Obsah (5)

§ 130§ 126§ 180§ 175§ 131

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2017 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-1760 (15244000700) Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu, rahv

§ 130

lg 4-1, 306, § 309 lg 1, 3, § 310, § 311, § 312, § 313, § 315, § 318 lg 1, § 319 lg 1, 2, kohus O T S U S T A S: ALEKSANDR POLJAKOV süüdi tunnistada KarS § 113 lg 1 järgi. Mõista karistuseks 13 (kolmteist) aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 16.06.2017 või isiku kinnipidamise kuupäevast. Valida Aleksandr Poljakovi suhtes tõkendiks vahistamine ja võtta ta vahi alla kohtusaalist kohtuotsuse ga mõistetud vangistuse täitmiseks. Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 1 alusel välja mõista Aleksandr Poljakovilt tsiviilhagi katteks J. J.-N., isikukood xxx, kasuks 834 (kaheksasada kolmkümmend neli) eurot. Asitõend: 1 - DVD-R plaat kõnesalvestisega ja videosalvestisega, mis asuvad kriminaaltoimiku juures jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde

§ 126

lg 3 p 1 alusel; - haame,r lõikelaud ja tapeeditükk, mis on hoiul Ida prefektuuris – hävitada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126

lg 3 p 4 alusel; - Aleksandr Poljakovi t-särk, mis on hoiul Ida prefektuuris – tagastada Aleksandr Poljakovile kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 2 alusel.

Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi taotlus ja määrata tema poolt Aleksandr Poljakovile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 576 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 480 eurot, käibemaks 96 eurot ). Aleksandr Poljakovi menetluskulud: 480 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osalemise eest; 3000 eurot DNA ekspertiisikulu; 640 eurot Aleksandr Poljakovi kohtupsühhiaatria-psühholoogia ekspertiisikulu -jätta riigi kanda

§ 180lg 3 alusel.

Välja mõista Aleksandr Poljakovilt riigituludesse menetluskulud: 1032 eurot kaitsjatasu kohtulikus menetluses osalemise eest; 318 eurot surnu ekspertiisikulu; 500 eurot Aleksandr Poljakovi kohtupsühhiaatria-psühholoogia ekspertiisikulu; 819 eurot DNA ekspertiisikulu; 1175 eurot sundraha.

