Obsah (9)

§ 427§ 168§ 164§ 423§ 162§ 663§ 1§ 171§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 02.11.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-3251

§ 427teine lause koosmõjus § 178 lõike 1 esimese lausega).

Asjaolud ja maakohtu määrus 1. 01.03.2017 esitas hageja maakohtule hagi kostjate kui vanavanemate vastu elatise, sh elatise võlgnevuse, väljamõistmiseks. 21.08.2017 esitas hageja avalduse hagi tagasivõtmiseks, kuna elatise võlgnevus on olulises osas augustikuu jooksul makstud. 2 Menetluskulud palus hageja jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 164 lõike 1 alusel poolte endi kanda. 2. 24.08.2017 seisukohas ei vaielnud kostjad vastu hagi tagasivõtmisele, kuid palusid jätta nende menetluskulud

§ 168lõike 4 alusel hageja kanda ja kohustada hagejat hüvitama kostjatele 483 eurot.

Hageja ei ole hagi tagasivõtmist põhjendanud sellega, et kostjad oleksid nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostjad kinnitasid, et ei ole hageja nõuet rahuldanud. Hageja viidatud

§ 164

kui üldnorm ei kohaldu käesoleval juhul, vaid seda reguleerib erinormina

§ 168

. Lisaks oleks kostjate menetluskulude nende endi kanda jätmine nende suhtes äärmiselt ebaõiglane, sest hageja ei ole enne hagi esitamist pöördunud kostjate poole abi saamiseks.

1. 01.09.2017 seisukohas märkis hageja, et esitas 15.08.2017 kostjatele ettepaneku lõplikult võlgnevus kustutada, millisel juhul on ta nõus hagi tagasi võtma, kuna ei ole huvitatud elatise väljamõistmisest hageja vanavanematelt juhul, kui lapse isa edaspidi täidab oma kohustust korralikult. 21.08.2017 kustutati võlg hageja onu (kostjate teise poja) poolt ja hagejal oli alus arvata, et kostjad on tema ettepanekut aktsepteerinud. Juba aastaid on hageja saanud elatist vaid siis, kui pöördub kohtusse sugulaste vastu. Suure tõenäosusega on maksete taga kostjad, kuna hageja isa suhtes viiakse läbi endiselt mitut täitemenetlust ning tema varaline olukord ei ole muutunud.
2. Harju Maakohus jättis 04.09.2017 määrusega

§ 423lõike 1 punkti 2 alusel hagi läbi vaatamata, kuna hageja on hagi tagasi võtnud.

Menetluskulude jaotuse osas viitas kohus

§ 168lõigetele 4 ja 5, § 162 lõikele 4 ja § 164 lõigetele 1-3.

Arvestades mh asjaolu, et antud asjas on hagejaks alaealine laps ning hageja oli kostjate vastu ka varem hagi esitanud (tsiviilasi nr 2-14-55843), mistõttu olid kostjad kindlasti teadlikud lapselapse toimetulekuraskustest, ning elatise võlgnevus tasuti vahetult pärast hagi kohtusse esitamist, samuti hakati elatist tasuma regulaarselt pärast hagi esitamist kohtule, jättis kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebus

1. 22.09.2017 määruskaebuses vaidlustavad kostjad maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ning paluvad teha selles osas uue määruse, millega jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
2. Määruse põhjendused ei ole arusaadavad. Ei ole võimalik mõista, millisel õigusnormil põhineb kohtu otsustus. Kohus on küll toonud välja otsustuse kaalutlused, kuid need ei ole hagi tagasivõtmise olukorras seostatavad ühegi normiga, mis õigustaks menetluskulude poolte kanda jätmist. Põhjendustest ei ole aru saada, miks kohus ei nõustu, et hagi tagasivõtmise korral tuleb menetluskulud jagada

§ 168lõike 4 alusel.

Kohaldatav ei ole

§ 162

, kuna kohus asja sisuliselt ei lahendanud.

