) § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
lg 2 kohaselt juhul, kui kohus ei määranud 1 menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt
lg 1 p 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Harju Maakohtu menetluses oli XxxxOÜ hagi Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu) vastu kahju hüvitamise nõudes. Harju Maakohus mõistis 21.06.2017 kohtuotsusega Tallinna linnalt XxxxOÜ kasuks välja kahjuhüvitise 947,73 eurot ja jättis menetluskulud 8,34 % ulatuses hageja kanda ja 91,66 % ulatuses kostja kanda. Kohtuotsus jõustus 22.07.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Kohtuväliseks kuluks on
Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on
Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 200 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja
Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv tuleb hageja menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks 91,66 % ulatuses summas 183,32 eurot välja mõista.
lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on
Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 02.10.2013. määrus 2 tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Lahendis nr 3-2-1-115-14 on Riigikohus jäänud oma varasema seisukoha juurde, mille kohaselt peab kohus hindama lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust igas kohtuasjas eraldi. Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades hagejat esindanud lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli keskmise keerukusega tsiviilasjaga, asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda hageja lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda mitte rohkem kui 100 eurot. Kohus ei nõustu kostja väitega, et tegemist on lihtsama vaidlusega ja kuivõrd hageja lepinguline esindaja ei ole vandeadvokaat, siis tuleks tunnitasu vähendada. Kohtu hinnangul on hageja lepinguline esindaja piisavalt professionaalne ega pea vajalikuks tunnitasu vähendada. Kohus nõustub kostjaga, et osaliselt ei ole hageja menetluskulud kulud taotletavas ulatuses põhjendatud ja vajalikud, käsitledes neid järgnevalt. Hageja õigusabikulud - 28.09.2016 Hagiavalduse koostamise jaoks faktiliste asjaolude ülevaatamine, tõendite kogumine ja tõendite analüüsimine, arutelud kliendiga, 06.10.2016 hagiavalduse koostamise jaoks õiguslike asjaolude analüüsimine, asjakohaste Riigikohtu lahendite analüüsimine, 11.10.2016 hagiavalduse koostamine, 28.10.2016 hagiavalduse täiendamine, lisade komplekteerimine, kohtule hagiavalduse esitamine – kohus nõustub kostjaga, et hagiavalduse koostamine 7 h ja 35 min ei ole põhjendatud, kohus leiab, et hagiavalduse koostamine on põhjendatud 4 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu. - 23.11.2016 Kostja vastusega tutvumine, vastuse analüüs, arutelud kliendiga hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 1 h ulatuses. – on kohtu - 30.11.2016 Vastuväidete koostamine kostja vastusele - on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 2,67 h ulatuses, - 08.12.2016 Vastuväidete täiendamine, lisade komplekteerimine, edastamine kohtule on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,83 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu. - 27.03.2017 Ettevalmistumine kohtuistungiks, toimiku ülevaatamine põhjendatud ja vajalik õigusabi 1 h ulatuses on kohtu hinnangul - 28.03.2017 Kohtuistungil osalemine on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 1 h ulatuses - 03.04.2017 28.03.2017 kohtuistungi protokolli ülevaatamine põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,17 h ulatuses on kohtu hinnangul - 04.04.2017 Teabenõude koostamine Tallinna Kommunaalametile on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,33 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu. - 08.05.2017 Tähtaja pikendamise taotluse koostamine on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,5 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu. - 29.05.2017 Kostja vastuväidete ülevaatamine, vastuse koostamine kostja vastuväidetele on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 1 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu. - 05.06.2017 Ettevalmistumine kohtuistungiks, nõupidamine kliendiga kohtu põhjendatud ja vajalik õigusabi 1 h ulatuses. hinnangul - 05.06.2017 kohtuistungil osalemine 1,32 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi. Kohus ei nõustu kostjaga, et täiesti põhjendamatud on menetluskulude nimekirjas nimetatud järgmised toimingud: kohtuistungi protokolli ülevaatamine, teabenõude koostamine, tähtaja pikendamise taotlus, vastused kostjale, ettevalmistamine kohtuistungiks ja nõupidamine kliendiga. Kohtu hinnangul on tegemist täiesti tavaliste toimingutega oma kliendi esindamiseks ja 3 asjaolu, et kostja ei pea neid vajalikuks, ei oma tähtsust. Hageja lepinguline esindaja lähtus oma kliendi huvidest esindamisel ja kohtu arvates ei saa öelda, et ta oleks tegutsenud ebaprofessionaalselt. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja avalduse maakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 14,82 h s.o 1 482 eurot ilma käibemaksuta (14,82 h x 100 eurot= 1 482 eurot), millest 91,66 % on 1 358,40 eurot, millele lisandub riigilõiv 91,66 % ulatuses summas 183,32 eurot, kokku 1 541,72 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja õigusabikulude nõude 481,60 euro ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.