Tsiviilasi nr 2-16-19150 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-16-19150 Määruse tegemise aeg ja koht 03.07.2017.a, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Imbi Sidok-Toomsalu Kohtuasi XX´i avaldus YY´i vastu alaealise lapse SS´iga suhtlemise korra kindlaksmääramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 28.03.2017.a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX´i määruskaebus Menetlusosalised esindajad ja nende Avaldaja (laste isa, määruskaebuse esitaja): XX (isikukood XXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaadi abi Liisi Kents Puudutatud isik I (laste ema): YY (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Mariann Tusti Puudutatud isik II (laps): SS (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa Eestkosteasutused: Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu ja Põhja-Tallinna Valitsus Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon: 1. Tühistada Harju Maakohtu 28.03.2017.a määrus suhtlemiskorra punkt viii 2018.a ja järgnevate aastate puhkuseperioodi osas ja teha selles osas uus määrus, millega määrata, et alates 2018.a võib lapse isa XX veeta lapsega SS puhkuseperioodi kestusega 9 päeva järjest, mis igaaastaselt pikeneb ühe päeva võrra. 2. Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 2.1. Rahuldada XX avaldus YY vastu alaealise lapse SS-ga suhtlemise korra määramiseks. 2.2. Määrata XX suhtluskord lapsega SS alljärgnevatel tingimustel: 1
(6)Tsiviilasi nr 2-16-19150 i. Lapse elukohaks on ema elukoht; ii. Isal on õigus kohtuda lapsega vähemalt:
- a)Igal kolmapäeval ajavahemikus 16:00-20:00;
- b)Üle nädala nädalavahetusel alates reedest kell 18:30 kuni pühapäevani kell 18:00; iii. Isaga kohtumise päeval tuleb isa lapsele järele ema elukohta või lasteaeda ning toob lapse kohtumise lõpuks ema elukohta tagasi, kui ei ole kokkulepitud teisiti. iv. Jõulupühad veedab laps paaris aastatel isaga ning paaritutel aastatel emaga. Jõulupüha periood algab 23.12 kell 18:30 ning lõppeb 25.12 kell 16:00 igal aastal. v. Aastavahetuse veedab laps paaris aastatel emaga ning paaritutel aastatel isaga. Aastavahetuse periood algab 31.12 kell 12:00 ning lõppeb 01.01 kell 20:00 igal aastal. vi. Emadepäeva veedab laps igal aastal emaga ja isadepäeva veedab laps igal aastal isaga. Emadepäeva ja isadepäeva kohtumine kestab vahemikus kell 09:30-18:30 igal aastal. Juhul kui emadepäev või isadepäev ei ühti iganädalaste kohtumiste aegadega, lükkavad vanemad kohtumise aja edasi ning kohtumine toimub uuel kokkulepitud ajal; vii. Vanemad veedavad ühiselt aega lapse sünnipäevapeol augustis igal aastal, sünnipäeva tähistamise aeg määratakse kindlaks juulis; viii. Isa ja laps veedavad 2017. a aega kahel puhkuseperioodil kestusega 4 päeva, sealjuures kahe 4-päevase perioodi vahele jääb vahe mitte vähem kui 2 nädalat. Isa ja laps veedavad alates 2018. a ühe korra aastas aega puhkuseperioodil kestusega 9 järjestikust päeva. Puhkuseperiood pikeneb igal aastal 1 päeva võrra. ix. Puhkuseperiood määratakse kindlaks igal aastal hiljemalt kuupäevaks 01.02, v.a 2017 aasta 2 nädalat lahendi jõustumisest. x. Lapsega välisriiki reisides on reisiv vanem kohustatud küsima teiselt vanemalt kirjalikku nõusolekut reisimiseks. Samuti on reisiv vanem kohustatud esitama teisele vanemale kõik reisiga seonduva informatsiooni (sh koopia reisi piletitest). xi. Kui reisiv vanem soovib saada teiselt vanemalt reisimiseks nõusolekut, peab vanem sellele vastama 3 kalendripäeva jooksul; xii. Lapsel on õigus igal ajal teise vanemaga suhelda Skype videokõne või telefoni vahendusel; xiii. Lapse haigestumise korral viib isa lapse soovil lapse esimesel võimalusel ema elukohta. Juhul kui jäävad ära isa 2 järjestikulist kohtumist lapsega, siis asendada ära jäänud kohtumine hiljemalt 1 kuu jooksul. xiv. Käesolevas korras nimetamata jäänud suhtluskorra küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve. 2.3. Jätta SS riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulu Eesti Vabariigi kanda. 2.4. Jätta muud menetluskulud poolte endi kanda. 3. Rahuldada XX määruskaebus. 4. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. 5. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. 2
(6)Tsiviilasi nr 2-16-19150 Asjaolud
- Harju Maakohus menetles lapse isa avaldust lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Muuhulgas taotles lapse isa, et ta saaks lapsega veeta korra aastas aega puhkuseperioodil kestusega 9 järjestikust päeva aastas, mis pikeneb aasta kaupa kuni puhkuseperioodi pikkuseks saab 14 järjestikust päeva aastas.
