Obsah (11)

§ 113§ 133§ 76§ 115§ 103§ 128§ 492§ 132§ 127§ 100§ 140

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 25.08.2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei Tsiviilasja number

§ 113lg 1 2.

lauses sätestatud määras kuni kulude tasumiseni. 3. Välja mõista Xxxx OÜ –lt AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks menetluskulude katteks lõivu 100 € ning nende tasumisega viivitamise korral viivist

§ 113lg 1 2.

lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

1. Jätta poolte muud menetluskulud nende endi kanda.
2. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused
3. Hageja palus 28.09.16 esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista kostjale kuuluvast xxxx 19.04.16 toimunud ja lähtunud tulekahju põhjuste tagajärjel korteris nr 6 tekkinud kahju hüvitise kokku 1194,95€, võla sissenõudmiskulud 40 €, põhivõlalt 1194,95 € viivist perioodi 25.07.16-28.09.16 eest 17,27 € ja alates 29.09.16 viivist põhivõlalt kuni selle tasumiseni

§ 133lg 1 2.

lause järgi. Menetluskulud palus jätta kostja kanda.

1. xxxx asuv korter sai suitsu- ja tahmakahjustusi. Kahju seisneb järgnevas: korteri taastamisremondi maksumus 954,95 €, kahju kindlakstegemise kulud XxxxOÜ poolt 240 €. Hagejale on üle läinud kannatanu nõue kostja vastu. Kostja korteriomanikuna vastutab tekkinud kahju ees. Hageja koostööpartner xxxxOÜ esitas kostjale tagasinõude 07.07.16 nr 2863, milles palus kahju hüvitada 24.07.
2. Kostjaga kokkuleppele ei jõutud, kostja hageja nõuet vabatahtlikult ei hüvita. Hageja hüvitas kahju 954,95 €, mitte täies ulatuses selliselt nagu tegi pakkumise XxxxOÜ, tagatud on madalama hinnaga laminaadivahetus, lepingust tulenevalt oli hagejal kohustus kannatule hüvitada asjade puhastamise kulud 50 € ja tulekahju tõttu oma eluruumis elamise võimetuse tekkinud muu koha üürikulu 50 €, mis tasaarvestati kannatanu omavastusega (lk 1-6, 97). Kostja vastuväited
3. Kostja vaidles hagile vastu, menetluskulud paluvad jätta hageja kanda.
4. Kostja ei vastuta kahju eest, sest kostja korteriomandile oli seatud Xxxxkasuks kasutusvaldus enne seda, kui kostja sai korteriomandi omanikuks. Xxxx ütles kostja kasutusvalduse lepingu võlgnevuse tõttu 12.04.16 ehk enne tulekahju üles ja Xxxx oli tulekahju tekkimise ajal kostja korteriomandi reaalosas (korteris 3) alusetult/õigusliku aluseta. Xxxx põhjustas tulekahju, Xxxx suri, vastutavad tema pärijad. Kostja oli teinud kõik mõistliku, et kahju ei tekiks. Kostja arvates on tema vastutus vabandatav, mistõttu tuleb hagi tema vastu jätta rahuldamata. Kahju suurus on ülepaisutatud: lubamatult kallis laminaat, alusvaip, mida kõike saaks osta palju odavamalt, lisaks saaks osta hulgimüüjatelt materjalid pea 20-30% odavamalt. Tahma ja suitsukahjustuste eemaldamise kulu on 150 €. Lubamatu on ka kulu kahju käsitlemisele, teenusepakkuja (remondi tegija) ei võta tasu pakkumist. Hageja on jätnud maha nõudest arvamata kannatanu omavastutuse 100 €. Kohtu põhjendused
5. Vaidlus puudus järgmiste asjaolude üle: o Xxxx, Spordi tn 3-3 leidis 19.04.16 aset tulekahju juhtum, mis sai alguse kostjatele kuuluvast korteriomandi nr 7004502 Spordi 3-3 asuvast reaalosast, 2 o hageja poolt oli kindlustatud korteriomand aadressil xxxx lepinguga (poliis xxxx) ja hageja on hüvitanud kannatanule kahju, o hageja tasaarvestas kannatanu lepingust tuleneva ajutise üürikulu 50 € ja kahjustada saanud esemete puhastamise kulu 50 € kannatanu lepingust tuleneva omavastutusega 100 €, o kahju käsitles kahjukäsitleja XxxxOÜ, käsitluskulud on 240 €, mis on XxxxOÜ-le hüvitatud, o hageja palus kostjal kahju hüvitada ning selle nõude esitas kostjale hageja koostööpartner xxxxOÜ poolt 07.07.16 nr 2863, milles paluti kahju hüvitada 24.07.2016, o arvestuslik viivis on perioodi eest 25.07.16-28.09.16 summalt 1194,95 € 17,27 €, o võla sissenõudmiskulud on 40 €, o kostja kinnistule oli seatud kasutusvaldus Xxxxkasuks 05.09.13 kandega (registriosa väljavõte, lk 64), o kasutusvalduse leping oli Xxxxüles öeldud 12.04.16 alates.
6. Kuna 19.04.16 Xxxxleidis aset juhtum, mille käigus sai tulekahju tõttu kahjustada Xxxx asuva korteri 6 viimistlus, siis tekkis selle korteriomandi omanikule kahju. Kuna hageja ja kannatanu vahel oli sõlmitud kindlustusleping, siis oli hagejal kohustus kahju juhtumi korral lepingus kokkulepitud isikule, antud juhul kannatanule kahju hüvitada

