Obsah (13)

§ 83§ 541§77§ 137§ 180§ 134§ 133§ 178§ 35§ 36§ 179§ 79§ 102

2-17-565 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2017.a. Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-17-565 Tsiviilasi AS

§ 83

lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Pankrotiseaduse § 2 kohaselt rahuldatakse pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. 2.Pankrotimenetlust viib läbi pankrotihaldur vastavalt

§-le 54. Tulenevalt

§ 541teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid.

3.Võlausaldajate üldkoosoleku pädevus on sätestatud

§-77.

§77

lg 1 p 5 kohaselt on võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses. Pankrotiseadus ei näe ette üldkoosoleku pädevust otsustada vara müügi peatamist kuni nõude üle peetava võimaliku vaidluse lõppemiseni. Vaidlus nõude üle ei seondu vara müügiga. Üldkoosolek ei või sekkuda halduri pädevusse, võttes vastu otsuseid, mis takistavad halduril vara müüa. 4.Üldkoosoleku otsus on vastuolus

§-s 2 sätestatud eesmärgiga rahuldada võlausaldajate nõudeid. Otsus mitte võõrandada vara kahjustab mii pandipidaja kui ka pandiga tagamata võlausaldajate huve rahuldada oma nõue pandiga tagatud vara arvel. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse tõttu on pankrotimenetluses tekkinud olukord, kus võlausaldajate nõudeid ei rahuldata ei vara müügi ega ka võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Samuti ei toimu mingit majandustegevust. Sellina olukord on kestnud Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses juba ligi 2,5 aastat. Vastuvõetud võlausaldajate üldkoosoleku otsus tähendab veel mõne aasta pikkust sisulist pankrotimenetluse seismist, kuni vaadatakse läbi nõude üle peetav vaidlus. 5. Eeltoodud põhjendustel on hageja seisukohal, et üldkoosoleku otsus ei vasta seadusele ning tuleb kehtetuks tunnistada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 6.Kohtuistungil jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde. Hageja oli seisukohal, et üldkoosolekul on pädevus otsustada vara müügiga seotud küsimusi ainult siis, kui see on otsesõnu 2 pankrotiseaduses sätestatud, näiteks

§ 137lg 1.

Pandiga tagamata võlausaldajad ei saa teha kompromisse ka olukorras, kus rahuldatakse täielikult pandiga tagatud võlausaldaja nõue. Piirata saab vaid pandipidaja õigusi vastavalt

§-le

1. Pandipidajal on õigus saada oma raha panditud eseme arvelt. Hageja võttis õigeks, et viimases kompromissis, mis võlgnik esitas nähti ette hageja nõude rahuldamine ulatuses, milles nõue on tunnustatud. Pandipidaja nõustus, et 05.01.2017.a. vastuvõetud võlausaldajate üldkoosoleku otsus vaidlustatud osas kehtib vaid piiratud aja jooksul. Kompromissi sisu saab puudutada vaid võlgasid, mitte aga varalisi küsimusi. Hageja kahju seisneb ka selles, et vara müügil avalikul enampakkumisel saaks pandipidaja oma nõude kiiremini rahuldatud. Peale vara müüki on võimalik teha pandipidajale väljamakse. Kostja seisukoht
2. Kostja esitatud hagi ei tunnista. Tähtsust omab asjaolu, et võlgnik esitas 24.11.2016.a. Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses kompromissettepaneku, mille kohaselt oleks hageja pandiga tagatud nõue rahuldatud täies ulatuses kohtuotsusega tunnustatud summas. Teises järgus oleks hageja nõue rahuldatud võrdsetel tingimustel teiste, tagamata nõuetega võlausaldajatega. Võlausaldajate üldkoosolek pidi toimuma 06.12.2016, kus võlausaldajad pidid otsustama kompromissi tegemise üle. 02.12.2016.a. esitas hageja täiendava nõudeavalduse. Hageja poolt täiendava nõudeavalduse esitamine tingis olukorra, kus kompromissi üle ei saanud otsustada. Haldur pidi 06.12.2016.a. planeeritud üldkoosoleku tühistama, kuna

§ 180lg 2 kohaselt saab kompromissi teha pärast nõuete kaitsmist.

Hageja poolt täiendava nõude esitamine muutis võimatuks kompromissi üle otsustamise, kuni on selgunud, kas hagejal on täiendav nõue või mitte. 05.01.2017 nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid nõudele vastu nii võlgnik, haldur kui ka võlausaldajad. 8. Üldkoosoleku otsus on seadusega kooskõlas, sest lähtuvalt

§ 134

lg 1 ei või enne kompromissi tegemist vara müüa ilma võlausaldajate üldkoosoleku vastava otsuseta, mis lubaks vara müüa vaatamata kompromissettepanekule. Sellist otsust võlausaldajad vastu võtnud ei ole. Üldkoosolek ei ole otsustanud võlgniku poolt esitatud kompromissi tegemist. 9.

