Obsah (6)

§ 238§ 315§ 317§ 319§ 408§ 43

1-17-8705 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2017. a Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-8705 Kohtunik Julia Katškovskaja Kriminaalasi

§ 238

lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu

1. mai 2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 2 aasta 11 kuu ja 28 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks arvati S. Laane kinnipidamise aeg, s.o
2. september
3. Sama otsusega mõisteti süüdi KarS § 199 lg 2 p 7 järgi Lauri Potisep, kelle osas ei ole riigi õigusabi taotlust esitatud.
5. septembril 2017 kuulutas maakohus kohtuotsuse lõpposa ning selgitas edasikaebamise korda ja tähtaega. S. Laan kinnitas otsuse kuulutamisel, et ta apellatsiooni esitada ei soovi ning andis selle kohta eraldi allkirja. Apellatsiooniõigusest loobumist kinnitasid lõpposa kuulutamisel ka süüdistatav L. Potisep ja prokurör Kristina Kivi. 1 1-17-8705
7. septembril 2017 esitas S. Laane Harju Maakohtule apellatsiooniteate ning taotles sellega seoses riigi õigusabi. Harju Maakohus koostas
8. oktoobril 2017 motiveeritud otsuse ning edastas S. Laane apellatsiooniteate ja riigi õigusabi taotluse Tallinna Ringkonnakohtule
9. oktoobril
10. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohus leiab, et S. Laane taotlus riigi õigusabi saamiseks seoses tema sooviga esitada apellatsioon Harju Maakohtu
12. septembri 2017 otsusele, tuleb jätta läbi vaatamata järgmistel põhjustel.
13. Kui kohtumenetluse pooled ei soovi kohtuotsust edasi kaevata ja on huvitatud selle kiirest jõustumisest, on neil õigus loobuda apellatsiooniõigusest. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta sõnaselgelt apellatsiooniõigusest loobumist apellatsiooni läbi vaatamata jätmise alusena, kuid riigikohtu praktikas (RKKKm nr 3-1-1-60-05, p 6) on leitud, et mõiste „apellatsiooniõigusest loobumine“ tähendab seda, et isik kaotab õiguse kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada.
14. Maakohtu
15. septembri 2017 istungiprotokollist nähtuvalt ei ole S. Laan soovinud kaitsja osavõttu istungist (tl 112) ning kriminaaltoimikus sisalduvate andmete kohaselt ei ole ta soovinud endale kaitsjat ka eelnevalt. Istungiprotokollist nähtuvalt avaldas S. Laan pärast maakohtu poolt kohtuotsuse lõpposa kuulutamist ja edasikaebekorra selgitamist, et otsus on talle arusaadav, apellatsiooni ta esitada ei soovi (tl 113-pö). Sedasama on istungil avaldanud L. Potisep, kellel puudus menetluses samuti kaitsja. S. Laane apellatsiooniõigusest loobumine on vormistatud sellisel viisil nagu nõuab

§ 315lg 6.

Toimiku materjalide hulgas sisalduvad lisaks L. Potisepa, S. Laane ja prokurör Kristina Kivi allkirjastatud kinnitused apellatsiooniõigusest loobumise kohta (tl 116-117). Arvestades eelpool viidatud Riigikohtu seisukohta, realiseeritakse apellatsiooniõigusest loobumist tagasivõetamatult ehk kui vastavast õigusest loobutakse, siis seadusandja ei ole näinud ette võimalust niisuguse loobumise tagasivõtmiseks (samasugust seisukohta toetavad nt Tallinna Ringkonnakohtu

1. oktoobri 2016 määrus asjas nr 1-16-6940, p 6 eelviimane lõik; Tartu Ringkonnakohtu
2. novembri 2016 määrus asjas nr 1-16-5786, p 4). Ringkonnakohtunikule ei nähtu toimiku materjalidest, et apellatsiooniõigust oleks soovinud realiseerida apellatsiooniõigusest mitteloobunud isik kannatanu näol. Kannatanu ei osalenud maakohtus otsuse kuulutamisel, samas ei ole ta avaldanud

§ 317

lg 1 teise lause tähenduses soovi otsuse koopia saamiseks.

§ 319

lg 1 esimene lause sätestab, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Ainsa menetlusosalisena on soovinud apellatsiooniõigust realiseerida S. Laan, kes on esitanud apellatsiooniteate. See teavitus on esitatud tähtaegselt, kuid samas, nagu märgitud, loobus S. Laan apellatsiooniõigusest. Seega puudus maakohtul S. Laane esitatud teate alusel vajadus põhistatud kohtuotsuse tegemiseks. Eelnevat arvestades jõustus maakohtu otsus

§ 408lg 1 tähenduses S.

Laane süüdimõistmises pärast 7-päevase apellatsiooniteate esitamise tähtaja möödumist ehk 26. septembril 2017.

§ 408lg-st 1 tulenevalt on S.

Laanel võimalik otsust vaidlustada üksnes teistmismenetluses, kuid selle jaoks S. Laan õigusabi ei taotle. 7. Riigi õigusabi seaduse § 15 lg 1 kohaselt lahendab asja menetlev kohus kohtumenetluse käigus esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks menetlusseaduses ettenähtud korras.

§ 43

lg 2 p 1 võimaldab ringkonnakohtul määrata apellatsioonimenetluses 2 1-17-8705 süüdistatavale määratud kaitsja, kui ta ei ole ise kaitsjat valinud ning seda taotleb. Eelpool tulenes, et S. Laane puhul ei ole tegemist

§ 43lg 2 p 1 tähenduses õigustatud isiku ehk süüdistatavaga, vaid süüdimõistetuga.

Seetõttu ei ole S. Laanel nimetatud menetlusnormist tulenevalt õigust taotleda ringkonnakohtult apellatsioonimenetluses kaitsja määramist ning tema taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. 8. Eeltoodust lähtuvalt ning juhindudes RÕS § 15 lg-st 1,

§ 43lg 2 p-st 1 jätab ringkonnakohus S.

Laane taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Julia Katškovskaja kohtunik 3