§ 76lg 1, § 442 lg 1, § 476 lg 1 järgi.

7. Kuivõrd märgitud Xxxx asuva korteriomandi omanik oli 23.10.2015 alates kostja, siis on tema vastutuse aluseks korteriomandite omanike vahelisest erilisest võlasuhtest tulenevalt

§ 115lg 1, § 127 lg 1 ja KOS § 11 lg 1 p 1, AÕS § 72 lg 5.

Nimelt kohustub korteriomandi omanik KOS § 11 lg 1 ja AÕS § 72 lg 5 mõtte hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ja kahjustab teise omanike õigusi.

§ 115

lg 1, 127 lg 1 alusel tuleb hüvitada tekkinud kahju teisele korteriomandi omanikule. Seega kostja väide ja asjaolu, et tema korteriomandile oli seatud kasutusvaldus Xxxx kasuks, ei välista kostja kui korteriomandi omaniku vastutust teiste korteriomandi omanike ees. Ka see kostja väide ja asjaolu, et kasutusvalduse leping oli kasutusvaldajale tulekahju juhtumi ajaks üles öeldud (12.04.16) ja kostja väidetel viibis isik seal tulekahju ajal alusetult ja kostja ei olnud saanud veel korteriomandit vabastada, ei vabastada kostjat KOS § 11 lg 1 alusel kannatanule tekkinud kahju eest. Nimelt leiab kohus, et see asjaolu (kasutusvaldus ja selle kasutusaluseks oleva võlasuhte lõpetamine) pole vääramatu jõud kui nn objektiivne asjaolu

§ 103

lg 1, 3 ja KOS § 11 lg 3 tähenduses, mis välistaks vabandatavuse tõttu korteriomandi omaniku (kostja) vastutuse kahju tekkimise korral teise korteriomaniku ees. Vaidlus puudus selles, et Xxxx asuva korteri kahjustused tekkisid seetõttu, et kostjale kuuluvas korteriomandis toimus tulekahju ning tulekahju põhjustaks oli Xxxx, mida kinnitab ka teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta (lk 104, teatis 25.04.16). Seega on kahju tekkimine põhjuslikus seoses

§ 128

lg 3 järgi kostja korteriomandist lähtunud teisi korteromandeid kahjustava asjaoluga ehk et kostja korteriomandis olnud isiku (Xxxx) kahju tekitava teo tagajärjel ehk tegu on vastuolus KOS § 11 lg 1, § AÕS § 72 lg 5. 3 8.