§ 133

lg-st 1 tuleneb, et võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses on otsustada, millal võib alustada vara müüki. 10.

§ 77p 4 ja 178 lg 3 kohaselt on võlausaldajate pädevuses kompromissi tegemine.

Seega on võlausaldajate pädevuses ka kompromissi tegemisega seonduvate küsimuste otsustamine. Praegusel juhul on vara mitte müümine ilmselgelt kompromissi tegemise vältimatu eeldus.

1. Vaidlustatud üldkoosoleku otsus ei kahjusta hageja huve. Otsus kehtib vaid piiratud aja jooksul. Kompromissi tegemise üle saab otsustada pärast seda, kui selgub hageja poolt 02.12.2016.a. esitatud nõue tunnustamine. Vaidlusalune üldkoosoleku otsus ei kehti kauem kui seadusest tulenev keeld võõrandada vara kompromissettepaneku kehtivuse ajal.
2. Oluline on, et kõik tagamata nõuetega võlausaldajad hääletasid otsuse poolt. Seega ei pidanud nad otsust võlausaldajate huve kahjustavaks. Tagamata nõuetega võlausaldajaid kahjustaks olukord, kus vara müüakse ära, kuid siis selgub, et 24.11.2016.a. esitatud kompromissettepanekus toodud tingimustel saanuks kompromissi teha, sest hageja poolt 02.12.2016.a esitatud nõuet ei tunnustata. Kõigi võlausaldajate ühistes huvides on, et tagada 3 kinnistute olemasolu kuni hageja nõude tunnustamise küsimuse lahendamiseni. Tuleb arvestada, et kompromissiga pakutav hind on kõrgem, kui hageja enda poolt valitud ekspertide poolt tuvastatud kinnistute turuhind. Jääb arusaamatuks, miks esitas hageja oma uue nõude alles pärast 2,5 aastat pärast pankrotimenetluse algatamist. Pankrotihalduri seisukoht
3. Pankrotihaldur nõustus hageja ja kostjaga selles, et vaidlustatud üldkoosoleku otsus kehtib vaid piiratud aja jooksul, so perioodil, mil selgub hageja poolt esitatud täiendava nõude tunnustamine või mitte tunnustamine. Kompromissi mõiste on sätestatud

§ 178lg-s 1.

Kompromissi eelduseks ei ole majandustegevuse jätkamine. Kompromiss võib olla ka see, kui võlgniku poolt pakutakse välja parim lahendus, mis ei kahjusta võlausaldajate huve. Kohtuotsuse põhjendused 14. Vaidlus puudub alljärgnevates asjaoludes: - 06.08.2014 kuulutati välja Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) pankrot; - 24.11.2016 esitas võlgnik kompromissettepaneku. Kompromissi tegemise pidid võlausaldajad otsustama 06.12.2016.a. võlausaldajate üldkoosolekul; -02.12.2016 esitas hageja AS SEB Pank Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses täiendava nõudeavalduse; - 05.01.2017 nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid hageja poolt esitatud nõudele vastu haldur, võlgnik ja võlausaldajad; - 05.01.2017 Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul võeti vastu otsus, mille vaidlustamiseks on hageja pöördunud seaduses sätestatud tähtajal hagiga kohtusse. 05.01.2017 võlausaldajate üldkoosolekul otsustati mitte võõrandada Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) omandisse kuuluvaid *, * ja * kinnistuid enne kui selgub lõpelikult, kas AS SEB Pank poolt esitatud täiendav nõue saab tunnustatud või mitte. 15.

§ 35

lg 1 p 1 järgi pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning

§ 36

lg 1 kohaselt läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et

§ 541lg 1 sätetel teeb haldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja toiminguid.

Kuid halduril tuleb seejuures lähtuda

§ 36lg-s 1 nimetatud piirangutest.

Kui seaduses on sätestatud erand, siis erandi piires ei ole halduril õigus teha pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja toiminguid. 16.

§ 77

p 5 järgi võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses on pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses. Arvestades

§ 36

lg 1, 541 lg 1 ja 77 p 5 koostoimet on kohus seisukohal, et halduri ja võlausaldajate üldkoosoleku pädevuse piiritlemine tuleneb otseselt pankrotiseadusest. 17. Hageja leiab, et võlausaldajate üldkoosolekul on pädevus otsustada pankrotivara müügiga seotud küsimusi ainult juhul, kui see on otsesõnu pankrotiseaduses sätestatud, näiteks

§ 137lg 1.