§ 180

lg 3 alusel määrata kohtukulude 3844 eurot tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) jooksul. Menetluskulud Aleksandr Poljakovil tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700033235 ning selgitus „Aleksandr Poljakov 1-16-1760 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 26.06.2017 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 16.06.2017 Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 04.07.2017 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Süüdistus 2 Aleksandr Poljakov on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, xxx. ajavahemikul xxx, viibides oma elukohas aadressil xxx asuva korteri esikus ja seejärel köögis, alaealiste laste juuresolekul, otsitud põhjustel lõi Aleksandr Poljakov oma abikaasat J. P. korduvalt rusikatega näkku, pähe ning rindkere piirkonda, seejärel võttis kätte 1 kg ja 250 grammi kaaluva lõikelaua ning lõi sellega J. P. vastu pead, mille tagajärjel lõikelaud purunes. Aleksandr Poljakov peksis kannatanut kuni viimasel hakkas silmnähtavalt halb, ninast ja kõrvast hakkas verd jooksma, kannatanu kaotas kõnevõime ja teadvuse. Samal päeval kell xxx toimetati J. P.kiirabiga haiglasse kliinilise surma seisundis. xxx kell xxx tuvastati J.P . surm. Oma tegevusega Aleksandr Poljakov tekitas J. P. surma põhjustanud pea kinnise tömbi trauma peaajupõrutuse, vasakpoolse kõvakelmealuse verevalumi, ämblikvõrkkestaaluste verevalumitega ajupõhimikul ning koldeliselt vasaku otsmikukiirusagara piiril, ninaluudemurru ja nahaaluste verevalumite, pehmete kudede turse ja nahamarrastustega näol, põrutushaava ja nahaaluste verevalumitega vasakul kõrvalestal, verevalumitega parema silma sidekestal, mis oli eluohtlik selle tekitamise momendil ja mille tüsistusena tekkis peaajuturse. Lisaks tekitas Aleksandr Poljakov J. P. järgmised kehavigastused: pindmine põrutushaav parema õlavarre ja kämbla sirutuspinnal ning pindmised põrutushaavad vasaku reie siseküljel; nahaalused verevalumid vasaku õlavarre sirutuspinnal keskmises ja alumises kolmandikus, parema küünarliigese sirutuspinnal, mõlema küünaravarre sirutuspinnal keskmises ja alumises kolmandikus, parema reie keskmises kolmandikus välisküljel, parema põlveliigese ja sääre sirutuspinnal; nahamarrastus parema õlavarre sirutuspinnal ning parema reie välisküljel, nahakriimustused parema reie välisküljel ja sirutuspinnal ning parema jala seesmise päksi juures; nahaalune verevalum mõlema õlaliigese eespinnal ning vasakul pool puusal niudeluuharja kohal, nahamarrastus parema rangluu kohal; nahakriimustused paremal pool kaelal. Seega Aleksandr Poljakov, pekstes oma abikaasat J. P.elutähtsatesse organitesse ja tekitades kannatanule eluohtlikku liittrauma, mille tagajärjel saabus kannatanu surm, pani toime teise inimese tapmise, s.o KarS § 113 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav tunnistas end süüdi, kuid selgitas, et tal puudus tahtlus tapmisele. Kaitsja on kohtumenetluses seisukohal, et süüdistus on faktiliste asjaolude poolest põhjendatud, kuid tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 7 järgi - kannatanule eluohtliku tervisekahjutuse põhjustamine, millele kaasnes surma põhjustamine ettevaatamatusest. Eeskätt märgib kohus, et kriminaalasjas on tuvastatud järgmine faktiliste asjaolude kogum, mille kohta ei ole menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlust. Süüdistatav selgitas ütlustes, et sündmusele eelmisel päeval ostis ta auto. Selle puhul hakati koos tunnistaja D. G. ja D.N. tarvitama alkoholi alates õhtust kl xxx ja kuni hommikuni kl xxx. Alkoholi tarvitati nii tänaval kui ka baaris, kus viibisid hommikuni. Nad lahkusid baarist ja suundusid koju, kui süüdistatava ja tunnistaja N.vahel tekkis konflikt, mille käigus mainiti süüdistatava abikaasa J. P.t ehk kannatanut. Tunnistaja N.i lõi süüdistatavat. Pärast seda läks süüdistatav koju. (kohtuistungi protokoll lk 35-36). Nimetatud asjaolud on täies mahus kinnitatud tunnistaja D.i G. poolt, välja arvatud konflikti põhjuse kohta. Tunnistaja ei kinnitanud, et konflikt oleks kuidagi seotud süüdistatava abikaasa 3 isikuga. Süüdistatava ja tunnistaja N. vahel toimus tunnistaja ütluste järgi kaklus, mille käigus lõi tunnistaja N. süüdistatavat ja süüdistatav läks vist koju (kohtuistungi protokoll lk 22-23). Isiku läbivaatuse protokollist tlk 35-40 nähtub, et Aleksandr Poljakovi parema silma all on sinikas, tehtud on fotod. Nimetatud tõend on kooskülas tunnistaja G. ütlustega, et D. N. lõi süüdistatavat. Süüdistatav selgitas, et pärast konflikti oli ta vihane. Koju tulles oli kannatanu ja lapsed kodus. Kannatanu tegi talle etteheidet, et ta tuli koju hilja ega täitnud sellega lubadust. Süüdistataval tekkis vihatunne kannatanu vastu. Ta hakkas mõtlema kogu kannatanuga elatud elust, et kannatanu ei olnud talle ustav, vaid suhtles ka abielu kestel teise mehega, nimelt tunnistaja A. P.. Süüdistatavale tulid meelde kõik varasemad konfliktid ja suhted, ta enam ei kuulanud kannatanut ja hakkas kannatanut peksma. Ta lõi kannatanu rusikaga 5-7 korda, samuti ka lahtise käega, sokutas teda juustest, lükkas tugevalt ja karjus kannatanu peale „kaua võib“ . Peksmine algas esikus. Lapsed tulid oma toast välja, ta tiris kannatanut kööki, et lapsed ei näeks. Kannatanul hakkas verd jooksma. Süüdistatav muutus veelgi tigedamaks. Kannatanu ütles, et tal on paha. Pärast seda lõi ta kannatanu veel korra ja kannatanu kukkus maha. Kannatanu korises. Süüdistatav ehmus ja püüdis kannatanu viia teadvusse, hakkas kannatanut puutuma. Pärast seda jooksis ta naabrinaise juurde ja palus helistada kiirabisse. Naabrinaisele ütles ta, et kannatanul on insult, sest sama tunnused olid ka tema vanaemal, kui ta sai surma. Naabrinaine on tunnistaja S..H Kui kiirabi saabus kohale, püüdis süüdistatav hoida lapsi toas. Ta andis kiirabile kannatanu dokumendid. Pärast seda tarvitas süüdistatav tablette. Kuna tema seisund oli nagu joobes, jooksid lapsed toast välja ja nägid lamavat kannatanut esikus. Süüdistatav avaldas, et ta armastas oma abikaasat ja lootis, et arstid aitavad teda. Lüües kannatanut lõikelauaga vastu pead, ei mõelnud ta selle ohtlikkusele, sest oli kuri. (kohtuistungi protokoll lk 35-38) Süüdistatava antud ütlused leiavad kinnitust ka teiste kohtuliku arutamise käigus uuritud tõenditega. Tunnistaja S. H. selgitas, et xxx hommikul pöördus süüdistatav tema poole ja palus helistada kiirabisse, sest tema abikaasal on vist insult. Süüdistatava korteri uks oli lahti ja tunnistaja nägi, et korteri esikus põrandal on kannatanu keha. Kannatanu korises. Tunnistaja kutsus kiirabi. Korteris verd ta ei näinud, kuid nägi verd kannatanu kehal. Süüdistatav oli närviline ja murelik. Tunnistaja kinnitas, et ühel hetkel andis ta telefoni rääkimiseks süüdistatavale, kuid kõne sisu ta ei mäleta. Tunnistaja selgitas, et hommikul ta ei märganud, et oleks kuulda müra süüdistatava korterist.( kohtuistungi protokoll lk 7-11) Tunnistaja S. H. ütlused on täielikult kinnitatud asitõendi vaatlusprotokolliga tlk 3-5, millest nähtub, et tunnistaja tegi kõne häirekeskusesse ja teatas, et xxx in naisterahvas lamamas põrandal, verine, kähiseb. Süüdistatava ja tunnistaja S. H. ütlused on omavahel kooskõlas. Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga lk 6 on tõendatud, et kl 08.51 21.06.2015 oli süüdistatava organismis alkoholi 1,42 mg/l kohta. See kinnitab süüdistatava ütlusi, et eelnevalt tarvitas ta alkoholi. Süüdistatava ütlused teo toimepanemise kohta leiavad kinnitust sündmuskoha vaatlusprotokolli tlk 7-24 ja sündmuskoha täiendava vaatlusprotokolliga tlk 25-27), millest nähtub, et korteri köögis on laual laialihõõrutud verejäljed. Verejäljed on köögimööblil. 4 Tapeedil on hulgaliselt verejälgi. Kogu köögipõrandal on laialihõõrutuid verejälgi. Esikus põrandal on kangas hulgalise verejälgedega. Esiku põrandal on verejälge. Protokollile on lisatud ka fotod. Täiendava protokolliga on tõendatud, et korterist on avastatud ja ära võetud lõikelaud, mille üks osa oli jäädvustatud esimesel sündmuskoha vaatluse fotole nr 26 tlk 23 ja foto 18 tlk 18 – lõikelaua teine osa. Köögis (foto 22, 23) seinal on verepritsmeid ja põrandal foto 20 suuremad veretilgad. Fotodest nähtub, et köögimööbel ja esemed köögis on laiali loobitud, tool on külili, laud on kohalt nihutatud, katki löödud kööginõud on põrandal, veefiltrikann on katkine põrandal. Kõik need asjaolud kinnitavad süüdistatava ütlusi, mis viisil tekitas ta kannatanule surma põhjustanud kehavigastused. Lõikelaud, mis oli avastanud köögist, on vaadeldud tlk 28-