§ 492

lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Vaidlus puudus selles, et hagejale on üle läinud Xxxx oleva korteriomandi omaniku kahju hüvitamise nõue kostja vastu. 9.

127 lg 1 alusel tuleb ennistada kahju eelne olukord ning

§ 128

lg 2, 3 alusel hõlmab varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, selle tekitamisega seoses kantud kulud, muuhulgas kahju kindlakstegemisega seotud kulud ja kahjunõude hüvitamisega seotud kulud. 10.

§ 132

lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada, lg 2 sätestab, et kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus, lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, lg 4 sätestab, et kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. 11. Eeltoodud

§ 132

lg 1-3 sätetest lähtuvalt hõlmab asja kahjustamine korral hüvitis nn asja soetamise, parandamise kulusid või väärtuse vähenemist, st eelkõige on eesmärgiks kaitsta omandi terviklikkust. Nii ei saa käesoleval juhul kannatanu nõuda kostjalt varalise kahjuna oma omandi kahjustamise eest muu koha üürimisega /kasutamise kulusid seoses sellega, et ta tulekahjust tingitud oma korteri kahjude tõttu elada muus kohas. Küll aga võis seda kannatanu nõuda kindlustuslepingu alusel oma kindlustusandjalt. See nähtub ka xxxx ekirjas 26.05.16 kus ta palus hagejalt kompensatsiooni kulude eest, mida kandis seoses muus kohas elamisega, kuna oma korteris elada pärast tulekahju ei saanud (lk 102). Samas aga ei nõua hageja sellist kahju kostjalt, mistõttu on alusetu kostja väide, et selle summa võrra tuleks hüvitist vähendada. Nagu hageja märkis, on märgitud kahju tasaarvestatud hageja ja kannatanu omavahelises võlasuhte raames ehk sisuliselt jäigi see kahju 50 € ulatuses kannatanu enda kanda. 12. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et hageja on nõudnud käesoleval juhul korteriomandi Xxxx kui asja kahjustamise eest hüvitis

§ 127

lg 1, § 128 lg 2, 3 ja § 132 lg 3 järgi vastavalt asja parandamise, taastamise mõistlikke kulusid. Järgnevalt vaatleb kohus nende kulude tõendatust, põhjendatust. 4 13. Tunnistaja Xxxxütlustega on hageja tõendanud, et kahjusada saanud korteriomand ruumides oli vaja teha lammutustööd, et tahmakahjustatud põrand ja selle alus korda teha, vana demonteerida ja asendada uue materjaliga. Seega on tõendatud, et vaja oli teha lammutus- ja ehitustööd. Ütluste kohaselt vahetati korteris välja prussid ning prusside suurus ise 50*-100 oli nn tellija soov. Küll aga ei nähtunud tunnistaja ütlustest, et neid prusse poleks olnud vaja vahetada või mingeid töid polnuks vaja teha olnud või ei tehtud. Hageja on kohtule esitanud kannatanu Xxxx 22.04.16 seletuskirja (lk 26), millega on tõendatud, et kahjustada sai korteri nr 6 magamistuba suitsu, tahmaga: 14m2 ulatuses laminaat, riided ja madratsid. Hageja on tõendanud XxxxOÜ arvega nr 1029 (lk 28), et Xxxx/Xxxx korteris tehtud remonditööd läksid maksma 954,95 €, mis on hageja poolt tasutud 17.06.16 (lk 29). Hageja on tõendanud kohtule esitatud garantiikirjaga 01.06.16 XxxxOÜ –le (lk 100) ja otsusega 01.06.16 (lk 101), et hüvitab kahju vaid 954,95 €, mitte selles ulatuses, mille XxxxOÜ välja pakkus 1177,66 € (sh käibemaks, lk 37). Hageja arvestuse kohaselt ei ole hageja kahju hüvitamisel lähtunud XxxxOÜ kallimast pakkumisest, vaid on lähtunud laminaadi puhul just odavamast hinnast 10 € /sh käibemaks/. Seega on alusetu kostja väide, et hageja on laminaadi puhul arvestanud vaid kallimat hinda ning jääb kostja poolt väidetud 9,9-11€ vahemikku (kostja foto, lk 89). On ilmne, et materjali ostes tekib nn materjali paigaldamisel teatud kadu. Nii leiab kohus, et alusvaiba kulu kokku tehtud töö eest 19 €, ei ole ebamõistikult kallis võrreldes kostja enda näidatud hinnapakkumistes tooduga (lk 90), ületades vaid mõni € kostja enda näidatud hindu (lk 90, 3 mm, ruutmeetri hind 0,70 €, või 15m2 rull 17,25 €). Kostja väide, et utiliseerimistööd on tõendamata, on alusetu, sest kohtul puudub alus kahelda XxxxOÜ poolt tehtud tööde vajalikkuses. Kuivõrd tunnistaja Xxxx kinnitas, et tehti demonteerimine, ei ole eluliselt usutav, et vana tahmunud praht, materjal jäi kannatanu korterisse ja et XxxxOÜ utiliseerimise tööd ei teinud. Kostja väide, mille kohaselt oli võimalik nn remonttöödena teha ainult puhastustööd ja et tahmakahjustused ning suitsukahjustused oleks eemaldatavad 150 € eest kooskõlas XxxxOÜ kirjaga (lk 93), ei ole õige. Märgitud kiri oli koostatud kostja näidatud fotode alusel ja puhastusteenuse hind võib olla küll õige, kuid ei tõenda käesoleval juhul tegelikku olukorda korteris nr 6 ega selle taastamise kulusid. Xxxxütlustega on tõendatud, et tahma- ja suitsukahjustused olid sellised, mis tingisid korteris remondi tegemist (vana põranda demonteerimine, uute materjalide paigaldamine jm). Peale selle, nagu nähtub XxxxOÜ juhatuse liikme Xxxxkui tunnistaja ütlustest, et tegelikult polnud ta viibinud korteris 6 ega näinud selle faktilist olukorda ning 150 € ei sisalda parketialuse suitsu, tahma eemaldamist, vaid sisaldab suitsu tahma eemaldamist üksnes ruumidest, seintelt, mööblilt, lagedelt, põrandalt, lõhna neutraliseerimist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et XxxxOÜ hinnang kuludele 150 € ja seetõttu kostja väide, et kahju suurus on vaid 150 €, on oletuslik, sh ei välista Xxxxütlused korteris nr 6 tekkinud kahjustuste likvideerimisega seotud põranda väljavahetamise tööde, materjalide ja utiliseerimise kulusid. Mis puudutab kostja väiteid, et materjalid tulnuks hankida nn hulgimüüja poolt kasutatavaid soodustusi ja mis nähtub kostja poolt esitatud Espaki kliendikaardi tingimustest (lk 91), siis kohtu hinnangul ei ole selline väide tõendatud, et XxxxOÜ sai materjalid odavamalt. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendanud, et kahjustada saanud korteriomandi taastamise mõistlikud kulud olid kooskõlas

§ 127

lg 2, § 128 lg 2,3, § 132 lg 3 järgmised: laminaatparketi hind 116,67 €, prussid suurusega 50*100 99 €, materjalid OSB 22 mm 123,95 €, kivivill 61,17, alusvaip Provent 3mm 19 €, põrandaliistud 42 €, ehitustöö enda maksumus 180 €, utiliseerimiskulud 64 €, kõik kokku 954,95 €. 5 14. Hageja on esile toonud, et tasaarvestas veel omakorda ka 50 € kannatanu omavastutusega esemete puhastamise kulud 50 €, mille eest soovis kannatanu saada kompensatsiooni (Xxxx e-kiri, lk 102) ja mis on