18. Kohus leiab, et üldkoosoleku pädevuse piiritlemisel tuleb lisaks otseselt seaduses sätestatule siiski analüüsida, kas võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud otsus on kooskõlas pankrotiseaduse mõttega ning kas otsusega ei ole ületatud üldkoosoleku pädevust. 4 19.

§ 134

lg 1 järgi kompromissettepaneku tegemise korral ei või vara müüa enne kompromissi tegemist, kui võlausaldajate üldkoosolek ei ole otsustanud, et vara võib müüa, vaatamata kompromissettepanekule. Kompromissettepanek on esitatud 24.11.2016 ning võlausaldajad ei ole võtnud vastu otsust, et vara võib müüa. Kohus leiab, et

§ 134

lg 1 sisalduv vara müügi keeld on absoluutne, kui puudub võlausaldajate üldkoosoleku otsus, mis lubaks vara müüa. Kompromissettepaneku esitamisel tähendab

§ 134

lg-s 1 sätestatud vara müügi keeld, et haldur ei või otsustada vara müügi küsimust ainuisikuliselt

§ 36lg 1 ja 541 lg 1 sätetel.

20.

§ 178

lg 2 sätetel kompromiss tehakse võlgniku või halduri ettepanekul pankrotimenetluses pärast pankroti väljakuulutamist. Kompromissettepanekut võib esitada kuni jaotusettepaneku kinnitamiseni kohtu poolt, tulenevalt

§ 179

lg 2.

§ 180

lg 1 ja 2 järgi tehakse kompromiss kõigi võlgniku vastu suunatud nõuete kohta, mis olid olemas kompromissi tegemise ajaks ning kompromissotsuse saab teha pärast nõuete kaitsmist. 05.01.2017 võlausaldajate üldkoosolekul toimus hageja poolt esitatud täiendava nõude kaitsmine ning Baltic Real Investments OÜ nõude kaitsmine. Nõudeid ei tunnustatud /tl 5-10/. Seega kõigi nõuete kaitsmine, mis Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on esitatud, on toimunud.

§ 180lg 2 välistab kompromissotsuse tegemise enne nõuete kaitsmist.

1. Hageja, AS SEB Pank on esitanud kohtule hagi nõude tunnustamiseks Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
2. jaanuaril 2017.a. Tsiviilasi kannab numbrit 2-17-
3. Nimetatud vaidluses on hageja esitanud nõude, milles palub tunnustada AS SEB Pank asjaõiguslik pandiõiguse realiseerimise nõue täiendavalt juba varem tunnustatud nõudele summas 1 629 423,58 eurot, lisaks summas 2 330 542,16 eurot, ehk kokku kogu hüpoteegisumma ulatuses, ehk 3 959 965,74 euro ulatuses, rahuldamisega
4. järgus. Täiendavalt tunnustada AS SEB Pank nõue summas 1 054 542,20 eurot, rahuldamisega
5. järgus. Kompromissettepaneku esitamise ajal 24.11.2016.a. nõude tunnustamise vaidlused puudusid.
6. Võlausaldajad võtsid 05.01.2017.a. üldkoosolekul vastu otsuse, mitte võõrandada võlgniku omandisse kuuluvaid kinnistuid enne, kui selgub lõplikult, kas AS SEB Pank poolt 02.12.2016.a. esitatud täiendav nõue saab tunnustatud või mitte. Kompromissettepaneku esitamisel on vara müügi keeld, kui võlausaldajad ei ole vastupidist otsustanud. Kohus ei ole tuvastanud, et rikutud oleks

§ 79sätestatud võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumise korda.

Kompromissettepanek esitati 24.11.2016 ning 28.11.2016 avaldas haldur teate võlausaldajate üldkoosoleku toimumise kohta 06.12.2016, kus tuli otsustada kompromissi tegemine. Nimetatud faktiliste asjaolude üle pooled ei vaidle. Seega kutsuti võlausaldajate üldkoosolek kokku seaduses sätestatud korras, mis tagab nii võlgniku kui võlausaldajate huvide kaitse. 06.12.2016.a. võlausaldajate üldkoosoleku tühistamise tingis hageja poolt esitatud täiendav nõudeavaldus. Pooled ei ole vaidle, et 05.01.2017 võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumisel on samuti järgitud

§ 79sätestatud korda.

24. Kuna võlausaldajad ei ole otsustanud vara müüki ning Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ei esine

§ 134

lg-s 2 vara müügi eeldusi, siis on kohus seisukohal, et võlausaldajad on õigustatud vastu võtma vara müügiga seotud otsuseid, mis ei ole vastuolus

§ 134lg 1 mõttega.