1. Võetud on DNA proovid. Lõikelaua kaal on 1 kg 250 g. Kahtlustatava kinnipidamise protokollist tlk 33-34 nähtub, et isikult võeti ära sinine T-särk. Nimetatud T-särk on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokolliga, esikülje peal on avastatud pruunikad pritsmed ja varruka ja krae piirkonnast on avastatud verekahtlased määrdumised, tlk 30-
2. Võetud on ka DNA proov. DNA ekspertiisiaktist 15E-GE0945 nähtub tlk 72-81, et lõikelaua tükist verekahtlaste pritsmete pealt, T-särgi krae piirkonnast on saadud DNA täisprofiilid, mis langeb kokku J. P.DNA profiiliga. DNA proovid sisaldasid verd. Sündmuskoha vaatlusprotokollid on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokolli ja DNA ekspertiisiaktiga, ning see tõendite kogum ühtib omakorda süüdistatava ütlustega. Surnu ekspertiisiaktist 15E-LÕS0020/179 tlk 50-63 ja surnu ekspertiisiaktist 15E-LÕT0002 tlk 65-66 nähtub, et kannatanu surma põhjuseks on pea kinnine tömp trauma ja vigastuste tüsistusena tekkis peaajuturse. Kannatanu surm saabus vastavalt haigusloole xxx. kannatanu kehal on sedastatud hulgalised kehavigastused, mis on toodud kataloogina tlk 58 eksperdiarvamuses p
3. Saadud kehavigasuses võisid olla tekitatud 20.06.
4. Pea tömp trauma on eluohtlik selle tekitamise momendil. Kannatanu surm on tõenäoliselt tingitud peksmise käigus tekitatud kehavigastustest. Samuti jõudis ekspert arvamusele, et kannatanule surma põhjustanud pea kinnine tömp trauma võib olla tekitatud löökidest puidust lõikelauaga ja kehavigastused võisid olla põhjustatud 21.06.2015 ajavahemikus kl 07.00-08.
5. Samal ajal võis kannatanu olla agonaalses surmaeelses seisundis. Arvamuse põhjendamisel tugines ekspert asjaoludele, et kannatanu ei olnud kiirabi saabumisel kontaktivõimeline, korises ja kähises ja haiglasse oli toimetatud meedikute hinnangul kliinilise surma seisundis. Surnu ekspertiisiaktide andmed ühtivad kokku nii süüdistatava kui ka tunnistaja S.H.ütlustega. Sündmuskoha vaatlusprotokolli, samuti süüdistatava ja tunnistaja H. ütlustega on kooskõlas tunnistaja D. N.ütlused, mille kohaselt saabus tunnistaja sündmuskohale, olles kiirabi autojuht. Süüdistatav viibis korteris erutusseisundis. Kannatanu oli kõhuli esikus põrandal, verine, teadvuseta. Korraldati elustamist, kuid liikumise ajal seiskus kannatanul ka süda. ( kohtuistungi protokoll lk 14-15). Nimetatud tõenditega on kohtuliku arutamise käigus usaldusväärselt tuvastatud, et: olles alkoholijoobes, xxx. ajavahemikul xxx, viibides oma elukohas aadressil xx asuva korteri esikus ja seejärel köögis, lõi Aleksandr Poljakov oma abikaasat J.P. korduvalt rusikatega näkku, pähe ning keha piirkonda, seejärel võttis kätte lõikelaua ning lõi sellega J. P.t vastu 5 pead, mille tagajärjel lõikelaud purunes. Peksmise tagajärjel hakkas kannatanul ninast ja kõrvast verd jooksma ja ta kaotas teadvuse. Samal päeval kell xxx toimetati Jelena Poljakova kiirabiga haiglasse kliinilise surma seisundis. xxx kell xxx tuvastati J. P. surm. Oma tegevusega Aleksandr Poljakov tekitas J.P. surma põhjustanud pea kinnise tömbi trauma peaajupõrutuse, vasakpoolse kõvakelmealuse verevalumi, ämblikvõrkkestaaluste verevalumitega ajupõhimikul ning koldeliselt vasaku otsmiku-kiirusagara piiril, ninaluudemurru ja nahaaluste verevalumite, pehmete kudede turse ja nahamarrastustega näol, põrutushaava ja nahaaluste verevalumitega vasakul kõrvalestal, verevalumitega parema silma sidekestal, mis oli eluohtlik selle tekitamise momendil ja mille tüsistusena tekkis peaajuturse. Lisaks tekitas Aleksandr Poljakov J. P. järgmised kehavigastused: pindmine põrutushaav parema õlavarre ja kämbla sirutuspinnal ning pindmised põrutushaavad vasaku reie siseküljel; nahaalused verevalumid vasaku õlavarre sirutuspinnal keskmises ja alumises kolmandikus, parema küünarliigese sirutuspinnal, mõlema küünaravarre sirutuspinnal keskmises ja alumises kolmandikus, parema reie keskmises kolmandikus välisküljel, parema põlveliigese ja sääre sirutuspinnal; nahamarrastus parema õlavarre sirutuspinnal ning parema reie välisküljel, nahakriimustused parema reie välisküljel ja sirutuspinnal ning parema jala seesmise päksi juures; nahaalune verevalum mõlema õlaliigese eespinnal ning vasakul pool puusal niudeluuharja kohal, nahamarrastus parema rangluu kohal; nahakriimustused paremal pool kaelal. Seega isikule süüks arvatud teo objektiivne külg on tuvastatud ja faktilised asjaolud on selged. Teo kvalifitseerimine KarS § 113 lg 1 või 118 lg 1 p 7 alusel. Kohtuliku arutamise tulemina peab kohus lahendama õigusliku küsimuse. Küsimus seisneb selles, kas süüdistatava tegu on kvalifitseeritav KarS § 113 lg 1 alusel- teise inimese tapmine või KarS § 118 lg 1 p 7 järgi - raske tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud surm. Kohus märgib, et KarS § 118 lg 1 p 7 koosseis on täidetud, kui raske tervisekahjustusega on põhjustatud kannatanu surm ja seda ettevaatamatusest ( Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, 2015 lk 378). Seega juhul, kui tuvastatakse, et süüdistatav tegutses kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisel vähemalt kaudse tahtlusega kannatanu surma saabumisele (ja kannatanu surm saabuski), on tegemist lõpule viidud KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteoga. Kohus peab vajalikuks siin rõhutada, et surma põhjustamise kaudse tahtluse puhul piisab, kui ta peab võimalikuks surma saabumist ja möönab seda ( KarS § 16 lg 4). Kohus selgitab, et juhul, kui on tuvastatud, et süüdistatav ei tegutsenud kannatanule surma põhjustamisel ettevaatamatusest, on välistatud teo kvalifitseerimine KarS § 118 lg 1 p 7 järgi ja tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 113 lg 1 järgi. Seega taganeb kvalifitseerimise küsimuse lahendamine sisuliselt sellele, et kohus peab kontrollima, kas süüdistatav tegutses kannatanu surma põhjustamisel ettevaatamatusest. Kui vastus on eitav, on õige kvalifikatsioon KarS § 113 lg 1 järgi. Kaitsja arvates tegutses süüdistatav surma põhjustamisel ettevaatamatusest selle kergemeelsuse vormis. See tähendab, et süüdistatav pidas võimalikuks surma saabumist oma 6 teo tagajärjel, kuid tähelepanematuse ja kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida. ( KarS § 18 lg 2) Kohus asubki kontrollima seda väidet. Käesolevas kriminaalasjas puudub poolte vahel vaidlus, et süüdistatav tekitas kannatanule ekspertiisiaktis loetletud kehavigastused ja põhjustatud tervisekahjustus on eluohtlik. Samuti puudub vaidlus, et kannatanu surma ja süüdistatava tekitatud tervisekahjustuse vahel on põhjuslik seos ( see on veenvalt kajastatud surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktis ja kinnitatakse süüdistatava ütlustega). Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukohad, milliste asjaoludega tuleb arvestada ettevaatamatuse kontrollimisel. Asjaoludele hinnangu andmine on asja menetleva kohtu ülesanne. Maakohus hindab asjaolusid järgmiselt. Kui isik saab aru enda teo ohtlikkusest, siis väljakujunenud kohtupraktika järgi peab tagajärje vältimise lootus KarS § 18 lg-s 2 määratletu tähenduses tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje saabumata jäämisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt kontrollimatust juhuslikkusest. Selline kohtupraktika seisukoht on jätkuvalt väljendatud RK lahendis 3-1-1-76-16 p 16 ja maakohtul ei ole teada, et kohtupraktika oleks selles osas muudetud. Vt nt veel RK lahend 31-1-79-15 p
6. Vastates prokuröri küsimustele selgitas süüdistatav, et ta lõi kannatanut korduvalt tema arvates 5-7 korda vastu pead köögis, esikus lõi rusikaga kõrva piirkonda, kõrvast hakkas verd tulema. Köögis jooksis kannatanul verd ka ninast. Kuna ta oli tige, võttis ta köögis lõikelaua, mille kaal on 1 kg 250 g ( asitõendi vaatlus tlk 28), ja jõi sellega vastu pead, lõikelaud läks katki pooleks. Peale seda lõi ta veel rusikaga vastu pead. Kahel korral lõi ka lahtise käega. Kannatanu kukkus maha ja hakkas korisema, siis sai ta aru, et kannatanu kukkus maha ja ta jooksis naabrinaise juurde. Süüdistatav selgitas, et kui kannatanu lamas põrandal köögis, hakkas ta teda tirima ja kannatanu jalal võis tekkida marrastus. Samuti, kui kannatanu kukkus maha, siis „väga äkiliselt võtsin temast kinni ja hakkasin tirima koridori“. Süüdistatav selgitas, miks ta lõi lõikelauaga vastu pead – „ harjumus nagu, vastu jalgu ju ei lööda. Ma olen varem natuke poksiga tegelenud, siis keha ülemisse piirkonda lüüakse löögid, võib olla automaatselt üles läksid need löögid“ ( kohtuistungi protokoll 39-41). Süüdistatav avaldas, et sellisest peksmisest võivad tekkida tagajärjed „peapõrutus, insult ja hüpoteetiliselt ka surm“. Süüdistatav ütlustest nähtub, et ta sai täielikult enda teo ohtlikkusest ehk sellest, et tema tegevus kannatanu suhtes asetab kannatanu elu ohtu. Süüdistatav selgitas täiendavalt kaitsja küsimustele ( kohtuistungi protokoll lk 42), et tema kehakaal on 58 kg, ehk ta raske kaalu poolest ei ole ja tõsisemaid tagajärgi ei peaks kannatanul tekkima, aga peksmise hetkel ei mõelnud ta sellistele asjadele. Peksmine toimus tema arvates umbes 3 minutit. Seega nähtub süüdistatav ütlustest, et peksmine oli intensiivne, löögid olid suunatud pea piirkonda, peksmisel kasutas süüdistatav puidust piisavalt rasket lõikelauda, lõpetades peksmist siis kui kannatanu lamas põrandal ja korises. Surnu ekspertiisiaktist nähtub, et tegelikult võis kannatanu viibida kliinilise surma seisundis, nagu on märgitud kiirabikaardis ( tlk 47), ehk agoonias – surmaeelses seisundis. Juhul, kui kaitsja soovib tõendada surma põhjustamist ettevaatamatusest, peab ta kohtule selgitama, millised on need faktilised asjaolud, millele tuginedes võiks tema kaitsealune tõsikindlalt loota, et tema loodud oht elule ei realiseeru tagajärjes- antud juhul, et surm ei 7 saabu ( vaata kohtu viidet