MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Madis Ernits, Einar Vene
- oktoober 2017, Tartu 3-17-1237 Reiko Madi kaebus Rahandusministeeriumi
- mai
- a vastuse nr 13-1.1/03620-2 tühistamiseks ja kaebaja vabanemisfondi rahaliste vahendite investeerimiseks kohustamiseks Tartu Halduskohtu
- augusti
- a määrus Reiko Madi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Reiko Madi Vastustaja Rahandusministeerium RESOLUTSIOON Jätta Reiko Madi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- augusti
- a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Rahandusministeerium selgitas
- mai
- a vastuses nr 13-1.1/03620-2 (tl 2) Reiko Madi selgitustaotlusele, et riigil on kohustus tagada kinnipeetavate isikuarvel asuvate rahaliste vahendite turvaline säilimine, mistõttu vanglad hoiavad kinnipeetavate rahalisi vahendeid riigikassas kontol. Lisaks peab riik tagama õigusaktidest tuleneva raha kasutamise (võimaldama ülekandeid ja sularaha väljamakseid). Vangistusseadus ei näe ette riigi kohustust maksta vabanemistoetusena hoiustatud kinnipeetavate rahalistelt vahenditelt intresse. Raha ei hoiustata tingimustel, mis võimaldavad saada küll suuremat intressitulu, kuid ei vasta hoiustamise põhimõtetele.
- R. Madi esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Rahandusministeeriumi
- mai
- a vastuse tühistamist ja Rahandusministeeriumi kohustamist hüvitada saamata jäänud tulu ning investeerima kaebaja vabanemisfondis olev raha nii, et see teeniks tulu. Kaebaja taotles kaebuses ka riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
- Tartu Halduskohus jättis
- augusti
- a määrusega rahuldamata R. Madi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel järgmistel põhjendustel. 3.1 Kaebuse edulootused on kesised, mistõttu ei ole põhjendatud kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamine. 3.2 Elementaarsete rahaliste vahendite olemasolu soodustab vanglast vabanenud isiku õiguskuuleka elu alustamist. Vabanemistoetuseks kogutud summasid tuleb hoiustada viisil, mis on piisavalt turvaline, kiiresti kättesaadav ehk likviidne ning vähekulukas. 3.3 Õiguskantsler on kinnipeetavate vabanemistoetusena hoiustatud raha hoidmistingimuste osas korduvalt leidnud, et vabanemistoetuselt intresside mittemaksmine ja mittearvestamine on põhjendatud, vajalik, otstarbekas ja proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. 3.4 Kaebajal on õigus käsutada vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid vangistusseaduse (VangS) § 44 lõike 4 kohaselt ning soovi korral on neid võimalik saata perekonnaliikmetele või kanda kaebaja arvelduskontole pangas, valides seeläbi ise sobiva rahaliste vahendite hoiustamise meetme. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- R. Madi esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
- augusti
- a määrus. Kaebaja ei nõustu kohtuga, et kaebus on perspektiivitu, kuna Eesti riigil on kohustus kohaldada Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendeid. Kaebaja viitas kaebuses EIK
- septembri
- a otsusele nr 60875/08 (Siemaszko ja Olszyński vs Poola), kuid halduskohus ei ole seda lahendit arvestanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et R. Madi määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kaebaja kaebuse edulootused on kesised, mistõttu ei ole tema vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel lubatud. Tartu Vangla on kaebajale muuhulgas selgitanud, et vabanemistoetustelt intresse ei arvestada, sest tegemist on tagatisrahaga, mis tuleb koheselt vabanemisel kaebajale välja maksta. Tartu Vangla vahendab läbi Rahandusministeeriumile kuuluvate arvelduskontode vastavalt seadustele kaebajale lubatud rahalisi tehinguid (tl 3).
- Asjakohatu on kaebaja viide EIK
- septembri
- a otsusele asjas Siemaszko ja Olszyński vs Poola, kuna nimetatud kohtuasjas tuvastas EIK, et kaebajatel puudus võimalus valida, millisesse finantsasutusse nad soovivad kanda kohustuslikud maksed sissetulekust, mida seaduse alusel tuli koguda vabanemise ajaks ning seeläbi ei olnud tagatud kinnipeetavate varaliste õiguste kaitse. Praeguseks on Poolas vastav õigusnorm tühistatud. Ringkonnakohus selgitab, et viidatud EIK kohtuasjas ei olnud vaidlust vabanemistoetuselt võimalike arvestatavate intresside mittemaksmise üle, vaid kinnipeetavatel ei olnud võimalik valida finantsasutust, kuhu kanda teatud summa vabanemise ajaks. Kuna kaebaja ei vaidlusta asjaolu, millisele kontole tema vabanemistoetuse summa koguneb, ei saa praeguses haldusasjas arvestada viidatud lahendis toodud EIK-i seisukohti.
- Eestis kehtivad õigusaktid ei võimalda kinnipeetaval investeerida vabanemiskontole kogunenud raha. Siiski on kinnipeetavatel VangS § 44 alusel võimalus hoiustada vabanemistoetust suuremas summas kui VangS § 44 lõige 3 ette näeb ning kanda vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid oma arvelduskontole pangas. Seega on kaebajale tagatud õigus ja võimalus oma vanglasisesel kontol olevaid vabu rahalisi vahendeid erinevatel viisidel hoiustada. 2
- EIK luges
- juuni
- a otsuses (kohtuasi Heigo Loog vs Eesti) VangS § 44 regulatsiooni konventsiooniga kooskõlas olevaks. Kuigi nimetatud kohtuasjas ei olnud samuti vaidlust vabanemistoetuselt intresside arvestamise ja mittemaksmise üle, vaid vabanemistoetusest ühekordse makse tegemise keelamises, leidis EIK, et konventsiooniosalistel on protokolli nr 1 artikli 1 alusel ulatuslik kaalutlusõigus vara üldistes huvides kasutamist kontrollida.
- Tulenevalt eelnevast jääb R. Madi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- augusti
- a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene