järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jaanika Kõrgmaa Andrei Zobov isikukood 37005092218; elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; kõrgharidus; emakeel vene keel; töökoht xxx varem kriminaalkorras karistatud 1 kord: - 11.02.2014 Viru Maakohtu poolt
järgi rahalise karistusega 174 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 556,80 eurot.
lg 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks; kinni peetud 27.-28.12.2015, alates 28.12.2015 kohaldatud elukohast lahkumise keeldu, mis on õigustühine. Kinni peetud 17.05.2017 ja kohaldatud tõkendina vahistamist. Süüdistatav Kaitsja Galina Tšelnokova Kohtuistungi toimumise aeg 02.02.2017, 16.05.2017 ja 24.05.2017. RESOLUTSIOON Tunnistada Andrei Zobov süüdi
järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 27.12.2015 kuni 28.12.2015, s.o 2 (kaks) päeva ja alates 17.05.2017 kuni 29.05.2017, s.o 13 (kolmteist) päeva, kokku 15 1 1-16-11146 (viisteist) päeva karistusaja hulka ja mõista Andrei Zobovile lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus, s.o 1 aasta 3 kuud ja 15 päeva täitmisele pööramata tingimusel, et Andrei Zobov ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Andrei Zobobvi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine - tühistada ja vabastada Andrei Zobov kohtusaalis vahi alt. Katseaja alguseks lugeda 29.05.2017.
lg 1 p 1 alusel kohaldada Andrei Zobov suhtes lisakaristust, võttes Andrei Zobovilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 1 (üheks) aastaks. Kohaldatud lisakaristuse 1 aasta pikkune tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 1 aastase tähtaja möödumisel. Vastavalt LS § 127 sätetele kohustub Andrei Zobov viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Asitõendid: - CD-plaat, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde, - mootorsõiduk Toyota Corolla reg märgiga xxx, mis on kohtueelsel menetlusel antud Andrei Zobovi vastutavale hoiule, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 Andrei Zobovile. Mõista Andrei Zobovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 705 (seitsesada viis) eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot ning kaitsja Galina Tšelnokova ning Jekaterina Jevsina poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 456 (nelisada viiskümmend kuus) eurot. Määrata, et Andrei Zobovil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulusid (summas 1209 eurot) kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700035288 ning selgitus „Andrei Zobov, 1-16-11146, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtulahendist teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtulahendi teinud kohtule. Süüdistus 2 1-16-11146 Andrei Zobovi süüdistatakse selles, et ta juhtis 27.12.2015 kella 13.50 ajal Narva-Jõesuus L. Koidula tn 37 asuva maja juures endale kuuluvat mootorsõidukit Toyota Corolla riikliku reg märgiga xxx, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 ARAF-0027 tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 1,08 mg/l). Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus Andrei Zobov liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Sel moel pani Andrei Zobov toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on kvalifitseeritav kuriteona
MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Nii A. Zobovile inkrimineeritava süüteo toimepanemise ajal kui ka kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv
sätestab vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Lähtuvalt õigusnormi dispositsioonist kohustub kohus süüdistuste põhjendatuse hindamisel andma süüteokoosseisu objektiivse koosseisu jaatamiseks esmalt hinnangu selle kohta, kas süüdistuses märgitud ajal, s.o 27.12.2015 kell 13.50 juhtis A. Zobov mootorsõidukit Toyota Corolla riikliku reg märgiga xxx. Kohtu veendumuse kohaselt tuleb menetluse käigus uuritud tõendite pinnalt vastata tõstatatule jaatavalt. Nii tuleb märkida, et tunnistaja M. L ütluste kohaselt teostas ta süüdistuses märgitud ajal, s.o 27.12.2015 kella 13.50 paiku liiklusjärelevalvet ning selle käigus pidasid nad kinni Toyota Corolla riikliku reg märgiga xxx, mille roolis oli A. Zobov. Sõiduki juhtimise fakti kinnitab ka 27.12.2015 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtub, et A. Zobov kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt 27.12.2015 kell 13.53, kui viimane juhtis mootorsõidukit xxx maja juures. Täiendavalt tõendab mootorsõiduki juhtimist A. Zobovi poolt ka 05.10.2016 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub nii valget värvi mootorsõiduki riikliku registrimärgiga xxx liikumine/sõitmine, kui ka see, et sõidukist väljus meesterahvas, kelle suhtes asuti kontrollima võimalikku joovet. Võttes arvesse, et süüdistatav ise pole kohtuistungil ka vastustanud talle etteheidetavat mootorsõiduki juhtimist süüdistuses märgitud ajal ja kohas, siis asub kohus seisukohale, et vaadeldaval juhul on tõendamist leidnud A. Zobovi poolt LS § 2 p 41 mõttes mootorsõiduki juhtimine 27.12.2015 kell 13.50 ajal xxx maja juures. Järgnevalt märgib kohus, et tõenditest, s.o tunnistaja ja süüdistatava enda ütlustest, samuti 27.12.2015 koostatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist – nähtuvalt kasutati A. Zobovi suhtes 27.12.2015 kell 13.53 indikaatorvahendit, mis andis positiivse tulemi alkoholile. Sellele järgnevalt nähtub tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist, et A. Zobovi seisundi kindlakstegemiseks on 27.12.2015 ajavahemikul kella 14.18st kuni kella 14.22ni kasutatud tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 ARAF0027, milline oli taadeldud vastavalt taatlustunnistusele nr TTRC-15-00162. Tõendusliku 3 1-16-11146 alkomeetri näidud olid 1,20 mg ja 1,18 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust (vastavalt mõõtetulemuse interpreteerimise tabelile) arvestades oli lõplikuks tulemiks 1,08 mg alkoholi liitri kohta. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud taadeldud mõõtevahendit kasutades, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Arvestades, et A. Zobovi väljahingatavast õhust tuvastati alkoholisisaldus vähemalt 1,08 mg/l kohta ning tegemist on arvnäitajaga, mis ületab LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud piirmäära, siis saab tõendatuks lugeda, et A. Zobov juhtis mootorsõidukit joobeseisundis ning realiseeris selliselt
3.
järgi inkrimineeritava süüteokoosseisu subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Selle koosseisuelemendi olemasolu hinnates leiab kohus, et A. Zobov pani talle inkrimineeritava kuriteo toime kavatsetusega. Sellisele seisukohale asumisel märgib kohus, et A. Zobovi suhtes kasutatud tõendusliku alkomeetriga teostatud mõõtmisega leidis kinnitust alkoholi sisaldus tema õhust ning kohtuistungil andis A. Zobov ütlusi selle kohta, et oli eelnevalt alkoholi tarvitanud ning enne rooli istumist kaalus oma sõidu tegemist taksoga. Seega tuleneb, et A. Zobov oli mootorsõiduki juhtimise eelselt tarvitanud alkoholi ja pidas võimalikuks, et tema tervislik seisund ei ole selline, et ise mootorsõidukit juhtima asuda. Kohtule tõendina üle antud ja kohtus uuritud 28.12.2015 dateeringut kandvast A. Zobovi juhilubade ja sõidukite informatsiooni käsitlevast õiendist nähtuvalt omab A. Zobov kehtivat juhiluba. LS § 100 kohaselt antakse mootorsõiduki juhtimisõigus isikule, kes on mh omandanud mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni. Nimetatud kvalifikatsiooni saamise eelduseks on mh kehtestatud korras liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamine. Märgitust tuleneb, et mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseks tuli A. Zobovil mh läbida liiklusteooria eksam ja seega järeldub, et A. Zobov, juhtimisõigust omava isikuna, kes on läbinud mh liiklusteooria eksami, pidi olema teadlik kõikidest liiklusseaduse nõuetest, sh sellest, et alkoholi tarvitanuna oli keelatud mootorsõiduki juhtimine. Samuti on prokurör kohtuistungil esitanud tõendina Viru Maakohtu 11.02.2014 otsuse asjas nr 1-14-694, millest nähtuvalt on A. Zobovi ka eelnevalt karistatud joobes mootorsõiduki juhtimise ees, s.o
Märgitust järeldub, et kõrvuti teoreetiliste teadmiste olemasolule ja olles seeläbi teadlik alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki juhtimise keelust, on A. Zobovil olemas ka küllaldane ja isiklik praktiline kogemus talle käesoleva süüdistusega samalaadse süüteo toimepanemise eest. Vaatamata teadlikkusele kõikidest asjakohastest asjaoludest, s.o eelnevast alkoholi tarvitamisest ja keeld alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit juhtida, ei hoidunud A. Zobov alkoholi tarvitanud isikuna mootorsõiduki juhtimisest. Selliselt objektiivselt avaldunud aspektidest järeldab kohus, et A. Zobovi käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning on õiguslikult hinnatav kavatsetult toimepandud süüteona. 4 1-16-11146 4. Karistuse mõistmisel kohustab seadus arvestama kohut süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist ja/või puudumist. Süüdistatavale
järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on seadusandja karistusena ette näinud kas rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat. Kuna osutatud õigusnorm sätestab õigusliku järelmina eriliigilised karistusliigid, kujundab kohus esmajoones seisukoha kohaldamisele kuuluva karistusliigi osas. Riiklik süüdistaja taotles kohtuistungil A. Zobovi karistamist vangistusega. Kohtu hinnangul on riikliku süüdistaja taotletud karistusliik A. Zobovi isikuandmeid arvesse võttes põhjendatud. Nii tuleb viidata, et kohtu poolt juba eelnevalt käsitletud Viru Maakohtu otsusest asjas nr 1-14-694 nähtuvalt mõisteti A. Zobov süüdi
Eelviidatust järeldub, et uue, eelneva karistusega samaliigilise kuriteo toimepanemine ja sellega mõistetud karistus ehk rahaline karistus ei ole A. Zobovi käitumisele, tema õiguskuulekusele vähimatki mõju avaldanud. Eelnevaid aspekte hinnates leiab kohus prokuratuuriga nõustuvalt, et taaskordne rahalise karistuse kohaldamine soovitud mõju ei avalda. Märgitust saab teha omakorda järelduse, et uue võimaliku rahalise karistuse mõistmine tema õiguskuulekust ei taga ning tema suhtes tuleb rakendada karistusliiki, mis seondub isiku vabaduspõhiõiguse piiramisega. Kujundades järgmiseks seisukohta konkreetse karistusmäära osas, siis märgib kohus, et karistuse mõistmise üldpõhimõtete kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Nagu kohus juba eelnevalt viitas, on seadusandaja karistusmäärana ette näinud
Seega on sanktsiooni keskmiseks karistuse määraks 1 aastat ja 6 kuud vangistust. Hinnates A. Zobovi teosüüd, siis leiab kohus, et tuvastatud alkoholisisalduse määra arvesse võttes on alust rääkida süüst, mis on võrdeline keskmisena. Seega on teosüüga võrdeline karistuse määr sanktsioonimäära keskmine. Süüdistusaktis märkis riiklik süüdistaja, et kohtueelsel menetlusel on A. Zobov väljendanud kahetsust toimepandu suhtes. Kahetsust avaldas A. Zobov ka kohtuistungil ning tema poolt väljendatud kahetsusavaldust peab kohus siiraks. Seega on tegemist karistust kergendava asjaoluga
Samuti viitab kohus, et A. Zobov pani talle inkrimineeritava kuriteo toime 27.12.2015. Arvestades, et antud juhul on tegemist ühe süüteoepisoodiga, mille tõendamiseks kogutud tõendikogum on kogutav küllaldaselt lühikese ajavahemiku jooksul, sh pole olnud vajadust ka suuremahuliste ja keerukate menetlustoimingute tegemiseks, siis leiab kohus, et olukorras, kus süüdistuakt jõuab kohtusse 16.12.2016 ning kohtuotsuseni jõutakse alles 29.05.2017 ning vaatamata sellele, et A. Zobov on ka ise käitunud 16.05.2017 kohtusse ilmumata jätmisega mõistlikust menetlusajast hoolimatult, tuleb nentida, et käesoleva kriminaalasja menetlus on olnud ebamõistlikult pikk, sellega on rikutud süüdistatava õigust asja lahendamiseks mõistlikule ajale ning see omab vastavalt Riigikohtu suunistele kaalu ka karistuse mõistmisel. Eelnevat silmas pidades leiab kohus, et A. Zobovile tuleb mõista karistus, mis jääb allapoole sanktsiooni keskmist määra. Järgnevalt märgib kohus, et A. Zobovi on küll eelnevalt karistatud
Zobovi suhtes ei ole rakendatud eelnevalt karistusliike, mis seonduksid põhiõiguste intensiivseima meetmega. Seda silmas pidades asub kohus seisukohale, et lähtuvalt eripreventiivsetest kaalutlustest on põhjendatud 5 1-16-11146 jätta A. Zobovile mõistetud karistus tingimuslikult kohaldamata, ent A. Zobovi õiguskuulekuse tagamiseks on põhjendatud kohaldada tema suhtes 2 aasta pikkust katseaega. Arvestades, et A. Zobov töötab väljaspool Eesti territooriumi ning põhiõiguste piirangud peavad olema proportsionaalsed, siis peab kohus võimalikuks, arvestades A. Zobovi väljaspool Eesti territooriumi töötamist, kohaldada tema suhtes tingimisi karistust
Kohtuistungi taotles riiklik süüdistaja A. Zobovi suhtes 1-kuu pikkuse šokivangistuse kohaldamist. Sellele vastuseks märgib kohus, et Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-99-06 määratlenud n-ö järjekorra, kuidas karistust mõista. Nimetatud otsuses selgitab Riigikohus, et lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Käesoleval juhul on süüdistatav isik, kellel puudub vangistuses viibimise kogemus, mis on üheks šokivangistuse efekti saavutamise eelduseks. Teiseks, šokivangistuse preventiivne toime avaldub vangistuse lühiajalisuses. Seda seisukohta on Riigikohus rõhutanud oma otsuses nr 3-1-1-21-05 – selles otsuses on Riigikohus ka otseselt öelnud, et šokiefekti pole võimalik saavutada pikemaajalise (enam kui mõnekuulise) vangistusega. Kolmas ja mitte väheoluline on šokiefekti realiseerimiseks lühiajalise vangistuse mõju kohene tunnetamine peale kuriteo toimepanemist. Kunstlik on nimetada lühiajalist vangistust, mida süüdlane asub kandma võimalik, et isegi aastate pärast peale kuriteo toimepanemist nimetada šokiefekti evivaks karistuseks. Šokivangistuse preventiivne toime avaldub selles, et lühiajaliselt kinnipidamisasutusse paigutatuna tajub süüdlane vahetult ise oma õigusvastase käitumise tagajärgi, mis saab toimida aga ainult siis, kui ajavahemik teo toimepanemise ja kinnipidamisasutusse sattumise vahel on olematu või äärmisel juhul väga lühike. Arvestades eelviidatud kõrgeima astme kohtu selgitusi, asub kohus seisukohale, et riikliku süüdistaja taotletud nn šokivangistuse efekt jääb arvestades toimepandud tegu, s.o selle ajalist faktorit, kaugeks, tulemit mitteandvaks ega vasta šokivangistuse mõttele, mistõttu ei pea kohus otstarbekaks kohaldada A. Zobovi suhtes šokivangistust. 5. Riiklik süüdistaja taotles A. Zobovi suhtes
Kohtu hinnangul on prokuröri taotlus lisakaristuse kohaldamiseks põhjendatud ja kooskõlas kehtiva ning asjakohase kohtupraktikaga. Nii on Riigikohus juba lahendis nr 3-1-1-69-03 otsesõnu märkinud, et
järgi süüdimõistetud isikult tuleb üldjuhul mootorsõiduki juhtimisõigus