- Lasnamäe Linnaosa Valitsuse seisukoha kohaselt on kõik tingimused poolte ühise lapse isa juures viibimiseks ja ööbimiseks olemas. Isa ja lapse suhe on soe, hooliv ja lähedane ning hoolimata erinevatest emakeeltest on nende omavaheline suhtlus toimiv. Laps on rõõmsameelne ja suhtlusaldis. Lapse isa täiendab oma eesti keele oskusi jooksvalt, 2016.a käis ta eesti keele kursustel. Arvestades lapse vanust ja asjaolu, et emata on laps seni ööbinud väga vähe (hetkeseisuga viis korda, mis ta on ühe öö kaupa isa juures maganud), on avaldaja pakutud 9-päevane emast eemalviibimise aeg isaga puhkusel olles esialgu liiga pikk. Pigem võiks alustada jooksval aastal 3-4-päevasest puhkusest koos isaga Eesti Vabariigis ja juhul, kui probleeme ei esine, jätkata järgmisel aastal kuni 7-päevase puhkusega Eestis ja/või välisriigis. Puhkuseperioodi pikendamine toimuks järk-järgult vastavalt lapse vanemakssaamisele
- Põhja-Tallinna Valitsus leidis, et lapsel on hea side mõlema vanemaga ning isaga pikemalt puhkuse veetmise aega on mõistlik tulenevalt lapse vanusest pikendada järk-järgult alustades 3-5 päevast korraga, olenevalt lapse valmisolekust emast pikemalt lahus viibida. Lapse kasvades ja suvepuhkuste perioodi pikenedes, on lapsel võimalik reisida päritoluriiki Küprosele.
- Lapse ema nõustus puhkuse osas Lasnamäe Linnaosa Valitsuse seisukohaga.
- Harju Maakohus tegi 28.03.2017.a määruse, millega rahuldas avalduse ja määras kindlaks suhtluskorra. Puhkuse osas määras kohus, et isa ja laps veedavad korra aastas aega puhkuseperioodil kestusega 2017 4+4 päeva aastas, mõistliku vahega, kuid mitte vähem kui 2 nädalat. Puhkuseperiood pikeneb igal aastal 1 päeva võrra.