RK lahendile 3-1-176-16 p 16). See lootus peab veel olema tõsimeelne ehk tugineda konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses isiku poolt kontrollimatust juhuslikkusest. Selliseid faktilisi asjaolusid ei ole kaitsja kohtule näidatud ega kohus ise neid kohtuliku arutamise käigus tuvastanud. Kohus on seisukohal, et isiku lootus hiljem osutatavale meditsiinilisele abile iseenesest ei anna alust väita, et isik tegutseb surma põhjustamisel ettevaatamatusest, sest hilisem meditsiinilise abi võimalik osutamine ei ole kausaalses seoses peksmise käigu ja tekkida võiva tagajärjega. Pesktes kannatanu vastu pead korduvalt ja lõikekauda kasutades, on süüdistatava loonud olukorda, mil kannatanu terviseseisundi muutmine peksmise kestel ei olnud enam süüdistatava kontrolli all. Ühtlasi kohus märgib, et kaitse poolt on oluline tähelepanu olnud juhitud isiku teojärgsele käitumisele. Nimelt: süüdistatav võttis tarvitusele meetmed, et kutsuda võimalikult kiiresti kiirabi, otsis kannatanu dokumendid üles ja andis arstidele, viibis kannatanu juures ega püüdnud sündmuskohalt lahkuda. Tõepoolest, viimases kohtupraktikas on kõlanud, et ei saa jätta täielikult tähelepanuta, milline oli isiku käitumine vahetult pärast teo lõpuleviimist, sest selline info on kasutatav isiku teo subjektiivse poole kontrollimisel ja tuvastamisel. Riigikohtu lahendis 3-1-1-40-13 on osutatud, et „Kannatanule kohene abi osutamine või abi kutsumine võivad kujutada endast ajaolusid, mis annavad süüdlasele aluse loota, et kannatanu surm ei saabu“. Samas lahendis ikka on rõhutatud, et „Tagajärje saabumata jäämise lootus peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest“ 8 pp 10,12). Maakohus on seisukohal, et kohtupraktikat selles osas tuleb tõlgendada selliselt, et ei saa siiski anda isiku teojärgsele käitumisele nii suurt kaalu või eelistada seda käitumist. Näiteks lahendis 3-1-1-111-16 p 11 rõhutas Riigikohus, et ringkonnakohus pööranud liiga põhjendamatult suurt tähelepanu isiku teojärgsele käitumisele. Riigikohus rõhutas, et „isiku teotahtlus tuleb tuvastada rangelt teo toimepanemise teo seisuga (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. aprilli
8. a otsus asjas nr 3-1-1-34-12, p 12.2). Ehkki isiku teojärgne käitumine võib teatud juhtudel tõepoolest anda teavet ka süüteokoosseisu subjektiivse külje kohta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
9. oktoobri
10. a otsus asjas nr 3-1-1-79-15, p 8), on see eeskätt siiski abipakkuv kriteerium, mis aitab tahtlust siduda isiku suhtumisega teosse ja tagajärge vahetult teo toimepanemise ajal (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
11. märtsi
12. a otsus asjas nr 3-1-1-142-05, p 20).“ Maakohus on tuvastanud, et teo toimepanemise ajal ei tegutsenud süüdistatav surma põhjustamisel ettevaatamatusest, sest ei esinenud ühtki tõsimeelset, konkreetset asjaolu, mille tõttu oleks süüdistataval tekkinud põhjendatud lootus, et juba kirjeldatud peksmise tagajärjel surm suure tõenäosusega ei saabu. Nüüd maakohus selgitab, et kuna surm kannatanule ei ole põhjustatud ettevaatamatusest, on maakohus seisukohal, et süüdistatava tegutses vähemalt kaudse tahtlusega ehk pidi võimalikuks surma saabumist ja jätkates peksmist, möönis seda. Lahendi 3-1-1-76-16 p-s 17 on märgitud, et kaudse tahtluse ja kergemeelsuse puhul langeb nende subjektiivse külje kahe vormi intellektuaalne element – tagajärje ettenägemine – kokku ning kaudse tahtluse ja kergemeelsuse eristamine saab toimuda üksnes voluntatiivse (tahtelise) elemendi abil. Oluline on aga tähele panna, et tahtluse nn teadmise ja tahtmise külge ei saa käsitleda teineteisest isoleeritult, vaid tegemist on tunnustega, mis on omavahel nn sõltuvussuhtes. Kui isik loob teadlikult sellise kausaalahela kulgemise, mille käiku ja 8 tagajärgi ta ei suuda, oska ega ka taha kontrollida, kiidab ta need tagajärjed kaudse tahtluse tähenduses samal ajal ka heaks. Vastates kaitsja küsimusele, kas lüües lõikelauaga vastu pead, saite aru, et see võib olla kannatanu jaoks väga ohtlik ( kohtuistungi protokoll lk 38), selgitas süüdistatav, et „ ma isegi ei mõelnud selle peale kuna olin väga kuri, tol hetkel ei mõelnud tagajärgedele“. Süüdistatava ütluste järgi lõi ta korduvalt kannatanut rusikaga vastu pead, lõikelauaga vastu pead, jätkas peksmist ka pärast seda, kuna kannatanu ütles, et tal on halb ja kukkus maha. Süüdistatav „ei võtnud kannatanu sõnu tõsiselt“ ( kohtuistungi protokoll lk 37). Seega suhtus süüdistatav teosse, selle käiku ja tagajärgedesse ükskõikselt ega teinud midagi, et saada tegu kontrolli alla. Ta jätkas peksmist kuni põrandal lamav verine kannatanu jäi teadvuseta, ei reageerinud ja korises. Süüdistatav hakkas „teda puutuma, et teadvusele tuleks“ (kohtuistungi protokoll lk 37). Kohtupraktika kohaselt osutab isiku selline käitumine ehk teo objektiivne avaldumine just kaudsele tahtlusele. Lahendi 3-1-1-76-16 p-s 17 on veelgi öeldud, et tahtluse küsimus lahendatakse sellistel puhkudel seega peamiselt just intellektuaalse külje alusel. Kirjeldatu tähendab sisuliselt seda, et isiku käitumises võimalikku tagajärge puutuva tahtluse tuvastamine pannakse suuresti sõltuvusse konkreetse teo väliselt avalduvast ohtlikkuse astmest, mida senises praktikas on nimetatud teo objektiivseks avaldumiseks. Sama seisukoht on RK lahendis RKKKo 3-1-1-79-15, p
