← Eesti

2-17-2426/16

Obsah (4)§ 97§ 109§ 105§ 100

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-17-2426 Määruse kuupäev Tartu, 1. november 2017 Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Malle Seppik Kohtuasi T. M hagi M.

) §-st 96 ja § 97 p-st 1 tulenevalt tuleb väljamõistetud elatise vähendamise nõue esitada tütre, mitte kostja vastu. Kostja saab väljamõistetud elatise vähendamise nõudes olla tütre seaduslik esindaja. Samuti saab hagi elatise väljamõistmiseks esitada vaid alaealine poeg, kelle vanem tegutseb menetluses tema seadusliku esindajana. Vanem ei saa esitada enda nimel hagi elatise väljamõistmiseks teise vanema vastu.

  1. Hageja palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis Ringkonnakohtule. selle lahendamiseks edasi Tallinna Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  3. märtsi
  4. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata ning ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt keeldus maakohus õigesti hagi menetlusse võtmast, kuna tütre elatise vähendamise nõude puhul on tegemist vale kostjaga ning poja elatise nõude puhul ei ole tegemist hageja seadusega kaitstud õiguse ega huviga, mille kaitseks hagi on esitatud. TsMS § 459 lg 1 kohaselt ei tule hagi kompromissi muutumiseks esitada teise poole vastu, vaid

§ 97

p 1 kohaselt õigustatud isiku (tütre) vastu, kuivõrd kompromissi tulemusel on elatis välja mõistetud tema kasuks. Seetõttu ei ole oluline, kas kompromiss, mille tulemusel maksab lapsevanem lapsele elatist, oli sõlmitud elatiseasjas või muus asjas. Kostjalt poja kasuks elatise saamise nõue ei ole TsMS § 459 järgne hagi, kuna hagejalt ei ole välja mõistetud perioodilisi makseid ega sunnitud teda täitma muid korduvaid kohustusi. Kompromissiga lepiti kokku, et kostja ei pea pojale elatist tasuma.

§ 109

kohaselt on tühine selline kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult. Seega on hagejal õigus poja seadusliku esindajana esitada poja nimel ja tema huvides elatise väljamõistmiseks kostja vastu hagi. Vale menetlusosalise puhul saab kohus lugeda hagejaks isiku, kelle õiguste ja huvide kaitseks hagi esitati, ning peab andma hagejale tähtaja õige 2

(6)2-17-2426 kostja menetlusse kaasamiseks. Praeguses asjas avaldas hageja sõnaselgelt soovi jätkata hagejana tema valitud kostja vastu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Määruskaebuses Riigikohtule palub hageja maakohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada ning saata asja maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Samuti palub hageja määrata kindlaks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja Riigikohtu menetluskulud (esindajakulud) 356 eurot 40 senti ja sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivise lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas ringkonnakohus valesti TsMS § 459 ja jättis hageja valesti ilma hagi menetlemise õigusest. Hageja ei pidanud esitama hagi tütre, mitte kostja vastu. Tütar ei olnud kompromissi järgi õigustatud isik ega saanud olla kostjaks. Pooled reguleerisid omavahelisi suhteid, mitte suhteid endi ja laste vahel. Kompromissist ei tulene tütre õigust hagejalt elatist nõuda, vaid kostja õigus nõuda hagejalt kokkulepitud ulatuses tütre kulude kandmist. Ka siis, kui lugeda kompromiss VÕS § 80 järgi lepinguks kolmanda isiku kasuks, ei oleks tütrel õigust kompromissi alusel hagejalt midagi nõuda, sest praegusel juhul ei tulene see seadusest ega kompromissist. Ringkonnakohus kohaldas valesti TsMS § 459, kui leidis, et poja ülalpidamise osakaalu muutmise nõuet ei saa kohus menetleda ning nõude peaks esitama poeg, mitte hageja. Kompromissi p-s 1.11 leppisid pooled kokku, et kostja poja kulusid ei kanna. Kompromissist koostoimes seadusega tulenes, et kompromiss sisaldas kokkulepet, et hageja kannab iga kuu kõik poja kulud. Vanematel on kohustus oma last ülal pidada (

§-d 96 ja 97), eelduslikult on see kohustus vanematel võrdne (

§ 105

lg 3) ning vanemad võivad kokkuleppega muuta omavahelises suhtes seda, millises ulatuses kumbki vanem ülalpidamiskohustust täidab (

§ 100lg 3).

  1. Kostja vaidles vastu hageja menetluskuludele raha puudumise tõttu. Samuti saab kostja avaldustest järeldada, et ta vaidleb vastu ka määruskaebusele. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu ja maakohtu määrused tuleb TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel tühistada ja saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
  3. Kolleegium käsitleb esmalt hageja nõuet ja vaidlusaluseid küsimusi (I), seejärel hageja nõuet tütre kasuks makstava elatise vähendamiseks (II) ja kostja poja kasuks elatist maksma kohustamiseks (III) ning teeb lõpetuseks menetluslikud otsustused (IV). I
  4. Hageja esitas kostja vastu kaks haginõuet, milles palus muuta kompromissi punkte 1.10 ja 1.11 selliselt, et hageja peaks maksma kostjale tütre ülalpidamiseks vähem elatist ja kostja peaks hakkama maksma hagejale poja kasuks elatist, mida ta kompromissi järgi tegema ei pidanud.
  5. Kohtud keeldusid hagi menetlemast perspektiivituse tõttu. Kohtute põhjenduse järgi ei saa hageja esitada poja kasuks oma nimel elatisnõuet, selle saaks hageja esitada vaid poja nimel. Tütre 3

(6)2-17-2426 elatise vähendamise nõue tulnuks kohtute arvates aga esitada tütre, kelle kasuks on elatis välja mõistetud, mitte aga kostja vastu. II
  1. Kohtud leidsid põhimõtteliselt õigesti, et hagejal on õigus nõuda kompromissiga tütre kasuks väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. See säte kohaldub (koosmõjus TsMS § 432 teise lausega) ka kohtu kinnitatud kompromissi alusel tasutavate perioodiliste (elatise) maksete puhul (vt Riigikohtu
  2. mai
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26;
  4. veebruari
  5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-15, p 11). 11.
  6. Ei ole oluline, et kohtumenetluses, milles kompromiss kinnitati, elatisnõudeid ei esitatud. Kompromiss võib hõlmata ka perioodilisi nõudeid, mille kohta hagi ei esitatud, ning kompromiss kehtib ka isiku suhtes, kes kohtumenetluses ei osalenud. Samuti peab selliste nõuete osas olema võimalik kompromissi muuta, kui asjaolud on muutunud. Kuna kompromiss on kinnitatud kohtumäärusega, ei ole seda võimalik muuta ega lõpetada, ilma et see määrust mõjutaks. 11.
  7. Praeguses asjas kinnitatud kompromiss on sarnane olukorraga, kus vanemad on sõlminud kohtuvälise kokkuleppe, mille alusel isa oli kohustatud emale maksma laste ülalpidamiseks iga kuu raha ja kandma muid kulusid. Sellise kokkuleppe kohta on Riigikohus leidnud, et kuna isalt ei olnud kohtulahendiga elatist välja mõistetud, ei saa isa esitada ka TsMS § 459 lg 1 järgi hagi perioodiliste maksete suuruse muutmiseks, vaid õiguskaitsevahendiks saaks olla lepingu täielik või osaline ülesütlemine (Riigikohtu
  8. veebruari
  9. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-15, p-d 10, 11, 17). Erisuseks on praegu aga asjaolu, et kompromiss kui kokkulepe on kinnitatud kohtumäärusega ja selle muutmiseks on seaduses erikord (TsMS § 459). Seega ei saa kohtuvälise elatiskokkuleppe muutmise korda üle kanda kohtu kinnitatud kokkuleppele. Seejuures ei ole erisust, kas kompromissi kui kohtuliku kokkuleppe poolteks on laps ja elatist maksma kohustatud vanem või vanemad omavahel. Kohtuliku kompromissi saab siiski üles öelda täitemenetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga (TsMS § 430 lg 8), kuid see tuleb kõne alla vaid juhul, kui ei ole aluseid selle muutmiseks TsMS § 459 alusel.
  10. Kolleegium ei nõustu kohtutega selles, et hagejal tuleb esitada hagi kompromissi alusel tütre kasuks kostjale makstava elatise vähendamiseks tütre kui

§ 97

p 1 järgi elatist saama õigustatud isiku vastu, mitte kompromissi teiseks pooleks oleva kostja vastu. 12.

  1. Hageja soovib muuta vanemate vahel sõlmitud kompromissis kokkulepitut, mille järgi kohustub hageja tasuma kostjale tütre ülalpidamiseks igakuist elatist ja hüvitama tütre hobidega seotud kulud. Kuigi kokkuleppe p 1.9 järgi maksab hageja elatist tütrele, tasub ta raha kompromissi p 1.10 järgi tütre 18-aastaseks saamiseni kostjale. Kompromissist nähtub, et selle poolteks on hageja ja kostja, mitte aga lapsed. 12.
  2. Kolleegiumi hinnangul saab kompromissis kokkulepitut pidada vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimiseks omavahelises suhtes

§ 100lg 3 esimese lause mõttes.

Seetõttu tulenevad sellisest kokkuleppest õigused ja kohustused üldjuhul üksnes vanematele. Eelnevast tulenevalt saab ka vanemate vahel lapse elatise kohta sõlmitud kompromissi muuta vanemate omavahelises suhtes.

