1-11-9888/295

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-9888 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. juuli 2017 määrus Nikolai Lilitškini (ik 36211112712) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuste liik Süüdimõistetu Nikolai Lilitškin, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. juuli 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 29.10.2012 otsusega tunnistati N. Lilitškin süüdi KarS § 275 ja § 121 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17.05.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 aastat 1 kuu ja 26 päeva vangistust võrra, mõistes N. Lilitškinile liitkaristuseks 6 aastat 8 kuud ja 26 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 29.10.2012 ja lõpeb 25.07.
6. Tartu Vangla esitas 20.04.2017 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava N. Lilitškini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Tartu Maakohtu 13.07.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu hinnangul on täidetud KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
8. Maakohus ei näe N. Lilitškini vabastamiseks mitte mingisugust võimalust. Kinnipeetavast lähtuv uute kuritegude oht on ülimalt kõrge. Esiteks viitavad sellele N. Lilitškini varasemad korduvad kuriteod. Teiseks on N. Lilitškin ka varem korduvalt vanglas olnud: et teda pole suunanud õiguskuulekale teele varasemad vangistused, ei ole võimalik eeldada, et seda suudab praegune. Lisaks on N. Lilitškin käitunud vangistuse kestel suisa ekstreemselt halvasti. Kõigepealt on sooritanud väga palju distsiplinaarrikkumisi: pole mingit alust arvata, et selline inimene suudab jääda õiguskuulekaks väljaspool vanglat, kus tema suhtes puudub tugev järelevalve. Lisaks aga kahtlustatakse N. Lilitškinit alles äsja toime pandud vägivallakuritegudes – kusjuures üks neist kuritegudest on mõrv. Et tegemist on pelga kahtlusega, ei tähenda, et kohus ei saa neid väidetavaid tegusid arvesse võtta. Siin ei ole vastuolu süütuse presumptsiooni põhimõttega (KrMS § 7 lg 3), sest süütuse presumptsioon kehtib vaid süüküsimuse otsustamisel. Ennetähtaegse menetluse raames aga ei otsusta kohus mitte süüküsimust, vaid prognoosib inimese ohtlikkust – põhjendatud kahtlusi inimese ohutuse osas aga tuleb hinnata süüdimõistetu kahjuks (Fischer zum StGB.
9. Auflage, § 57/17c).
10. Neid käesoleva määruse eelmises punktis välja toodud ülikaalukaid N. Lilitškini vabastamise vastu rääkivaid asjaolusid ei kaalu üles ka paar positiivset aspekti, nagu kindla elukoha ja elukaaslase ning töökogemuse ja -oskuste olemasolu.
11. Maakohus jättis rahuldamata ka N. Lilitškini taotluse tõlkida ennetähtaegse vabastamise määrus vene keelde. Maakohtu põhjenduste kohaselt kuulub kohtumäärus KrMS § 10 lg 6 jaotuse alla, mille kohaselt võib kahtlustatav või süüdistatav ise või tema kaitsja taotleda kriminaalasjas kahtlustuse või süüdistuse sisu arusaamise või menetluse õigluse tagamise seisukohast olulise dokumendi tõlkimist. Riigil lasub KrMS § 10 lg 5 kohaselt kohustus tõlkida mõne üksiku menetlusdokumendi liike, kuid ülejäänute osas on vaja kaaluda, kas dokument on oluline. Võib väita, et täitmisfaasis ei pea riik üldse dokumente tõlkima, ent on võimalik, et mõningate dokumentide tõlkimine näiteks õiglase menetluse põhimõttes tulenevalt on vajalik. Ennetähtaegse vabastamise raames võib riik vangile vastu tulla ja tema situatsiooni paremaks muuta. Seetõttu ei näinud maakohus alust raisata riigi ressursse käesoleva määruse tõlkimise peale. Määruskaebus
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu N. Lilitškin, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
13. Kaebuse esitaja hinnangul on maakohus rikkunud süütuse presumptsiooni, kuna kohtul on keelatud eelnevalt avaldada oma arvamust osas, mis puudutab isiku süü küsimust, kuni isiku süü tõestamiseni seaduslikus korras. Käesoleval hetkel on N. Lilitškin alles kahtlustatav, kuid maakohus käsitleb teda kui süüdistatavat.
14. Lisaks leiab N. Lilitškin, et vastavalt Euroopa Liidu direktiividele, tagatakse süüdistatavale, kes ei valda keelt, milles toimub kriminaalmenetlus, kirjalik tõlge kõikidest tähtsust omavatest dokumentidest, misläbi on tagatud efektiivne kaitse ja menetluse ausus. Tähtsust omavate dokumentide hulka kuuluvad ka kohtulahendid. N. Lilitškin leiab, et ta ei olnud teadlik, miks ta tunnistati süüdi ja missugused olid 13.07.2017 kohtumääruse põhjendused, mistõttu oli kohtulik arutamine ebaõiglane ja rikuti Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendites nimetatud põhimõtteid ja EIK artiklit
15. 2
16. EIK art 5 lg 4 valguses ei analüüsinud maakohus edasise vangistuse põhjendatust, vaid kasutas standardseid formuleeringuid.
17. Kaebuse esitaja tõendeid, ei kirjalike ega suulisi, ei tunnistatud lubatavaks, mistõttu ei järgitud kaitseõigust, kuna maakohus kaldus kõrvale N. Lilitškini tõenditest ja faktidest. Maakohtu arvamus rajanes materjalidele, mitte aga nende sisu analüüsile. Praktikaks on saanud kasutada materjale, mis ei ole kohtualusele kättesaadavad. Seega kõikide materjalide avaldamine kaitsele oli piiratud, protsess oli ebakorrektne- ja selge, mistõttu ei ole maakohtu lõppjäreldus piisavalt põhjendatud. Õigust tutvuda asja materjalidega rikuti nii protsessi käigus kui ka pärast seda. Samuti ka õigust, mis annab isikutele, kellele on esitatud süüdistus, tutvuda enda kaitseõiguse tagamise eesmärgil kõikide menetlustoimingute tulemustega, misläbi rikuti EIK art 6 lg
18. N. Lilitškin on seisukohal, et ta on ilma jäetud võimalusest saada teada, milles prokurör teda karistuse kandmise ajal süüdistab ning missugused on prokuröri mittenõustumise põhjendused.
19. Maakohtu põhjendused isiku rikkumiste osas oli taotluslikud, eesmärgiga varjata vangla rikkumisi ja mitte isikut vabastada. Maakohtu põhjendused olid suunatud N. Lilitškini isiksuse suunas selleks, et ignoreerida vangla ja prokuröri tõendite puudujääke. On ilmselge, et maakohus ei soovinud kaebuse esitajat ennetähtaegselt vabastada ning otsis põhjendusi selleks, et jätta N. Lilitškin ilma viimasest sõnast, et viimane ei saaks esitada seisukohti, mis kinnitaksid võimude tegevuse õigusvastasust.
20. Ringkonnakohtu 16.08.2017 määrusega anti kaitsjale ja prokurörile võimalus esitada oma seisukohti määruskaebuse kohta kuni 28.08.2017, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
21. Ka ringkonnakohus ei vabasta N. Lilitškinit vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
22. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et maakohtu määruses esinevad kaebuses toodud kaalutlusvead.
23. Esmalt vaidlustab N. Lilitškin seda, et maakohus keeldus maakohtu määruse tõlkimist temale arusaadavasse, s.o vene keelde. Siinkohal leiab kriminaalkolleegium, et maakohus oli siiski kohustatud süüdimõistetu taotlusel tagama viimasele kohtumääruse tõlke temale arusaadavas keeles. Nimelt annab KrMS § 10 lg 6 põhjendatud taotluse korral võimaluse tõlkida menetluse õigluse tagamise seisukohast oluline dokument taotluse esitaja emakeelde. Maakohtu määruse tõlkimine süüdimõistetu jaoks arusaadavasse keelde on oluline eelkõige kaitseõiguse teostamise seisukohast lähtudes, kuna kõnealust maakohtu määrust on seaduses ette nähtud korras võimalik edasi kaevata. Taoliste määruste tõlkimata jätmine raskendaks nende edasikaebamist kõrgema astme kohtusse, kuna isikult võetaks ära võimalus tutvuda määruse põhistustega temale arusaadavas keeles (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 27.06.2017 määrus kriminaalasjas nr 1-16-3420, p 11). Küll aga leiab ringkonnakohus, et N. Lilitškini poolt esitatud mahukas määruskaebus ja selles olevad sisulised vastuväited näitavad, et süüdimõistetu on maakohtu määrusest aru saanud ning käesoleval juhul ei too viidatud minetus kaasa maakohtu määruse tühistamist. 3
24. Lisaks on N. Lilitškin seisukohal, et maakohus ei arvestanud piisaval määral tema poolt esitatud tõenditega.
25. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et kohus arvestab ennetähtaegse vabastamise taotlust lahendades üksnes asjakohaste tõenditega. N. Lilitškini poolt esitatud mahukad kirjalikud tõendid puudutavad süüdimõistetu etteheiteid vanglale, mitte aga käesolevat menetlust.
26. Lisaks ei ole N. Lilitškin rahul sellega, et talle ei ole võimaldatud tema suhtes menetluses olevate kriminaalasja materjalidega tutvumist. Siinkohal selgitab ringkonnakohus, et N. Lilitškinil on võimalik viidatud materjalidega kaitsja vahendusel tutvuda kriminaalasja kohtuliku eeluurimise lõppemisel, mitte aga käesoleva ennetähtaegse vabastamise taotluse arutamisel.
27. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20).
28. Käesoleval juhul on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal, s.o käesoleva määruskaebemenetluse hetkel omab N. Lilitškin 45 kehtivat distsiplinaarkaristust. Valdav enamik distsiplinaarrikkumistest on seotud vanglaametnike korralduste eiramise ja nende suhtes solvavate väljendite kasutamisega, mis näitab, et N. Lilitškin ei ole suuteline ka range järelevalve tingimustes kehtivale korrale alluma. Lisaks korduvatele distsiplinaarrikkumistele on N. Lilitškini suhtes menetluses kaks uut kriminaalasja, muuhulgas kahtlustatakse N. Lilitškinit mõrvakatsele kaasaaitamises. Isik ise leiab, et viited esitatud kahtlustustele rikuvad süütuse presumptsiooni, kuid ringkonnakohtu hinnangul see siiski nii ei ole. Nagu maakohus välja tõi, käesoleval juhul ei ole arutlusel mitte isiku süü küsimus, vaid tema edasise ohtlikkuse hindamine (vt käesoleva määruse p 4), mida igakordselt tõstab temale põhjendatult esitatud uued kahtlustused.
29. Lisaks eeltoodule on N. Lilitškinil tõsiseid probleeme temale määratud individuaalse täitmiskava läbimisega - isik ei ole huvitatud riigikeele õppimisest, sotsiaalprogrammides osalemisest ning keeldub riskihindamise vestlusest. Mööda ei saa ka vaadata N. Lilitškini varasemast elukäigust – tal on viis kehtivat kriminaalkaristust ja reaalset vanglakaristust kannab ta juba kolmandat korda.
30. Arvestades eeltoodut, on ringkonnakohus seisukohal, et käesoleval juhul ei leidu ühtegi asjaolu, mis räägiks N. Lilitškini ennetähtaegse vabastamise kasuks. N. Lilitškin on süstemaatiline distsipliinirikkuja, omab hulgaliselt pooleliolevaid väärteomenetlusi, talle on esitatud uus kahtlustus kahes erinevas kriminaalasjas, ning tema suhtes on kinnipidamiskohas kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Süüdimõistetu on äärmiselt vaenuliku suhtumisega õiguskaitseorganitesse ning on seisukohal, et õigussüsteem tahtis teda süüdi tunnistada. Taoline ennast õigustav suhtumine ja enda süü mitte tunnistamine kinnitab ringkonnakohtu hinnangul tõsiasja, et isegi pärast korduvaid kriminaalkorras määratud karistusi ja kinnipidamiskohas viibimisi ei ole N. Lilitškin aru saanud temale määratud karistuste mõttest – s.o korrigeerida süüdimõistetu mõtlemist ja hoiakuid õiguskuulekuse suunas.
31. Eeltoodust tulenevalt on igakülgselt leidnud tõendamist, et N. Lilitškin ei suudaks vabaduses olles kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida, mistõttu on süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine välistatud. 4
32. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 13.07.2017 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 5