13. Samuti märgib kohus, et kohtupraktikas on rõhutatud sedagi, et „Juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Tähele tuleb panna, et KarS §-ga 113 kaitstakse õigushüvena isiku elu, samal ajal kui KarS § 118 p-s 1 kaitstavaks õigushüveks on inimese tervis. See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda. „ Lahend 3-1-1-128-06 p
14. Selline viimase 10 aasta jooksul kohtupraktikas juurdunud seisukoht on endiselt aktuaalne, kuna sellele on osutatud lahendis 3-1-1-111-16 p
15. Maakohus märgib, et kannatanule oli tekitatud selline tervisekahjustus, vt surnu kohtuarstlik ekspertiis akt, mille tagajärjel kaotas kannatanu teadvuse ja viibis kliinilise surma seisundis juba vahetult pärast teo lõpetamist süüdistatava poolt. Kannatanu korises ja ninast ja kõrvast tuli verd. Kannatanu löödi korduvalt rusikatega vastu pead, lõikelauaga ( kaal 1 kg 250 g) vastu pead kuni lõikelaud läks katki, tiriti läbipekstud lamavat kannatanu jõuga koridori. Maakohus kordab, et tegemist on intensiivse elu ohustava ründega ja selle objektiivse pildi alusel saab rääkida, et sellise tervisekahjutuse katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega saabub vahetu surm. Kannatanul on surmajärgselt fikseeritud ( tlk 57-58) pea kinnine tömp trauma peapõrutuse ja verevalumitega, ninaluudemurd ja vigastuste järgselt peaajuturse. Kannatanul on avastatud hulgalisel nahamarrastused kehal. Seega on maakohus seisukohal, et süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 113 lg 1 järgi. Kohtuistungil tunnistajatena ülekuulatud A. P., M. P., N. V., V. T., A. S.ja D. Š., kokku 7 ülekuulatut, ei ole kohtule tõenduslikku materjali andnud. 9 TSIVIILHAGI Kannatanu J. J.-N. esitas tsiviilhagi summale 834 eurot, millest ei ole ta loobunud ja jäi selle juurde ka kohtuistungil ( tlk 6, kohtuistungi protokoll lk 29). Süüdistatav võttis tsiviilhagi õigeks ( kohtuistungi protokoll lk 1). VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) hüvitama kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Järelikult peab kohus tuvastama, kas isikule on kahju tekitatud, kas kahju on õigusvastane, kas kahju on tekitanud süüdistatav. Tõendamiseseme asjaolude hulka kuulub ka põhjusliku seose tuvastamine süüdistatava teo ja tekkinud kahju vahel. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud, et süüdistatav pani toime J.. tapmise, mille tagajärjel tekkisid J. J.-N.l (kes on J. P.a õde) matusekulud. VÕS § 129 lg 1 alusel Isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. VÕS § 1045 lg 1 p 1 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Kohus võtab vastava normi materiaalõiguslikuks aluseks süüdistatava vastu esitatud nõude menetlemisel. Kahju hüvitamisel on isiku süü kahju tekitamises eeldatud VÕS § 1050 lg 1 alusel. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus märgib, et kohtu põhjendamiskohustusest vabastamist (tsiviilhagi õigeksvõtu korral) toetab ka Riigikohtu seisukoht (lahend nr.3-1-1-81-12; 3-1-1-79-09). Nii rahuldab kohus kannatanu J. J.-N. esitatud tsiviilhagi summas 834 eurot täies mahus lähtudes Võlaõigusseaduse § 129, § 1043, § 1045 lg 1 p 1 . KARISTUS KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. 10 Riigikohtu otsuse nr.3-1-1-58-13 p.7 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sama otsuse p.8 selgitatakse, et lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuliku arutamise käigus väljendas süüdistatav vähemalt sõnalist kahetsust. Kohus arvestab kahetsust karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Samas leiab maakohus, et süüdistatava puhul esineb kaks raskendavat asjaolu - teo toimepanemine abikaasa suhtes ja alaealise juuresolekul. Kohus leiab tõendatuks süüdistatava ütlustega, et kannatanu kaks alaealist last, teo toimepanemise ajal 3-4 aastased, viibisid teo juures. Kohus möönab, et lapsed ei viibinud teo juures alguses lõpuni, kuid teo sisu, et isa teeb emale haiget, lööb, oli lastele tajutav ja arusaadav. Süüdistatav ise selgitas, et ta pidi lapsi tuppa suunama. Lapsed jooksid toast välja, ta püüdis neid seal hoida, et lapsed ei näeks toimunut. Lapsed olid murelikud ja rääkisid midagi. Ta tiris kannatanu kööki, et lapsed ei näeks. ( kohtuistungi protokoll lk 36, 39). Seega süüdistatava ütlustega on tõendatud fakt, et lapsed tajusid toimunut visuaalselt ja seda kuulates ja tundsid selle vastu huvi, püüdes väljuda toast. Maakohus märgib, et sellel raskendaval asjaolul on oluline kaal, arvestades laste vanust ja tagajärgi laste edasises elus. Maakohus leiab, et lapsed olid traumeeritud psüühiliselt. Kannatanu J. J.