§ 164

lõiked 11-3 on asjasse puutumatud, kuna ei näe ette võimalust jätta menetluskulud poolte endi kanda, vaid sätestavad erandid selleks, et jagada menetluskulud teisiti kui poolte endi kanda jätmine. Kohaldatav ei ole ka

§ 164

lõige 1, kuna see on üldnorm

§ 168

suhtes, lähtuda tuleb

§-st 168 kui erinormist. Lisaks on kostjate menetluskulude nende endi kanda jätmine nende suhtes äärmiselt ebaõiglane, kuna hageja ei ole enne hagi esitamist pöördunud kostjate poole abi saamiseks. Hageja seaduslikul esindajal on olemas kostjate kontaktid. Kui hagejal on raskusi igapäevaste vajaduste katmisega, on kostjad valmis alati aitama. Kohus oleks võinud hagi tagasivõtmise avalduse rahuldamise asemel jätta hagi läbi vaatamata ka

§ 423lõike 1 punkti 13 alusel.

3 Vastustaja seisukoht

1. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluse edasine käik
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 9. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 04.09.2017 määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt

§-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 10. Kolleegium nõustub maakohtuga, et käesolevas asjas on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus on kohtu diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui rikutud on diskretsiooni piire. Käesolevas asjas sellist rikkumist maakohtule ette heita ei ole alust. Ringkonnakohus möönab, et määrusest ei ole küll üheselt nähtav, millisele õigusnormile kohus otsustuse tegemisel täpselt tugines, kuid samas on asjakohased normid esile toodud. Kohtu poolt esiletoodust saab järeldada, et kohus tugines

§ 168lõikele 4 ja § 162 lõikele 4.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-28-12 punktis 15 leidnud, et kuigi

§ 168

sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni, saab sellises olukorras kohaldada menetluskulude jaotamisel ka

§ 162lõiget 4.

Seega saab asuda seisukohale, et

§ 162

lõige 4 on erinormina kohaldatav menetluskulude jaotusele ka

§-s 168 reguleeritud olukordades, sh hagi läbi vaatamata jätmise puhul. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et antud asjas nähtuvatest elulistest asjaoludest tulenevalt oleks

§ 168

lõike 4 alusel kostjate menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane hageja suhtes. Hagejaks on kostjate alaealine lapselaps, kes ülalpidamise saamiseks on pidanud korduvalt pöörduma kohtu poole mh vanavanemate vastu (eelnevalt ka tsiviilasjad 2-15-7694, 2-14-55843). Lisaks nähtub tsiviilasja materjalidest, et menetlusvälise isiku (hageja onu) poolt toimus elatise võlgnevuse tasumine peale seda, kui kostjad said juunikuu lõpus teada hagi esitamisest. Hageja on välja toonud, et sellist olukorda, kus elatist hakatakse tasuma alles peale hagi esitamist isa vanemate vastu, on esinenud ka varasemalt. 11. Kaebuse väite, et kohus oleks võinud hagi tagasivõtmise avalduse rahuldamise asemel jätta hagi läbi vaatamata

§ 423

lõike 1 punkti 13 alusel, ja sellega seonduvad põhjendused jätab kolleegium tähelepanuta, kuna kostjad ei vaidlustanud määrust osas, milles kohus jättis hagi läbi vaatamata. Ka ei ole selline väide asjakohane, sest viidatud sätte alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata juhul, kui tsiviilkohus ei ole pädev menetlusse võetud hagi lahendama. Käesolevas asjas oli menetlusse võetud elatise hagi, mille lahendamine kuulub

§ 1kohaselt tsiviilkohtu pädevusse.

12. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad

§ 171lõike 1 ja § 165 lõike 1 alusel võrdsetes osades kaebuse esitajate kanda.

Vastustaja esindaja on kohtule 4 teatanud, et ei taotle menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ja kaebuse esitajatelt väljamõistmist. 13.

§ 427

teine lause ei võimalda

§ 423

lõike 1 punkti 2 alusel hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale tehtud ringkonnakohtu määruse peale kassatsiooni korras edasi kaevata. Seega ei saa

§ 178lõike 1 esimesest lausest tulenevalt kaevata ka käesoleva määruse peale.

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/