Obsah (5)

§ 229§ 477§ 172§ 659§ 667

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-17-1950 Määruse tegemise aeg ja koht 09. oktoober 2017, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Indrek Parrest, Ande Tänav Kohtuasi JS avaldu

§ 229lg 2 teise lause).

Isa esines suulisel ärakuulamisel veenvalt ning ta ei ole esitanud asjaolusid ja 3 seisukohti liialdatult, st moonutatult. Avaldaja väited selle kohta, kuidas isa kodus lapsega käitutakse, ei ole tõendatud.

1. Lapsele määratud esindaja kirjaliku seletuse kohaselt avaldas laps, et talle meeldib suhelda mõlema vanemaga ja ta armastab mõlemat vanemat, meeldib koolis ja väga meeldib kergejõustik.
2. Lapse vanaema JM kiri ja ema elukaaslase AM kiri ei anna alust asuda seisukohale, et isa vaimne valmisolek last kasvatada, hingeline seotus lapsega ja senine pühendumine lapse eest hoolitsemisele oleks vähene ning lapse tulevased elamistingimused oleks avalduse rahuldamise korral paremad. Lapse hea isu ei tähenda, et laps oleks isa juures näljas. Usutav ei ole väide, et isa juures puudub võimalus tarbida joogivett. Lapse mure selles, kas isa lubab huviringis käia, on õigustatud, kui vanem ühise hooldusõiguse teostamisel ei küsi teise vanema luba. Kummagi vanema soov sõita puhkusele ei anna alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Mõlemast kirjast nähtub, et laps on emaga väga lähedane ja on avaldanud vastumeelsust isa juures viibimisele. Lapse emotsioonid ei lükka siiski ümber eestkosteasutuse esiletoodut, arvestades, et need võivad olla muutlikud või mõjutatud lähedaste põhjendamatutest hoiakutest. Väheseid ebakõlasid lapse elu korraldamisel ja suhtlemisel on võimalik lahendada vanemate kokkuleppel.
3. Ühise hooldusõiguse jätkumise tõttu jätkub lapse senine, vanemate vahel varem kokku lepitud elukorraldus, mille kohaselt laps elab isa juures 4 päeva nädalas ja ema juures 3 päeva nädalas, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. 19.

§ 477

lg 8 alusel jääb ema taotlus ärakuulamise protokolli täiendamiseks läbi vaatamata. Ema taotlus lapsele määratud advokaadi riigi õigusabi osutamisest kõrvaldamiseks jääb RÕS § 20 lg 31 teise lause alusel rahuldamata. Põhjendamatu on ema kahtlus, et advokaat ei valda piisavalt vene keelt või on erapoolik. See, et emal on eriarvamus lapsega toimunud vestluse sisu mõningate üksikasjade suhtes, ei anna alust sellisteks kahtlusteks, arvestades ka advokaadi vastutust ja andmete puudumist kutsenõuete rikkumise kohta. 20. Menetluskulud jäävad

§ 172lg 7 alusel lapse ema kanda, v.a riigi õigusabi kulud, mis jäävad riigi kanda.

Asja materjali kohaselt puudutatud isikutel menetluskulud puuduvad. Määruskaebus

1. Lapse ema palub maakohtu määruse tühistada, v.a riigi õigusabi kulude riigi kanda jätmise osas, ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada. Menetluskulud palub ema jätta isa kanda.
2. Kaebuse kohaselt jättis maakohus osa asjaolusid põhjendamatult arvestamata. Nimelt on laps tihti isa juures näljane ega saa normaalset toitu. See puudutab otseselt lapse tervist ja füüsilist arengut. Kohus jättis arvestamata psühholoogi arvamuse selle kohta, et lapse võrdne „jagamine“ kahe vanema vahel on lapse psüühikale kahjulik. Kohus üksnes tõdes, et see on lapsele koormav. Kohus ei arvestanud, et teisest vanemast ei tohi lapsele halba rääkida ja elukoha määramisel tuleb eelkõige arvestada lapse vanust, sugu, lähedust vanemaga ja hoolduse erisusi. Kohus jättis arvestamata, et lapse tervisega seotud küsimustega tegeleb ainult ema. Tegemist on 7-aastase tüdrukuga, kes ei oska endale aru anda, et sellise olukorra pikaajaline kestvus võib mõjuda negatiivselt tema tervisele ja psüühikale. 4
3. Maakohus jättis ebaõigesti avalduse rahuldamata põhjusel, et avalduse rahuldamine ei oleks kooskõlas lapse huvidega. Selgusetuks jääb, miks avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega ja mis lapse huve seejuures kahjustatakse ja kuidas. Kohus tuvastas, et senine elukorraldus on lapsele koormav. Ekslik on kohtu järeldus, et lapse huvides on eelkõige see, et last kasvatavad mõlemad vanemad, samuti lapsele harjumuspärase koolikorralduse ja muu elukorralduse säilimine. Kohus jättis lapsele koormava elukorralduse küsimuse lahendamata.
4. Kohus kohaldas ja tõlgendas avalduse rahuldamata jätmisel ebaõigesti PKS § 143 lg-t
5. Viidatud sätte kohaselt pidi kohus vanemate vaidluse tõttu määrama lapse ja lahuselava vanema suhtlemiskorra. Kohus jättis aga vanemate vaidluse lapsega suhtlemiskorra osas lahendamata.
6. Arusaamatu ja ekslik on kohtu seisukoht, et Naiste Kriisikeskuse psühholoogi arvamus on vähem objektiivne ja usaldusväärne kui eestkosteasutuse esindajate kogutud ja esitatud asjaolud. Samuti see, et psühholoogi arvamuses esitatud hinnangud lapse ja isa omavaheliste suhete kohta ei ole piisavalt põhjendatud, et neid saaks pidada veenvaks. Psühholoogi järeldused põhinevad lapse tehtud testidel ja vastustel küsimustikule. Ema ja eestkosteasutuse töötajad ei ole psühholoogia spetsialistid ega oska anda hinnangut lapse hoiakutele ja asjaoludele ning lapse psüühilisele ja emotsionaalsele seisundile.
7. Õige ei ole kohtu järeldus, et ema 17.08.2014 avaldus Politsei- ja Piirivalveametile ei tõenda isa õigusrikkumist. Kui üks vanem varjab teise vanema eest, kellel on temaga võrdsed õigused ja kohustused, last puudutavat teavet (nt lapsega planeeritava reisi täpne sihtkoht), on see käsitletav vanema kohustuste rikkumisena.
8. Ekslik on kohtu järeldus, et ema ei toonud esile, et lapse ettevalmistamatuse või hilinemise juhtumid põhjustas isa tegevus või tegevusetus. Kuigi vanemad elavad Lasnamäel, pani isa lapse tulenevalt oma ambitsioonidest ja soovist kesklinnas asuvasse kooli. Isa viib lapse kooli, kuid tihtipeale hilineb. Isa ei tegele lapse kodutöödega, kuigi ema palus, et ta teeks lugemisasjad lapsega pärast kooli, kui laps ei ole veel väsinud.
9. Kohus luges

§ 229

lg 2 teise lause alusel tõendiks isa kirjalikus seisukohas esitatud seletuse, arvestades, et isa esines ärakuulamisel veenvalt ega esitanud asjaolusid ja seisukohti liialdatult, st moonutatult. Kohtu järeldus on põhjendamatu, kuna ei ole selge, mis asjaolusid ja seisukohti kohus silmas peab ja millest isa üldse ärakuulamisel rääkis. Arusaamatu on, miks rajas kohus järeldused isa paljasõnalistele väidetele, samas kui ema esitas oma väidete tõendamiseks oma elukaaslase ja ema seletuskirjad ning psühholoogi arvamuse. Kohus rikkus põhjendamiskohustust ja poolte võrdse kohtlemise põhimõtet.

1. Kohus luges ebaõigesti lapsele määratud esindaja kirjaliku seletusega tõendatuks, et lapsele meeldib suhelda mõlema vanemaga ja ta armastab mõlemat vanemat, meeldib koolis ja väga meeldib kergejõustik. Ema esitas lapse esindaja seisukohale vastuväite, kuna see ei sisaldanud seda, mida laps advokaadile kohtumisel tegelikult selgitas. Lapse selgitused on aga olulised ja arusaamatu on, miks advokaat neid eiras. Lapsele määratud esindaja ei saa piisavalt vene keelest aru või ta ei ole erapooletu. Kohus jättis ebaõigesti rahuldamata taotluse lapse esindaja vahetamiseks.
2. Arusaamatu on kohtu seisukoht lapse vanaema kirjaliku seletuse ja ema elukaaslase kirjaliku seletuse osas. Vanaema seletus ei tõenda seda, et lapsel on hea isu, vaid seda, et isa juures on laps tihti näljane ega saa sooja toitu. Arusaamatuks jääb, milliste asjaolude alusel kohus leidis, et usutav ei ole väide, et isa juures puudub võimalus tarbida joogivett. Kohus hindas ema tõendeid ebaõigesti eeldusel, et isa paljasõnalised väited on rohkem 5 usutavad. Kohus arvestas ka lapse emotsiooni, et ta tahab suhelda mõlema vanemaga, leides samas, et emotsioonid võivad olla muutlikud ja mõjutatud.
3. Kuna kohus jättis rahuldamata ema taotluse 05.04.2017 ärakuulamise protokolli täiendamiseks, esitab ema oma vastuväited määruskaebuses. Kohus jättis protokollis märkimata ja arvestamata ema järgmised väited: protokolli lk 1 pärast ema esindaja sõnade "..., siis ei olnud võimalik tõlget organiseerida." täiendada lausega "Isa ei luba lapsel käia pikapäevarühmas, kuigi laps väga seda tahab. Kaks viimast nädalat laps ema juures olles käib pikapäevarühmas ja lapsele seal väga meeldib. Isa päevadel laps ei käi pikapäevarühmas, vaid istub isa juures kodus. Protokolli lk 2 pärast ema sõnade "Lapsel on minu juures head elamistingimused." lisada laused: „Laps muutus närviliseks. Isa ja tema elukaaslane J räägivad halvasti minust lapsele. Laps pidevat kardab, et isa ei luba talle midagi. Lapse isa üldse ei arvesta minu arvamusega lapsega seotud küsimustes. Laps naiste asjadega seotud asju küsib minult, isalt ta ei saa neid küsida. Olen valmis majanduslikult last ülal pidama ja toetama, kasvatama last. Laps armastab minuga käia basseinis, valmistada toitu, käia külas. Isa juures laps on näljane, isal ei ole lapse jaoks aega. Isa ei luba lapsel käia pikapäevarühmas, kuigi laps tahab seal käia.“
4. Kuna maakohtu määrus on ebaõige, on ebaõige ka menetluskulude jaotus, v.a lapsele riigi õigusabi osutamise kulude jaotuse osas. Vastus määruskaebusele
5. Isa vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kaebus ei ole lapse huvides. Kuna ema tegevus ei ole lapse huvides, palus isa jätta hooldusõiguse temale ja määrata suhtluskord emaga kindlaks vastavalt seni kehtinud korrale.
6. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
7. Eestkosteasutus ei toeta ema määruskaebust. Menetluse edasine käik
8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht 37. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud. Maakohtu määrus jääb

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

1. Maakohtu menetluses oli ema avaldus lapse suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja emale üleandmiseks ning lapse ja isa suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Ühise hooldusõiguse lõpetamist reguleerib perekonnaseaduse (PKS) § 137, mille kolmanda lõike kohaselt lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on 6 ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt nt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-159-15). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruses ei esine puudusi, mis annaksid aluse määruse tühistamiseks. Maakohus ei hinnanud ebaõigesti tõendeid, ei kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusnorme.
2. Maakohus võttis asja lahendamisel õigesti aluseks põhimõtte, et vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes tuleb piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-159-15). Ema esitas vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise avalduse põhjusel, et praeguse elukorralduse järgi elab laps 3 päeva nädalas ema ja 4 päeva isa juures, mis on ema hinnangul koolilapsele koormav. Ema põhistab oma avaldust sellega, et isa ei rääkinud emaga läbi koolivalikut, isa halvustab lapse kuuldes ema ja karjub lapse peale, isa sunnib last enda valitud trennis käima, isal ei ole lapse jaoks aega, laps on tema juures näljas ja janus ning isa ei avaldanud emale
3. a, kuhu ta plaanib lapsega reisida.
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et ema poolt esile toodud asjaolud ja väited selle kohta, et isa ei lähtu lapse huvidest, ei ole tõendatud ega anna alust isalt lapse suhtes hooldusõiguse äravõtmiseks. Asja materjalist ei järeldu, et vanemate vahel oleks tõsised ja korduvad erimeelsused lapse kasvatamise küsimustes, mis õigustaks ühise hooldusõiguse lõpetamist. Tegemist on vanematega, kes tegutsevad lapse huvides. Mõlemad vanemad on pühendunud lapse kasvatamisele. Seetõttu on õige maakohtu järeldus, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole käesoleval juhul lapse huvides (PKS § 137 lg 2 p 2). Määruskaebuses kordab ema maakohtus esitatud seisukohti ja väiteid, kuna ei nõustu maakohtu poolt tõenditele ja asjaoludele antud hinnanguga. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 659ja § 654 lg 6).