- 12.04.2017.a esitas lapse isa maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada punkti viii osas ning teha uue määruse, millega sõnastatakse suhtluskorra punkt viii järgmiselt: „Isa ja laps veedavad
- a aega kahel puhkuseperioodil kestusega 4 päeva, sealjuures kahe 4-päevase perioodi vahele jääb vahe mitte vähem kui 2 nädalat. Isa ja laps veedavad alates
- a ühe korra aastas aega puhkuseperioodil kestusega 9 järjestikust päeva aastas. Puhkuseperiood pikeneb igal aastal 1 päeva võrra“. Üldisemalt on lapse ema käesolevas vaidluses leidnud, et lapse parima huvi üle otsustamisel on määrava tähtsusega lapse vanus (käesoleval hetkel 3 aastat ja 8 kuud) ning ema etteheited isale on seni seisnenud eelkõige selles, et isal puuduvad kogemused ja oskused last magama panna nii päeva- kui ööunne ning et oletused, et laps ei ole suuteline olema koos isaga kauem kui 3 päeva järjest. Lapse isa ei ole lapse jaoks võõras. Isa elas alates lapse sünnist 2 aastat ja 3 kuud lapsega igapäevaselt koos ning on ka peale eraldi kolimist suhelnud lapsega järjepidevalt igal nädalal. Ei ole kahtlust, et lapse ja isa vahel on emotsionaalne side ning laps on oma isaga kiindunult seotud. Isa on elanud oma lapsest eraldi vaid 1 aasta ja 5 kuud. Seetõttu ei tohiks isa kaotada lapsega reisimise õigust. Laps on oma isaga harjunud ega võõrasta teda ning puuduvad mistahes muud põhjused lapse ja tema isa omavahelise suhtluse ja koosveedetud aja piiramiseks. Samuti on laps viimasel ajal avaldanud isale soovi reisida isa ja isa elukaaslasega Küprosele kaasa, et kohtuda oma vanaema ja teiste sugulastega. Niisiis jääb ka juba lapse enda jaoks arusaamatuks, miks ta ei võiks isa ja isa elukaaslasega Küprosele sõita. Lapse isa hinnangul puuduvad konkreetsel juhul põhjused 3
(6)Tsiviilasi nr 2-16-19150 lapse ja isa puhkuseperioodi jagamiseks kaheks eraldi perioodiks ka järgnevatel aastatel. Kusjuures lapse ema senised vastuväited lapse isa poolt pakutud puhkuseperioodi pikkusele on sisuliselt olematud ning on tõenäoliselt tingitud lapse ema põhjendamatutest hirmudest ja kontrollivajadusest. 2018.a suvel saab laps 5-aastaseks. Laps on selleks ajaks veetnud oma isaga aega üle nädala nädalavahetuseti 2 öö kaupa ja 2017.a ka kaks eraldi 4-päevast puhkuseperioodi (kuigi ei ole välistatud, et lapse ema keeldub isegi 2017.a 4+4 puhkuseperioodi rakendamisest määruskaebusmenetluse ajal). Puuduvad asjaolud, mis viitaksid sellele, et laps ei ole isaga koos puhkuseperioodi veetmiseks küps või vastupidi, et isaga ajaveetmine puhkuseperioodi jooksul võiks kuidagi last kahjustada. Samuti ei nähtu lapse käitumises seni märke sellest, et laps ei oleks oma arengutasemelt piisavalt küps, et veeta pikemalt aega koos ka oma isaga.
- Lapse ema palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Laps pole harjunud pikalt olema kodunt ära ja emast eemal. Seetõttu nõustuti puhkuse pikkusega 4+4 päeva, millele lisandub üks päev aastas. Ei ole võimalik ette ennustada, kuidas selle aasta puhkus lapse puhul toimib. Avaldaja kinnitas, et kui laps soovib koju, siis laps ka puhkuselt koju tuuakse. Ei saa olla põhjendatud määruskaebuse esitaja arusaam, et järgmine aasta on laps valmis olema 9 päeva kodunt eemal ja olukorras, kus last ei ole võimalik koju tuua, kui tal see soov peaks tekkima. Kindlasti ei takista lapse ema lapse reisimist Küprosele tulevikus. Laps on koos ema ja isaga ka 2015.a Küprosel käinud, nii et Küprose sugulased on last ka näinud. Samuti on Küprose sugulased saanud kohtuda lapsega 2014.a ja on kindlasti oodatud ka uuesti Eestisse. Ei saa ka väita, nagu oleks lapse isa halvemas olukorras puhkuse veetmise osas, kui lapse ema. Jõustunud suhtlemiskorra järgi ei saa lapse ema nädalast puhkustki lapsega koos veeta, kuna see rikuks lapse isa õigust lapsega iganädalaselt kohtuda.
- Lasnamäe Linnaosa Valitsus leidis, et puhkus isaga välisriigis 9 päeva järjest võib 2018.a 4,5aastasele lapsele olla emotsionaalselt mittejõukohane, kuid see sõltub lapse enda isiksuseomadustest, arengutasemest, lapse ja isa omavahelistest suhetest, eelneva aasta jooksul toimunud regulaarsetest kohtumistest ja koosveedetud ajast ning seega lapse vanemate omavahelisest koostööst isa ja lapse omavahelise sideme ning lapse turvatunde tugevdamisel.
- Lapse esindaja leidis jätkuvalt, et laps peaks saama veeta aega isaga Küprosel. Lapse isa ja laps suhtlevad ja kohtuvad regulaarselt ning neil on head suhted. Puhkuse perioodi määramisel tuleb lähtuda konkreetsetest asjaoludest ning arvestada lapse huve. Lapsel on õigus oma isa kultuuri tundmiseks ning sugulastega suhtlemiseks.
- Põhja-Tallinna Valitsus leidis, et lapse jaoks võib olla suur erinevus, kas ta veedab isaga aega järjest rohkem kui 5 päeva Eestis, tuttavas keskkonnas või sõidab temaga välisriiki. Isa on suhelnud lapsega pärast vanemate lahku kolimist regulaarselt ja lapsel on isaga hea suhe. Isa juures toimuvad kohtumised ööbimisega. Samas ei pruugi laps olla valmis olema emast eemal pikka aega järjest. Seetõttu leppisid vanemad 2017.a suveks kokku kaks lühiajalist, 4 päeva pikkust puhkuseperioodi. Laps saab 2018.a 5-aastaseks. Kas laps on valmis viibima 9 päeva järjest emast eemal välisriigis või on mõistlik 2018.a rakendada puhkust Eestis, peavad hindama vanemad, lähtudes lapse vajadustest ja valmisolekust, mitte isiklikest soovidest. Eestkosteasutus leidis, et maakohtu määruse p viii on mitmeti mõistetav ja vajab täpsustamist.
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused 4
(6)Tsiviilasi nr 2-16-19150
- Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb p viii osas osaliselt tühistada 2018.a ja järgnevate aastate puhkuseperioodi osas ja teha selles osas uus määrus, millega määratakse lapse ja isa koosveedetavaks puhkuseperioodiks 2018.a 9 järjestikust päeva, mis iga aasta pikeneb ühe päeva võrra. Määruskaebus tuleb seega rahuldada.
- Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 kohaselt on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused ning § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. PKS § 143 lg 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegevustest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Käesoleval juhul elasid mõlemad vanemad lapsega koos kuni lapse 2-aastaseks saamiseni. Lahkuminekule järgnevalt on isa lapsega regulaarselt kohtunud ning alates käesolevas asjas suhtluskorra kindlaksmääramisest on laps ka isa juures ööbinud. Kohtumäärust osas, mille kohaselt 2017.a veedab laps isaga kaks eraldiseisvat neljapäevast puhkuseperioodi, ei vaidlustatud. Samuti ei vaidlustatud seda, et iga aastaga peaks puhkuseperiood pikenema ühe päeva võrra. Lapse isa esitas määruskaebuse, kuna leidis, et alates 2018.a võiks laps saada lapse isaga veeta ühe pikema puhkuseperioodi. Seega on küsimus üksnes selles, kas on lapse huvides, et 2018.a ja järgnevatel aastatel saab laps veeta isaga puhkust pikema perioodi jooksul järjestikku. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses põhjendanud, miks ei oleks isaga pikema puhkuse veetmine lapse huvides. Eestkosteasutused ja lapse ema leidsid, et laps ei pruugi olla 2018.a valmis emast pikka aega eemal olema. Ringkonnakohtu arvates on need arvamused hinnangulised. Ringkonnakohus leiab, et lisaks sellele, et lahuselava vanemaga on kokkulepitud regulaarne ja lühiajaline suhtlemine, on vajalik lahuselava vanemaga aja veetmine ka pikema perioodina. Ainukesed vastuväited sellele nii lapse ema kui ka eestkosteasutuste poolt on eelduslikud ning on seotud pigem hirmuga selles osas, et laps veedab 9 päeva järjest välismaal, kus tal ei ole võimalik soovi korral ema juurde tagasi tulla. Samas on reisimine eraldi reguleeritud suhtluskorra punktis x, mille kohaselt on lapsega välisriiki reisides reisiv vanem kohustatud küsima teiselt vanemalt kirjalikku nõusolekut reisimiseks. See tähendab, et kui 2018.a soovib lapse isa reisida lapsega Küprosele, peab ta selleks küsima lapse emalt nõusolekut, olenemata sellest, kas määratakse puhkusena 4+5 päeva või 9 järjestikust päeva. Seega annab pikema puhkuse määramine suhtluskorras võimaluse hinnata lapse valmisolekut pikemaks reisiks isaga välismaale 2018.a, mitte ei pea seda tegema hüpoteetiliselt käesoleval hetkel. Ka eestkosteasutus on märkinud, et lapse valmidust tuleb hinnata mh eelneva aasta jooksul toimunud kohtumiste ja koosveedetud aja tulemusel. Suhtluskord ei kohusta puhkuseperioodil last isaga välismaale reisima ning selleks valmisoleku puudumisel enne reisima asumist saab sellega arvestada.
- Arvestades aga, et laps saab järgmisel aastal 5-aastaseks, laps elas kuni 2-aastaseks saamiseni koos mõlema vanemaga, laps veedab senimaani suhtluskorrajärgselt iganädalaselt isaga aega, sh ööbimistega, 2017.a veedab laps isaga ka pikemalt aega koos puhates, eestkosteasutused ja lapse esindaja on leidnud, et lapse ja isa vaheline suhe on lähedane ja hea, ei näe ringkonnakohus põhjust leida käesoleval ajal, et 2018.a 9 järjestikuse päeva koosveetmine isaga ja mh reisimine Küprosele ei ole lapse huvides. Pigem on pikema perioodi veetmine lahuselava vanemaga, sh ka isa kultuuripärandi ja sugulastega tutvumine välisriigis lapse huvides ning tugevdab nende omavahelist sidet. Seega peab ka lapse ema toetama ja julgustama last ning kaasa aitama sellele, et laps tahaks ja suudaks isaga veeta järjestikku ka pikemat aega, mh välisriigis. Kohtu ette ei ole toodud selliseid asjaolusid, miks peaks kohus jõudma järeldusele, et isaga pikema puhkuse veetmine ei ole lapse huvides. On loomulik, et lapsed igatsevad lahusoleku ajal teist vanemat, kuid see ei tähenda, et nad ei tohiks teise vanemaga koos pikemalt aega veeta. Kui pikemateks koosviibimisteks ei anta võimalust, siis laps sellega ka ei harju. Ringkonnakohus ei leia, et 2018.a 9 järjestikust päeva oleks liiga järsk 5
(6)Tsiviilasi nr 2-16-19150 üleminek. Arvestades, et maakohus pole põhjendanud ning ka teised menetlusosalised pole toonud kaalukaid argumente, miks ei võiks isa alates 2018.a veeta lapsega pikemalt aega koos (mh Eestis), tuleb maakohtu määrus selles osas tühistada ja määrata, et laps veedab koos isaga alates 2018.a ühe puhkuseperioodi 9 päeva ning igal järgneval aastal ühe päeva rohkem. Põhjus, miks mitte lubada lahuselaval vanemal ühe korra aastas lapsega pikemalt puhata ei ole asjaolu, et suhtluskorra kohaselt ei lepitud kokku, et emal on lapsega võimalus minna pikemale puhkusele. Käesolevas asjas lepiti kokku isa ja lapse vaheline suhtluskord. Ema ei esitanud maakohtu määrusele määruskaebust, leides et suhtluskord isaga takistab lapse emal lapsega pikemat puhkust. Ringkonnakohus on seotud kaebuse piiridega ega saa määrust selles osas muuta. Kui lapse emal peaks tekkima soov lapsega reisida, saavad vanemad alati selles kokku leppida, mh saab suhtluskorrajärgsete kohtumiste ärajäämisel leppida kokku asenduskohtumisi. Seoses 2017.a puhkusega nõustub ringkonnakohus, et määruskaebuses toodud sõnastus on selgem ja tuleb ära muuta, kuid sisuliselt 2017.a osas puhkuseperiood ei muutu. Seega tuleb suhtluskorras sõnastada puhkuseid käsitlev punkt viii järgmise sõnastusega: „Isa ja laps veedavad
- a aega kahel puhkuseperioodil kestusega 4 päeva, sealjuures kahe 4-päevase perioodi vahele jääb vahe mitte vähem kui 2 nädalat. Isa ja laps veedavad alates
- a ühe korra aastas aega puhkuseperioodil kestusega 9 järjestikust päeva. Puhkuseperiood pikeneb igal aastal 1 päeva võrra“.
- Puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. TsMS § 172 lg 3 alusel tuleb jätta lapsele riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja tasu Eesti Vabariigi kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulud määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. Kuivõrd määruskaebus rahuldatakse, ei kohaldu TsMS § 171 lg
- Üldreeglina TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kuna lahend tehakse mõlema vanema huvides, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)