§ 132

lg 3, § 128 lg 2, 3 alusel kahju ja mis tähendab, et kahju 954,95 € on 50 € võrra suurem. Hageja seda kahju 50 € ulatuses ei nõua, see kahjunõue on hõlmatud kannatanu omavastutusega, mistõttu on ebaõige kostja väide, et kahju hüvitist tuleks 50 € /osaliselt omavastutusega/vähendada. 15. Kuna hageja on kindlustusandja, kes kindlustusjuhtumi korral peab tegema kindlaks kahju asjaolud ja kahju kannatanule hüvitama, ei tähenda, et kahju käsitlemisega kantud kulud ei ole

§ 128

lg 3 järgi kahjuks, mis tekkisid omakorda seoses sellega, et kannatanule tekkis kahju kostjale kuuluvast korteriomandist lähtuvalt. Et käsitluskulud on sellised kulud, mis kaasnevad kindlustusjuhtumi käsitlemisega, on kohtupraktikas ka kinnitust leidnud. Seda, et kahju on tekkinud, seda on menetletud, kahju on kannatanule hüvitatud, ei ole vaidluse all. Eeltoodu tõttu asjaolu, et kahju kindlakstegemiseks kasutas hageja professionaalset kahjukäsitlejalt Xxxx OÜ ega käsitlenud kahju ise, ei muuda neid käsitlemise kulusid olematuks

§ 128lg 3 järgi.

Seda, et kahju kindlakstegemiseks võivad tekkida kulud

§ 128

lg 3 (mis on otsene varaline kahju) järgi, on ettenähtav kahju tekitajale ja põhjuslikus seoses kahju tekitamisega

§ 127lg 4 järgi.

Märgitud summa suuruse üle vaidlus puudus, see on ka hageja poolt Xxxx OÜ-le hüvitatud. Kostja väide, et tavaliselt hinnapakkuja ei võta tasu pakkumise tegemise eest, ei tähenda, et käesolevat juhtumit pole käsitletud, sest tegemist on kahju käsitlemise kuludega viidatud sätete tähenduses, mitte XxxxOÜ tasuga. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejal, kes hüvitas kanntanule kahju, on õigus nõuda kostjalt

§ 128lg 3 tulenevaid kahju kindlakstegemise kulusid.

Käsitluskulude suuruse üle vaidlus puudus ja kuna vaidlus puudus ka selles, et see on tasutud käsitlejale, siis on asjas tõendatud, et kahju käsitlemise ehk kahju kindlakstegemise kulud kui kahju on

§ 128lg 3 järgi 240 €.

17. Ülaltoodu alusel on tõendatud hageja nõue kostja vastu kokku 1194,45 €. Kuna vaidlus puudus ka selles, et hageja andis kostjale tähtaja kahju hüvitamiseks 24.07.2016, kuid kostja ei ole nõus kahju hüvitama, siis rikub kostja kohustust alates 25.07.16 ja on viivituses

§ 100tähenduses.

Seega on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist

101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 115 lg 1, § 127 lg 1, 4, 128 lg 2,3, § 132 lg 3, KOS § 11 lg 1 p 1, AÕS § 72 lg 5,

§ 492

lg 1 ja

101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 II lause järgi viivist võlgnetavalt hüvitiselt. Kuna kostja on viivituses ja vaidlus puudub sissenõudmiskulude üle 40 €, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt ka sissenõudmiskulusid 40 € kooskõlas

§ 113.1.

18.

§ 140

lg 1 sätestab, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. 19. Kohtule esitatud teatisest kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta (lk 10, 104) 25.04.16 nähtuvalt on kostja korteriomandis kasutusvaldjaks olnud isik Xxxx, kes hukkus ja kes tõenäoliselt ise põhjustas tulekahju. Vaidlus puudus selles, et Xxxx oli üles öeldud kasutusvalduse leping ning tulekahju tekkimise ajal viibis ta kostja korteriomandis, tulekahju leidis aset pärast ülesütlemist mõne päeva hiljem. Sisuliselt tähendab see seda, et kostja ei 6 olnud saanud veel korraldada kohtu hinnangul korteriomandi vabastamist Xxxx poolt. Kostja seletustest (lk 115, lihtmenetluses lubatav) nähtuvalt on kostja pidanud kandma seoses tekkinud kahjuga mitmeid kahju hüvitamise kohustusi ja sama korteriomandi võlgu, sj oli kannatanul kindlustusleping kahjude korvamiseks. Nimetatud asjaoludel leiab kohus, et

§ 140

lg 1 järgi arvestades kannatanul kindlustuse olemasolu, seda, et kahju tekitas kostja korteriomandis isik, kellele oli kostja lepingu üles öelnud, kuid kes ei olnud vabastanud ruume, oleks äärmiselt ebaõiglane kogu kahju kostjalt hagejale välja mõista. Kohus leiab, et põhjendatud on hüvitist (mitte sissenõudmiskulusid) ennast vähendada 50 % ning mõista kostjalt välja kahju hüvitisena 50% vastavalt 597,23 € (1194,45-st). Sellest tulenevalt tuleb välja mõista ka viivis vähendatud hüvitiselt (hageja nõudis viivist hüvitiselt, mitte sissenõudmiskuludelt). Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele. Kokkuvõtvalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks kahju hüvitist 597,23 €, sissenõudmiskulusid 40 €, viivist

§ 113lg 1 II lause järgi võlgnetavalt hüvitiselt (597,23 €) perioodi eest 25.07.1628.09.2016 vastavalt 8,62 € ja Ts

MS § 367 järgi alates 29.09.2016

§ 113lg 1 II lause järgi põhivõlalt 597,23 €-lt kuni selle tasumiseni. 20. Kooskõlas Ts

MS § 405 lg 1 p 10 kuulub käesolev lihtmenetluse otsus viivitamatule täitmisele.

1. Kohus ei anna hinnangut päästeameti õiendile (lk 8), kuivõrd tulekahju aja, koha osas vaidlus puudus, samuti ei anna hinnangut hageja esitatud kindlustuslepingule ja poliisile, kuna ka selles vaidlus puudus (lk 12-15), esitatud fotodele majast ja kannatanud korteri sisustusest (lk 41-47), sest ka selles puudus vaidlus, et korter sai tahma/suitsukahjustusi. Menetluskulud, tsiviilajas hind
2. Menetluskuludeks on lõiv, esindaja kulud TsMS § 138 lg 1, 2, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 järgi.
3. Hageja põhinõue ja viivisenõue kuulusid 50% ulatuses rahuldamisele ning sissenõudmiskulude nõue rahuldamisele 40 €. Viimane ei mõjuta olulisel määral hagi rahuldamise protsenti. Seetõttu jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte menetluskuludest esindajate kulud TsMS § 163 lg 1 järgi poolte endi kanda ning riigilõivu 50 % ulatuses kostja kanda. Esindajate menetluskulude suurusele seetõttu kohus hinnangut ei anna. Hageja tasus hagi esitamisel lõivu 200 €, mis nähtub kohtute infosüsteemist. Seega tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel kostjalt hagejale välja mõista riigilõivu katteks 100 € ning hageja taotluse alusel kooskõlas TsMS § 177 lg 4 alates lahendi jõustumisest viivis võlgnetavatelt menetluskuludelt

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras kuni nende tasumiseni. 24. Tsiviilasja hind on Ts

MS § 122 lg 1, § 123 järgi hagi esitamise ajal olnud hagetava nõude väärtus 1347,74 €. /digitaalne allkiri/ Mai Grauberg Kohtunik 7