5 25. Võlausaldaja võib esitada täiendava nõude. Hageja on esitanud nõude enne

§ 102

lg 1 teises lauses nimetatud tähtaega so enne jaotusettepaneku esitamist kohtule kinnitamiseks. Hageja võlausaldajana esitas täiendava nõude 2 aastat ja neli kuud pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist ja pärast seda kui kõik nõude tunnustamise vaidlused olid lõppenud Sellises olukorras ei saa hageja eeldada, et vaidlus nõude tunnustamise üle ei too endaga kaasa pankrotimenetluse venimist. Kuna kompromiss on võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, mis seisneb võlgade vähendamises või nende tasumise tähtaja pikendamises, siis ei ole võlgnikule ega pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatele etteheidetav, et nad soovivad kompromissi otsustamisel teada, millised on tunnustatud nõuded. Täiendava nõude esitamine ei saa ega tohi teenida eesmärki takistada kompromissi tegemist. 26. Võlausaldajate üldkoosoleku otsus mitte võõrandada enne täiendava nõude tunnustamise lõplikku lahendamist Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) omandisse kuuluvaid kinnistuid, ei ole vastuolus

§ 134lg-ga 1.

Hageja poolt esitatud täiendav nõue, mille tunnustamise üle vaidlus käib, ei muuda võlgniku õigust esitada kompromissettepanek. Võlgnik on oma õigust esitada kompromissettepanek realiseerinud 24.11.2016.a. Võlausaldaja on oma õigust täiendava nõude esitamiseks realiseerinud 02.12.2016.a. Arvestades, et pankrotimenetluses tuleb tagada nii võlgniku kui kõigi võlausaldajate huvide kaitse, ei ole põhjendatud võlgniku ega ühegi võlausaldaja huvide realiseerimine teiste pankrotimenetluse osaliste arvelt. Kohus ei lahenda käesolevas kohtuotsusega kompromissettepanekuga seotud sisulisi küsimusi, sest need tulevad lahendada siis, kui kohtule esitatakse kompromiss kinnitamiseks. Hageja on seisukohal, et vaidlus nõude üle ei seondu vara müügiga. Seisukoht on iseenesest õige, kuid käesoleval juhul on parkrotivaraga seotud küsimused seotud ka kompromissiga /tl 51-56/. Võlausaldajate üldkoosoleku otsus mitte võõrandada võlgniku omandis olevaid kinnistuid enne hageja nõude tunnustamise lõplikku lahendamist, teenib eesmärki lõpetada pankrotimenetlus kompromissiga. Kompromissiga pankrotimenetluse lõpetamine teenib eelduslikult nii võlgniku kui kõigi võlausaldajate huve saada pankrotimenetluse kaudu oma nõue rahuldatud. Hageja seisukoht, et kui pankrotimenetluses on ainukeseks pankrotivaraks pandiga tagatud vara, siis tuleb arvestada vaid pandiga tagatud võlausaldaja õiguste ja huvidega, ei ole kooskõlas pankrotimenetluse üldise eesmärgiga rahuldada olemasoleva vara arvelt kõigi võlausaldajate nõudeid. Hagejal, pandiga tagatud nõudega võlausaldajana on eelisõigus pankrotimenetluses - saada oma nõue rahuldatud pandiga tagatud vara arvelt, kuid see eelis ei tohi sisuliselt välistada võimalust kompromissi esitamiseks ja kompromissi tegemist.

1. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse sõnastuse kohaselt võib esmapilgul tunduda, et vara müük on peatatud ainult seoses nõude tunnustamise vaidlusega. Kuid objektiivselt on Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses kohtu hinnangul otsustav tähtsus käesoleva vaidluse lahendmaisel asjaolul, et esitatud on kompromissettepanek. Põhjendatud ei ole nimetatud asjaoluga arvestamata jätmine, sest see rikuks nii võlgniku kui tagamata nõuetega võlausaldajate huve. Samas hageja nõue on tagatud pandiga.
2. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata AS SEB Pank hagi Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) vastu tunnistada kehtetuks Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) 05.01.2017.a. võlausaldajate üldkoosoleku otsus osas, millega otsustati mitte võõrandada Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) omandisse kuuluvaid * (registriosa nr *), * (registriosa *) ja * (registriosa *) kinnistuid enne AS SEB Pank poolt 02.12.2016.a. esitatud täiendava nõude tunnustamise lõplikku lahendamist. 6 Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
3. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda, kuna kohus jätab hagi rahuldamata täies ulatuses. Menetlusosalised ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja enne kohtuvaidlusi ega ka istungiga seonduvalt. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu summas 300 eurot, mis jääb hageja kanda. Kohus määrab menetluskuulde rahalise suuruse kindlaks käesolevas kohtuotsuses vastavalt TsMS § 177 lg 1 p
4. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 7