-N. ütlustest nähtub, et kui ta tuli haiglasse xxx, rääkis vanem laps sellest, kuidas isa lõi ema ja näitas seda käega ( kohtuistungi protokoll lk 6). Selle juures viibinud tunnistaja A.P. kinnitas kohtuistungil kannatanu ütlusi ( kohtuistungi protokoll lk 16). Lapsi kasvatab tunnistaja A.. P., kes on J.P. endine elukaaslane. Kohus leiab, et süüdistatava süüd vähendavad järgmised asjaolud. Süüdistatava käitumine vahetult pärast teo toimepanemist. Süüdistatav jäi sündmuskohale, võttis tarvitusele meetmed kiirabi kutsumiseks. Kohus arvestab, et nii kohtueelse kui ka kohtuliku arutamise käigus andis süüdistatav toimepandud teo kohta täielikke ütlusi ega püüdnud varjata oma tegevust või seda kergemaks näidata. Ta ei varjanud ka selliseid asjaolusid, mis võivad olla kasutatud kriminaalmenetluses tema vastu, näiteks asjaolu, et tal on spordiala poksis teatud kogemus ja ettevalmistus ja
16. a alates jaanuarist kuni maini tegeles ta poksiga korduvalt. Kohus arvestab, et kohtuistungil viimases sõnas palus süüdistatav, ja kohus leiab, et siiralt, vabandust kannatanu õe ees oma teo pärast. Kohus märgib, et nimetatud asjaolud iseloomustavad pigem süüdistatava isikut positiivsest küljest ja näitavad, et ta oskab kohati olla enesekriitiline. Kohus märgib, et kohtuliku arutamise käigus ei olnud tuvastatud kannatanupoolset sellist käitumist süüdistatava suhtes, et selle tõttu saaks tema süü suurust vähendada. Kohus tuletab meelde, et ajal, mil süüdistatav tarvitas seltskonnas alkoholi ja veetis kogu öö baaris ja tänaval, oli kannatanu kaine, kodus ja koos lastega, tundis muret abikaasa pärast ja helistas talle korduvalt tlk 41-
17. Kohus on seisukohal, et kannatanu seksuaalse elu asjaolud ja vabadus, mille üle pidasid pooled kohtuistungil pikki arutlusi ja lahkasid kannatanu ja alaealiste laste eraelu puutuvaid asjaolusid, ei ole selliseks asjaoluks, mis võiks kuidagi mõjutada süüdistatava süü suurust. Teisisõnu, maakohus on seisukohal, et kannatanu isikliku 11 elu mustamine ei loo süüdistatavale parema kaitse olukorda. Kohus leiab, et isiku süü suurus, arvestades teo asjaolusid, on üle keskmise. Kohus arvestab, et tegu oli toime pandud alkoholijoobes. Alkoholil on vägivaldses käitumises oma negatiivne roll. Isiku funktsioonid ja reaktsioonid on häiritud, võib vallanduda agressioon, mis asetab kannatanut veelgi ohtu. Kohus arvestab, et süüdistatav ei piirdunud teo toimepanemise ühe löögiga ega lõpetanud oma tegevust verejooksu esimestel tunnustel. Teo puhul on tegemist korduvate löökidega ehk peksmisega. Kuigi süüdistatav sõnul oli see lühiajaline- umbes 3 minuti kestel- näitavad kannatanu saadud vigastused, et rünne oli intensiivne ja ohustas kannatanu elu juba esimesest löögist. Just löögist kõrva piirkonda, mis toimus köögis, hakkas kannatanul kõrvast verd jooksma. Kohus arvestab, et peksmisel ei piirdunud süüdistatav rusikatega löömisega vaid käsitas kehavigastuse põhjustamiseks lõikelauda ( kaal 1 kl 250 g). Eseme kasutamine peksmisel suurendab kohtu arvates antud juhul isiku süüd oluliselt, sest eseme tunnused ( raske pudust ese) näitavad, et süüdistatav püüdis sellega tekitada kannatanule tõsisemaid vigastusi, rusikaga löömist ei piisanud. Kohus arvestab karistuse mõistmisel süüdistatava isikut. Tema suhtumisest toimepandusse ilmestab fakt, et alates juunist 2015, olles vabaduses, ei teinud süüdistatav midagi, et hüvitada kannatanule matusekulud. Süüdistatava isikut iseloomustab negatiivselt ja järgmine kohtus tuvastatud asjaolu. Süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi ( kohtuistungi protokoll lk 34) millest nähtub, et ta kasutas kannatanu suhtes varemgi vägivalda, tiris juustest, lõi lahtise käega ja vastu pead, põhjused olid erinevad ( kannatanu suhtus lastesse halvasti, oli öösel kirjavahetuses kellegagi), riidlesid. Vastates kaitsja küsimusele, kas oleks võimalik konflikte lahendada ilma vägivallata, vastas süüdistatav, et ta arvab, et mitte. Kohus on arvamusel, et süüdistatava hoiakud on välja kujunenud sellistena, et ta leiabki, et pereelus nii elatakse ja naist tuleb suunata ja karistada vajadusel füüsiliselt. Arvestades üht kergendavat, kaht raskendavat asjaolu, teo asjaolusid ja süüdistatava isikut, leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada KarS § 113 lg 1 järgi sanktsiooni keskmisest määrast suuremal määral. Kohus arvestab, et kannatanu J.J.-N. taotles kohtult, et karistus oleks ka kannatanu silmis õiglane, sest süüdistatav süül ei kasvata lapsi enam ema. Kohus nõustub, et sellel asjaolul on ka kaalu, sest lapsed on jäänud emata olles 3-4 aastased ehk vanuses, millal laste kasvatamine veel ainult alanud. Keskmine määr on 10 aastat 6 kuud. Kohus leiab, et vangistusega 13 aastat. süüdistatavat tuleb karistada KRIMINAALMENETLUSE KULUD Vastavalt