Ainuüksi asjaolu, et menetlusosaline maakohtu järeldustega ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu diskretsiooniotsuse muutmiseks.

1. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et õige ei ole etteheide, et maakohus jättis lahendamata vanema ja lapse suhtlemiskorra vaidluse. Kuna taotlus suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks oli seostatud üksnes ühise hooldusõiguse lõpetamisega, kuid sellekohane avaldus jäi rahuldamata, ei saanud kohus lapse ja tema vanemate vahelist suhtlemiskorda kindlaks määrata.
2. Etteheited, et maakohus arvestas asja lahendamisel ka isa kirjalikult esitatud seisukohtade ja istungil antud selgitustega, on arusaamatud ja ilmselt otsitud.
3. Õige ei ole määruskaebuse väide ka selle kohta, et maakohus jättis lapsele koormava elukorralduse muutmata. Ringkonnakohus selgitab, et kohus ei muuda lapse elukorraldust. Kohus otsustab vanema avalduse alusel selle üle, kummal vanemal, kui nad kokkuleppele ei jõua, on õigus last puudutavaid olulisi asju otsustada. Maakohus tuvastas käesoleval juhul õigesti, et isa ei kahjustanud koolivaliku tegemisel lapse huve ja see, et ema soovib, et laps käiks teises koolis, ei anna alust vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et psühholoog ÜK arvamus ei anna alust jõuda teistsugusele seisukohale.
4. Ringkonnakohus selgitab, et lähtudes konkreetse kaasuse asjaoludest ja vaidlusalusest küsimusest on vanemal kohtule avalduse esitamisel võimalik valida kahe alternatiivse õigusliku aluse vahel. PKS § 137 annab vanemale õiguse taotleda ühise hooldusõiguse lõpetamist ja hooldusõiguse osaliselt või täielikult ühele vanemale üleandmist ja § 119 võimaldab taotleda last puudutavas olulises asjas otsustusõiguse saamist. Nimetatut selgitas emale ka maakohus 09.02.2017 määruses. Ema jäi taotluse juurde lõpetada 7 vanemate ühine hooldusõiguse PKS § 137 alusel. Kuna käesoleval juhul on tuvastatud, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ei ole alust, võib vanem olukorras, kus vanemad on võimelised last ühiselt kasvatama, kuid ei jõua last puudutavates konkreetsetes küsimustes, nt lapse elukoha või koolivaliku küsimuses, kokkuleppele, paluda kohtult selles osas otsustusõiguse saamist. Sellisel juhul säilib muus osas vanemate ühine hooldusõigus. Käesoleva kaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb vanematel seega leppida last puudutavate küsimuste lahendamises kokku või esitada kohtule avaldus vaidlusalustes küsimustes otsustusõiguse ühele vanemale üleandmiseks.
5. Kuna ringkonnakohus kontrollib määruskaebemenetluses üksnes seda, kas maakohus lahendas avalduse kooskõlas materiaal- ja menetlusõiguse normidega, tuleb jätta tähelepanuta lapse isa määruskaebuse vastuses esitatud taotlus hooldusõiguse lapse isale üleandmiseks. Maakohtus isa vastavat avaldust ei esitanud. Isal on võimalik vajaduse korral esitada maakohtule oma avaldus hooldusõiguse või otsustusõiguse saamiseks.
6. Kohus jättis õigesti rahuldamata ema taotluse lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja vahetamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selle kohta, et üksnes asjaolu, et emal on eriarvamus lapsega toimunud vestluse sisu üksikasjade suhtes, ei anna alust kahtluseks, et esindaja oleks rikkunud kutsenõudeid või ei oleks pädev last esindama. 47.

§ 477

lg 8 kohaselt protokollib kohus hagita menetluses menetlustoimingut üksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks, ja ulatuses, milles peab seda vajalikuks.

§ 477

lg 4 viienda lause kohaselt tuleb isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud märkida ka menetlust lõpetavas määruses. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtus 05.04.2017 toimunud ärakuulamise protokoll seadusest tulenevatele nõuetele. Kuna seadus ei näe ette võimalust täiendada protokolli menetlusosalise soovitud lausetega, tuleb ema vastuväide protokollile jätta rahuldamata. 48. Tuginedes

§ 667lg 3 p-le 3 lahendab ringkonnakohus määruskaebuse kirjalikus menetluses.

49. Määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud jäävad

§ 172

lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. Reet Allikvere Indrek Parrest Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 8