetluse võtmise määrusega võib lugeda nõuetekohaseks hagi kostjale kätte toimetamiseks
lg 1 p 1 järgi, sest
§de 362, 363 ja 463 järgi ei ole kohtumäärus hagi osa vaid menetlusdokument, millega kohus lahendab menetlusosaliste menetluslikud taotlused, juhib ja korraldab menetlust ning seaduses sätestatud juhul lahendab asja. Hagi menetlusse võtmise määruse edastamisega kostja esindajale ei või kohus lugeda, et koos määrusega oli kostjale edastatud ka hagi. Nimetatud määruses ei selgitatud, et ainult elektroonilise teate edastamisega võib
alusel lugeda hagimaterjalid kättetoimetatuks.
lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. 10. Kostja jääb oma seisukoha juurde, et antud juhul ei ole kostjale hagimaterjalid toimetatud elektrooniliselt
lg 3 sätestatud viisil.
lg 4 kohaselt võib kohus toimetada hagimaterjale kostjale elektrooniliselt kätte ka muul viisil. Kuid
lg 5 alusel võib lugeda hagimaterjale kostjale kättetoimetatuks alles siis, kui kostja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt hagimaterjalide kättesaamist. Praegusel juhul kostja ei vastanud 26.04.2017 edastatud elektroonilisele teatele. Seega ei olnud kostja hagimaterjale enne tagaseljaotsuse tegemist kätte saanud. Menetluse edasine käik
lg 2 ning § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ning teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus.
lg-s 1 sätestatud menetluse taastamise alused.
lg 1 p-s 1 toodud asjaolu on
lg 2 teise lause järgi menetluse taastamise absoluutne alus ning kohtul on võimalik seda kontrollida, kuivõrd andmed hagi kättetoimetamise kohta peavad sisalduma toimikus (vt nt Riigikohtu 24.10.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-12, p 11). 15.
lg 1 p 1 sätestab, et kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Praeguses asjas leidis maakohus, et hagimaterjalid olid kostjale kätte toimetatud
Seetõttu oli maakohtu hinnangul vajalik kaja esitamiseks ja menetluse taastamiseks mõjuv põhjus. Kolleegium hinnangul ei saa asja materjalide põhjal maakohtu käsitlusega nõustuda. 16.
lg 1 kohaselt tuleb hagiavalduse ärakiri koos lisade ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte toimetada.
¹ lg 1 järgi võib kohus toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse ühel samas lõikes või ka
Sellisel juhul loetakse menetlusdokument
¹ lg 3 alusel kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt.
lg 3 järgi kätte toimetatud (vt Riigikohtu 08.04.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-15, p 11). Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja praeguses asjas tõendanud, et ta 17.02.2017 kohtumäärust, vaatamata kättetoimetamise registreerimisele infosüsteemis 27.02.2017 kätte ei saanud. 18. Samas ei nähtu asja materjalidest, et kostjale oleks enne tagaslejaotsuse tegemist kätte toimetatud hagiavaldus koos selle lisadega (edaspidi ka hagimaterjal). Kohtute 4
lg 3 alusel kostjale kättetoimetatuks hagiavaldust koos selle lisadega.
lg 1 p 1 alusel kaja esitamise võimalus sõltub samas eelkõige hagi (mitte menetlusse võtmise määruse) kättetoimetamise viisist. 19. Ringkonnakohus märgib, et kohtute infosüsteemi kaudu on võimalik menetlusosalisele saata teavitus dokumendi nähtavaks tegemise kohta või kättesaadavaks tegemise kohta. Erinevus seisneb teavituse kättesaamise kohta tagasiside saamises. Dokumendi nähtavaks tegemise kohta saadetud teavituse avamist süsteem ei registreeri. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt, fikseerides kuupäeva ja kellaaja, millal on dokument avatud või selle kättesaamist kinnitatud (
Olukorras, kus kohus on teinud dokumendi üksnes nähtavaks ja infosüsteem ei ole kättetoimetamist registreerinud, tuleb asuda seisukohale, et toimikus puuduvad andmed hagimaterjalide elektroonilise kättetoimetamise kohta. Seega maakohus eksis, kui leidis, et hagimaterjalid on
20. Kolleegium lisab, et hagiavaldust ja selle lisasid ei ole praegusel juhul kostjale elektrooniliselt kättetoimetatud ka
lg 4 alusel, kuna kostja ei ole kinnitanud kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist (
21. Vastavalt
lg-le 2 rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. 22. Eelmärgitust järeldub, et praegusel juhul ei olnud kaja esitamiseks mõjuv põhjus vajalik, kuna puuduvad andmed, et kostjale oleks hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt kätte toimetatud. Seega esineb
lg 1 p 1 olukord ja maakohtu põhjendused hagile vastamata jätmise mõjuva põhjuse osas ei ole asjakohased. Kaja oli esitatud õiges vormis ja õigel ajal. Seega tuleb
lg 2 alusel koosmõjus
lg 1 p-ga 1 kaja rahuldada ning asjas menetlus taastada.
lg 1 teise lause järgi jätkub taastatud menetlus vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. 23. Kolleegium lisab, et maakohtu määrus tuleks eelmärgitust sõltumata tühistada ka põhjendamiskohustuse (
Maakohus on teinud tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, nagu seda võimaldab
lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada (vt Riigikohtu 30.01.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1181-13, p 15). Eeltoodu ei tähenda aga seda, et tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa ei pea maakohus esitama kaja lahendamise määruses.
lg 1 järgi peab kohtu tehtavast määrusest nähtuma, kelle kohta on määrus tehtud ja mis on määruse sisu. Kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, tuleb
lg 2 p 8 kohaselt märkida põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, ja õigusaktid, millest kohus juhindus.
lg-s 1 ja lg 2 p-s 8 sätestatut tuleb järgida ka kaja lahendamise määruse tegemisel. Seega peab kaja lahendamise määruses maakohus kirjeldama ka tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ning esitama tagaseljaotsuse põhjendused. Juhul kui maakohus on
lg-t 1 ja lg 2 p 8 rikkudes teinud kaja kohta määruse, mis ei sisalda tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa, peab ringkonnakohus selle määruse
lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 667 lg 2 alusel tühistama (vt nt Riigikohtu 17.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11; 31.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 32-1-16-15, p 15). 24.
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
lg 4 sätestab, et määruse peale, millega menetlus taastamata jäeti, võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, ei ole käesolev määrus vaidlustatav. 25. Tegemist ei ole asja menetlust lõpetava määrusega ja seetõttu ei määra ringkonnakohus kindlaks menetluskulude jaotust (
26. Kajalt tasutud kautsjon kuulub
Kolleegiumi hinnangul ei takista
lg 51 käesolevas asjas kautsjoni tagastamist juba seetõttu, et hagi nõuetekohane kättetoimetamine ei ole tuvastamist leidnud. Kostjal tuleb
lg 8 kolmanda lause alusel kohtule teatada, millisele pangakontole kautsjon tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Ele Liiv 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.