§ 100

lg 3 teise lause järgi ei välista ega piira vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimiseks omavahelises suhtes

§ 100lg 3 esimese lause mõttes sõlmitud kokkulepe lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist. 4

(6)2-17-2426 12.
  1. Hagejal ei ole alust esitada hagi tütre vastu põhjusel, et tütar ei ole kompromissi pooleks, selleks on kostja. Isegi kui tütart pidada kompromissi järgi iseseisva täitmisnõudega kolmandaks isikuks VÕS § 80 lg 2 mõttes, on lepingu muutmise õigus VÕS § 80 lg 6 järgi just lepingupooltel. 12.
  2. Seda, et just kostja on õige isik, kellelt kompromissi muutmist hageda, kinnitab ka asjaolu, et tütre elatise küsimus on seotud poja elatise küsimusega, mille kohta on hageja samuti nõude esitanud. Lisaks võib nii hagejal kui ka kostjal tekkida soov taotleda kompromissi muutmist ka muus osas. Sellised vaidlused tuleks aga lahendada kompromissi suhtes tervikuna.
  3. Hinnates kompromissi elatiskokkulepet tütre osas (p 1.9), tuleb arvestada ka kompromissi p-s 1.12 elatise muutmise aluste kohta kokkulepituga. Pooled võivad kompromissis TsMS § 459 eeldusi ka täpsustada.
  4. Eelnevast tulenevalt keeldusid kohtud põhjendamatult menetlemast tütre ülalpidamiseks kompromissi järgi makstava elatise vähendamise haginõuet, leides, et see on esitatud vale isiku vastu. Uuel läbivaatamisel tuleb hagi menetlemise eeldusi uuesti kontrollida. III
  5. Kohtud leidsid samuti ekslikult, et hageja õigus esitada poja nimel ja esindajana hagi kostja kui poja ema vastu välistab hageja õiguse nõuda kostjaga sõlmitud kompromissi muutmist. Ka selle haginõude menetlusse võtmine tuleb uuesti otsustada.
  6. Kolleegium ei nõustu kohtutega, et hageja ei saa praeguses asjas TsMS § 459 lg 1 järgi esitada hagi kostja vastu kompromissi muutmiseks poja elatist puudutavas osas. 16.
  7. Kuna poja kasuks ei ole elatist kui perioodilisi makseid kostjalt välja mõistetud, näib esmapilgul nagu ei saaks seda TsMS § 459 alusel tõesti muuta. Samas on kohtud jätnud tähelepanuta kompromissi olemuse tervikuna kui vanemate vahelise kokkuleppe korraldada laste elukohad ja suhtlemine nendega ning ka ülalpidamine. Kompromissi p-dest 1.9 ja 1.11 saab järeldada, et hageja kannab isana poja ülalpidamise kulud üksinda ja maksab lisaks tütre ülalpidamiseks emale elatist. Sel juhul ei ole poja kasuks elatise maksmise küsimus jäänud kompromissiga lahendamata (mis ei annaks alust kompromissi muuta), vaid see on kokku lepitud. Muutes hageja nõude alusel tütre kasuks makstavat elatist, kerkib üles ka küsimus poja kasuks elatise maksmisest ning neid küsimusi on võimalik lahendada kogumis. Eelduslikult arvestati kummagi lapse ülalpidamise kohustuse kindlaksmääramisel mõlema lapse ülalpidamist puudutavaid asjaolusid kogumis. Kolleegiumi arvates on otstarbekas määrata nii pojale kui ka tütrele makstava elatise suurus kindlaks ühes menetluses ning vajadusel muuta mõlema lapse ülalpidamise kohustuse täitmist vanemate omavahelises suhtes samas menetluses. 16.
  8. Lisaks annab kompromissi p 1.12 viitega mh kompromissi p-le 1.11 kummalegi poolele õiguse nõuda poja elatise kokkulepet. Pooled võivad kolleegiumi arvates kokkuleppel TsMS § 459 lg 1 rakendusala laiendada, mh ette näha kompromissi muutmise ka alusel, mis seadusest otse ei nähtu.
  9. Ringkonnakohtu määruse p-s 7 on leitud, et kompromissis sisalduv kokkulepe, et kostja emana poja kasuks elatist ei maksa, on

§ 109kohaselt tühine. 5

(6)2-17-2426 Ringkonnakohus jättis seejuures aga tähelepanuta, et hageja ja kostja reguleerisid kompromissis poja ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelises suhtes

§ 100

lg 3 esimese lause mõttes ning kompromissi poolteks olid vanemad kui poja ülalpidamise kohustust samal ajal täitma kohustatud osavõlgnikud

§ 105lg 3 mõttes, mitte aga poeg.

Sellise kokkuleppega ei ole välistatud ega piiratud pojal kostjast ema vastu elatisenõude esitamine, kuigi kohus võib lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda (Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13, p 26;
  3. juuni
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13).
  5. Kui leida, et hageja võiks poja esindajana esitada elatishagi kostja vastu, ilma et enne või samal ajal muudetaks kompromissi p 1.11, tekiks hageja jaoks küsimus, kuidas järgida vanematevahelist kokkulepet, et kostja poja kasuks elatist ei maksa. IV
  6. Menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate kulude suuruse määrab maakohus kindlaks asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest.
  7. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Ants Kull Villu Kõve Malle Seppik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.