§ 175

lg 1 p 3 4,9 on kuludeks ekspertiisitasu, kaitsjatasu, sundraha.

§ 180

lg 1 alusel kannab menetluskulusid süüdistatav süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel. 12 Kohus on teinud süüdistatava suhtes süüdimõistva kohtuotsuse. Järelikult kannab menetluskulusid süüdistatav ise. Üheski kuriteos ei ole isik õigeks mõistetud, seega ei ole alust jätta osa kulusid proportsionaalsuse põhimõtte alusel riigi kanda.

§ 180

lg 3 alusel on võimalik jätta osa menetluskulusid riigi kanda arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda, kui kohtukulude summa käiks isikule ilmselt üle jõu ja võib takistada tema resotsialiseerimist. Kohus leiab, et kuna isik on süüdi tunnistatud ja karistatud pikaajalise vangistusega ja kuigi vanglas on isik kohustatud töötama kui ta on tööle määratud, reaalne olukord on selline, et kinnipidamisasutuses ei ole kõik vangid tööga hõivatud või tööst saadavad sissetulekud on madalad. Sellises olukorras leiab kohus põhjendatuks jätta menetluskuludest mõistlik osa riigi kanda

§ 180lg 3 alusel.

Menetluskuludest osaline vabastamine on põhjendatud, kuna kohtukulude täielik summa on isikule ilmselt üle jõu. Lõplikult leiab kohus, et riigi kanda on põhjendatud jätta kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi tasu 480 eurot ja osa ekspertiisikuludest summale 3000 eurot ja 640 euro.. Esimese astme kuriteo puhul on sundraha 1175 eurot. Kohus leiab, et süüdistatavalt kuulub väljamõistmisele 1175 eurot sundraha, kaitsjatasu kohtulikus menetluses 1032 eurot, ja 318 eurot, 500 eurot ja 819 eurot ekspertiisitasud.

§ 180

lg 3 alusel tuleb määrata kohtukulude 3844 eurot tasumine 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, sest vangistusega karistatud isiku puhul on sellise summa maksmine ühekordselt üle jõu. ASITÕENDID Asitõenditega tuleb toimida järgmiselt: - DVD-R plaat kõnesalvestisega ja videosalvestisega, mis asuvad kriminaaltoimiku juures – tuleb jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde

§ 126

lg 3 p 1 alusel; - haamer, lõikelaud ja tapeeditükk, mis on hoiul Ida prefektuuris – tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126

lg 3 p 4 alusel; - Aleksandr Poljakovi t-särk, mis on hoiul Ida prefektuuris – tuleb tagastada Aleksandr Poljakovile kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 2 alusel.

TÕKEND

§ 131

lg 4-1 näeb ette, et kohus võib vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmist. Kohus leiab, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada tõkendit ja selleks valida vahistamine, arvestades talle mõistetud vangistust. Kohus leiab, et vahistamise kohaldamine on antud juhul põhjendatud, arvestades asjaolu, et isikule on esimese astme kohtuotsusega mõistetud pikaajaline vangistus. Kuigi nii kohtueelse kui ka kohtuliku arutamise kestel viibis isik vabaduses ega takistanud menetlust, leiab kohus, et nüüd, kui isik on teadlik talle mõistetud vangistuse pikkusest, aktualiseerub oht, et isik võib 13 hakata karistuse kandmisest kõrvale hiilida. Sel juhul on vahistamine vajalik kohtuotsuse täitmiseks. Vahistamine on sel juhul proportsionaalne meede, kuna isik on süüdi tunnistatud maakohtu kohtuotsusega raskes esimese astme isikuvastases kuriteos ja talle on mõistetud pikaajaline vangistus. Isik on viibinud alates juunist 2015 ehk kahe aasta kestel vabaduses. Seega peab isik olema teadlik ja ette valmistatud, et tal tuleb hakata karistust kandma. Kohus leiab, et meetmed kohtuotsuse tagamiseks tuleb ette võtta arvestades ka ühiskonna ootusi ja kannatanu lootust õiglusele. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu Anne Viimsalu Renna Tammik kohtunik rahvakohtunik rahvakohtunik 14