1-17-6798/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-6798 Kohtukoosseis Andres Parmas, Sten Lind ja Urmas Reinola Kriminaalasi Alexander Kukushkini süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Alexander Kukushkin (ik: 38808192210); elukoht: XXX; asub vahistatuna Tallinna Vanglas; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud; kahtlustatavana kinni peetud 13.-
2. aprill, 17.-
3. aprill, 24.-
4. juuni ja
5. juuli 2017; vahistatud alates
6. juulist 2017 Süüdistatav
7. septembri Prokurör Abiprokurör Maksim Kink Kaitsja Vandeadvokaat Argo Küünemäe
8. a otsus, RESOLUTSIOON Jätta Alexander Kukushkini apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1
9. Alexander Kukushkinile esitati süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna pani ta märtsi lõpust kuni
10. juulini 2017 toime kümme vargust või varguse katset erinevatest toidukauplustest Tallinnas.
11. Harju Maakohtu
12. septembri
13. a otsusega mõisteti A. Kukushkin talle esitatud süüdistustes süüdi ning teda karistati üheksa kuu vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti kuus kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja algust alates A. Kukushkini kahtlustatavana kinnipidamisest
14. juulil 2017 ja arvestati karistusaja hulka kahtlustatava kinnipidamisel viibitud aeg. Tõkendina kohaldatud vahistamine tühistati kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistusaja täitumisel. Maakohus rahuldas tsiviilhagid. Kohus mõistis A. Kukushkinilt ositi 12 kuu jooksul välja menetluskulud 945 eurot. Samuti otsustas maakohus asitõenditega seonduva. 3.
15. Maakohus leidis, et A. Kukushkinile süüdistusaktis ette heidetud kuritegude toimepanemine on tõendatud tema ütluste, tunnistajate ütlustega, samuti dokumentaalsete tõenditega. Tõendid riimuvad omavahel. Kohus tuvastas ka selle, et A. Kukushkin on isik, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Kohus tuvastas, et subjektiivsest küljest tegutses süüdistatav kuritegusid toime pannes kavatsetult. Maakohus ei tuvastanud A. Kukushkini tegude õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid. 3.
16. A. Kukushkinile karistust mõistes leidis maakohus, et tema süüd saab lugeda pigem väikseks, sest varastatu väärtus oli igal korral väike ning kolm süütegu jäid katse staadiumisse. Kergendava asjaoluna arvestas kohus tema puhtsüdamlikku kahetsust ning raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuna A. Kukushkin on varem korduvalt varavastaste kuritegude eest karistatud ja tema sissetulek on väga väike, pidas maakohus kohaseks sanktsiooni ligiiks vangistust, mida pidas aga võimalikuks mõista sanktsiooni alammäärale lähedases määras.
17. Harju Maakohtu otsusele esitasid apellatsiooni süüdistatav, kes taotleb talle kergema karistuse mõistmist, märkides, et ta kasvatab alaealist last ning tal on vabaabielukaaslane. Seetõttu palub ta jätta mõistetud karistuse tingimisi täitmisele pööramata või asendada karistus üldkasuliku tööga. Ta väljendab valmisolekut tasuda kohtukulud ja tsiviilhagid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
18. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
19. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat 2 muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
20. Kriminaalkolleegium leiab, et A. Kukushkini apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.
21. Süüdistatava apellatsioonis esitatud taotlus karistuse kergendamiseks on perspektiivitu. A. Kukushkinile varguste eest mõistetud karistus jääb oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Maakohus on mõistetavat karistust arusaadavalt motiveerinud. Karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. A. Kukushkinit on kriminaalkorras süstemaatiliste varguste toimepanemise eest ka varem karistatud. Kuigi maakohus on hinnanud tema süüd pigem väikseks, on kohus asjakohaselt viidanud korduvale varasemale karistatusele varavastaste süütegude eest. Karistuse raskus on proportsioonis süüdistatava süüga, arvestatud on tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti seda, et tuvastamist pole leidnud süüd raskendavaid asjaolusid ja et A. Kukushkini süüd kergendab tema puhtsüdamlik kahetsus. Seega on kohus arvestanud kõigi asjakohaste nõuetega ning jõudnud mõistetava karistuse osas põhjendatud järeldusele. See, et kohus ei ole kaalunud karistuse asendamist üdkasuliku tööga või karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist, pole kohtule ette heidetav, sest tegemist on erandlike võimalustega, mida kohus võib enda diskretsioonist tulenevalt kohaldada otsustada siis, kui teo toimepanijat või tema tegu iseloomustavad erandlikud asjaolud, mis muudavad karistuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Apellant pole ka apellatsioonis viidanud, millised need asjaolud võiksid olla.
22. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3