lg 1 alusel ära võtta ning üksnes erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Hinnates vaadeldaval juhul erandlike asjaolude esinemist ning seda, kas A. Zobovi puhul võiks tegemist olla isikuga, kellelt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on seadusega keelatud
Seejuures ei viidanud kohtumenetluse pooled kohtuistungil ka ühelegi sellisele alusele, mis viitaks erandlike asjaolude esinemisele ning mis lubaks hälbida kohtupraktikas omaks võetud arusaamast, võimaldades lisakaristuse kohaldamata jätmist. Lisakaristuse määra valikul peab kohus vajalikuks pöörata tähelepanu karistuste võrdlevale raskusele ja märgib, et väiksema joobeastme tuvastamisel (LS § 224) on võimalik väärteomenetluses lisakaristusena kohaldada 3 kuni 9 kuulist juhtimisõiguse äravõtmist. Samalaadse teo korduval toimepanemisel 3 kuu kuni 1 aastast tähtaega (LS § 224 lg 3). Kohtu veendumuse kohaselt ei ole üldjuhul põhjendatud ohtlikuma teo, s.o kuriteo toimepanemise eest kergema lisakaristuse kohaldamine, kuna sellisel juhul tekiks olukord, et raskema süüteo toimepanemine kergendaks süüdlase olukorda. Võttes arvesse sedagi, et A. Zobovi on 6 1-16-11146 eelnevalt karistatud
järgi ning tema suhtes on juba eelnevalt kohaldatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist neljaks kuuks, siis märgitut silmas pidades ning võttes arvesse vaadeldaval juhul toime pandud teosüüd, mida on võimalik joobe suuruse arvulist näitajat silmas pidades hinnata keskmisena, siis peab kohus proportsionaalseks mõista lisakaristus määras, mis on võrdeline 1 aasta pikkuse juhtimisõiguse piiramisega - nii nagu taotles kohtuistungil riiklik süüdistaja. 6. Riiklik süüdistaja taotles kohtuistungil ka süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist vastavalt
Zobov toime eelneva
järgi kvaliftseeritava teo.
lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kohtuistungil avaldas A. Zobov, et mootorsõiduk Toyota Corolla riikliku reg märgiga xxx on temale kuuluv. Sõiduki omandiõiguse kuuluvust A. Zobovile kinnitab ka 28.12.2015 koostatud õiend ning lisaks on ta kinnitanud, et sõiduk on talle kohtueelsel menetlusel antud vastutavale hoiule. Maanteeameti vastus prokuratuurile kinnitab sedagi, et eelneva
järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisel kasutatud mootorsõiduki registreerimisnumbrit on vahetatud ning uus registrimärk on xxx, st et A. Zobov pani mõlemad süüteod toime sama sõidukiga. Õiguspraktikas välja kujunenud seisukoha kohaselt isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-37-07 p 16). Seega on mootorsõiduk
§-s 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahendiks ja kuna süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine
lg 1 järgi ei eelda täiendavat legitimeerimist karistusseadustiku eriosas (vt samas p 17), siis võimaldab karistusseadustik
§-s 424 sätestatud teo toimepanemisel kasutatud auto konfiskeerimist. Kuivõrd kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine on kohtu diskretsiooniõigus, mille realiseerimine sõltub eseme või aine kasutamise intensiivsusest ning selle ohtlikkusest, sealhulgas tõenäosusest, et seda kasutatakse ka edaspidi süütegude toimepanemiseks (vt ka RKKKm nr 3-1-1-88-15 p 10), siis tähendab eelmärgitu vaieldamatult ka seda, et kohtul lasub kohustus kujundada seisukoht selles, millist ohuprognoosi võimaldavad kohtu ette toodud asjaolud uute süütegude toimepanemise kontekstis. Tõstatatule hinnangu andmisel osutab kohus asjaolule, et Viru Maakohtu 11.02.2014 otsusest nähtuvalt on A. Zobovi karistatud
Süüteo pani A. Zobov toime sama sõidukiga, kui käesoleval juhul vaatluse all oleva teo. Vaatlusaluse teo pani A. Zobov toime aga 27.12.
lg 1 alusel konfiskeerida Andrei Zobovile kuuluv sõiduauto Toyota Corolla riikliku registreerimismärgiga xxx, VIN-kood SB1KC20E80FO
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.