3-17-1576/7

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits, Einar Vene

1. oktoober 2017, Tartu 3-17-1576 Maivo Kärdi kaebus Tartu Vangla ametnike tegevusega põhjustatud mittevaralise kahju 1000 eurot väljamõistmiseks Tartu Halduskohtu
2. augusti
3. a määrus Maivo Kärdi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Maivo Kärt Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Maivo Kärdi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. augusti
5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Maivo Kärt esitas Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju 1000 eurot hüvitamiseks, kuna kaks vanglaametnikku tekitasid talle
7. aprillil 2017 füüsilist valu, väänates tema käed selja taha ja pannes käed raudu.
8. Tartu Vangla jättis
9. juuni
10. a otsusega nr 1-13/106-2 M. Kärdi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
11. M. Kärt esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta taotles Tartu Vanglalt mittevaralise kahju 1000 eurot hüvitamist. Kaebaja väidab, et
12. aprillil 2017 kasutasid vanglaametnikud kaebaja suhtes füüsilist jõudu nii, et ta tundis vasakus õlavarres füüsilist valu ning käerauad pandi peale selliselt, et vasak käsi oli sinine ja sügavate vorpidega. Vangistusseaduse kohaselt ei tohi kinnipeetavale tekitada rohkem ebameeldivusi kui need, mis kaasnevad paratamatult vangistusega. Kaebaja taotles ka riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
13. Tartu Halduskohus jättis
14. augusti
15. a määrusega rahuldamata M. Kärdi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Halduskohtu põhjendused olid järgmised. 4.1 Kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud, kuid kaebuse edulootused on kesised. 4.2 Kaebaja suhtes oli kohaldatud Tartu Vangla
16. veebruari
17. a käskkirjaga nr 6-1/158 viibimisel väljaspool kambrit ja ametnike sisenemisel kambrisse täiendavate julgeolekuabinõudena ohjeldusmeetmena käeraudu. 4.3 Kaebaja ei allunud
18. aprillil 2017 vanglaametnike korraldustele, mistõttu on tõenäoline, et jõu kasutamine oli õigustatud. 4.4 Kuna kaebaja osutas vastupanu, on usutav, et käeraudade paigaldamise käigus võis randmetele kaasneda ebamugavustunne ja valulikkus. 4.5 Nõustuda saab Tartu Vangla
19. juuni
20. a otsuses (tl 3) märgituga, et kui meedet (füüsilist jõudu) kasutati seaduslikul alusel ja selle kasutamine ei väljunud piirist, mis meetme kohaldamisel oli mõistlikult vajalik, ei ole alust rääkida isiku väärikust alandavast kohtlemisest. 4.6 Medõde kontrollis kaebaja tervislikku seisundit pärast tema suhtes füüsilise jõu kasutamist ning tuvastas, et visuaalselt on nähtav soonimisjälg vasakul randmel, hematoomi hetkel ei olnud; vähene hüpereemia (tl 2). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
21. M. Kärt esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu
22. augusti
23. a määruse peale. Määruskaebuse kohaselt ei ole kaebajale selge, mille alusel halduskohus väidab, et vangla on põhjalikult uurinud juhtumit ja on leitud, et vangla tegevus oli õiguspärane. Vangla sellekohane väide ei vasta tõele, kuna vangla ei tunnista kunagi enda süüd. Tõele ei vasta väide, et kaebaja osutas vastupanu, sest valvurid surusid teda põlvedega vastu põrandat, seega ei olnud tal võimalik end liigutada ega vastupanu osutada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
24. Ringkonnakohus leiab, et M. Kärdi määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
25. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu
26. augusti
27. a määruses väljatoodud järeldusega, et kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ei ole lubatud. Määruskaebuses esitatu ei anna alust halduskohtu määruse muutmiseks.
28. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja suhtes oli kohaldatud tema väljaspool kambrit viibimisel ja ametnike sisenemisel kambrisse täiendavate julgeolekuabinõudena ohjeldusmeetmena käeraudu.
29. aprillil 2017 ärritus kaebaja tugevalt ega allunud seejärel korduvatele korraldustele panna käest ära terava otsaga ese ja liikuda akna juurde näoga akna poole. Vanglaametnikud teavitasid kaebajat, et kui ta korraldustele ei allu, siis kasutatakse tema suhtes sundi. Seega oli kaebaja teadlik, et kui ta jätab talle antud korraldused täitmata, siis võidakse kasutada tema suhtes jõudu. Kuna kaebaja ei rahunenud ja ei allunud vanglaametnike korraldustele, sisenesid ametnikud kilbi varjus kambrisse, surusid kaebaja jõuga pikali ja panid ta käed selja taha raudu (tl 2).
30. Kaebaja taotleb halduskohtult vangla tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Vaidlusaluse intsidendi ajal kaebajaga kokku puutunud vanglaametnike selgitustest tuleneb, et kaebaja oli agressiivne ja eiras kõiki talle antud korraldusi ning ei rahunenud ka pärast talle antud sunni kasutamisega hoiatamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa väita, et antud intsidendi korral oleks vanglaametnike tegevus ja jõu kasutamine kaebaja agressiivse käitumise ohjeldamiseks olnud ilmselgelt õigusvastane ja õigustamata. Halduskohus on vaidlustatavas 2 määruses selgelt viidanud Tartu Vangla
31. juuni
32. a otsuses märgitule nii aset leidnud intsidendi kui ka kohtueelse menetluse seaduspärasuse osas. Kaebaja üldsõnaline väide vangla väidete tõele mittevastavuse kohta ei lükka eelmärgitut ümber. Kaebaja väide, et ta ei saanud vastupanu osutada, sest oli surutud põrandale, ei lükka ümber halduskohtu määruses märgitut, et jõu kasutamine oli kaebaja käitumist arvestades tõenäoliselt õigustatud.
33. Vahetult pärast intsidenti kontrollis vangla meditsiiniõde kaebaja tervislikku seisundit ning tuvastas, et visuaalselt on nähtav vaid soonimisjälg vasakul randmel, hematoomi hetkel ei olnud, esineb vähene hüpereemia. Kaebajale anti tugiside, jahutav geel ja valuvaigisti (tl 2). Läbiviidud tervisekontrolli tulemuste kirjelduse põhjal puudub alus arvata, et kaebajale sai tekkida hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju. Kuna toimunud intsidendi põhjustas kaebaja agressiivne käitumine, ei ole põhjust väita, et kaebajale põhjustati rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebuses kirjeldatud asjaoludest ei nähtu, et kaebaja inimväärikust oleks vangla tegevus võinud alandada selliselt, et kaebajale oleks saanud tekkida riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju, mistõttu on kaebuse edulootused kesised.
34. Tulenevalt eelnevast jääb M. Kärdi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
35. augusti
36. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene