KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-3671 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Va

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 01.10.2013 otsusega karistati Pavel Nechaevit KarS §199 lg 2 p-de 4, 8 järgi (episood 13.01.2012 – 14.01.2012, kannatanu Anatoly Aleksandrov) 3 kuu vangistusega.

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti P.

Nechaevile lõplikuks karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti nimetatud kohtuotsusega mõistetud karistus 2 kuud vangistust kaetuks Viru Maakohtu 05.03.2012 otsusega mõistetud karistusega 2 aastat vangistust. Sama kohtuotsusega karistati P. Nechaevit KarS § 118 lg 1 p 1 järgi 4 aasta vangistusega; KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 8, 9 järgi 4 aasta vangistusega; KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8, 9, 10 järgi 6 aasta vangistusega ja KarS § 213 lg 1 järgi 4 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti P. Nechaevile liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 9 aastat vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti P.

Nechaevile lõplikuks karistuseks 6 aastat vangistust KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele 6 aastat vangistust Viru Maakohtu 05.03.2012 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 1 kuu 6 päeva vangistust (tegemata üldkasulik töö 803 tundi) ning liitkaristuseks mõisteti P. Nechaevile 7 aastat 1 kuu 6 päeva vangistust, mille kandmise alguseks oli 06.11.

2. Viru Maakohtu 11.09.2017 määrusega jäeti P. Nechaev vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.
3. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on tema õiguskuulekas käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. P. Nechaevi käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas – distsiplinaarkaristused puuduvad. Maakohus leidis, et eelnimetatu on küll oluline, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Varasemalt on isikut karistatud lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise, omavolilise sissetungi, arvutikelmuse ja varguste eest. Varguste osas kordub kuriteo kavandamise muster. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, kuna viimases kuriteos kasutas isik füüsilist vägivalda ja külmrelva. Soodusteguriks on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. 2.
4. P. Nechaevil on vabanemisel garanteeritud elukoht ning lähedaste toetus, kes ootavad teda koju ning kes on nõus kinnipeetavat vabanemisel igati abistama. Seega on olemas ka materiaalne toetus. Positiivseks luges maakohus ka seda, et vangistuses on P. Nechaev läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, on omandanud riigikeele A-2 tasemel, osalenud kunstiringis ja on olnud ning on hõivatud majandustöödel. Seega on isik kasutanud vanglas viibitud aega otstarbekalt enesetäiendamiseks. Samas riigikeele õppest B-1 tasemel loobus, samuti ei olnud ta huvitatud eriala omandamisest, kuigi see võimalus tal oli. Samas ei saa jätta märkimata, et arvestades isiku korduvkaristatust, kuulub kinnipeetava tutvuskonda ilmselgelt kriminaalse taustaga isikuid. Kriminaalse taustaga on ka kinnipeetava ema, poolvend ja poolõde. Maakohus on seisukohal, et kriminaalse tausta, elu- ning mõtteviisiga isikutega suhtlemine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist. Ka ei saa lähedasi pereliikmeid pidada positiivseks eeskujuks. 2.
5. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Isikul puudub ka eriala, aga samuti puudub tal ametlikult töötamise kogemus ja harjumus ja seda olukorras, kus P. Nechaev oli enne vangistust pikemat aega töötu ja töökohad on üldse olnud lühiajalised, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Enne vangistust elatus isik varastatud asjade müügist, kusjuures raha oli vaja narkootikumide ostmiseks. Majandusliku olukorra teeb raskeks ning uue kuriteo toimepanemise riski suurendab ka asjaolu, et isikul on maksmata nõudeid summas 8065,95 eurot. Maakohus oli seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda alkoholi ja/või narkootikumide tarvitamisest, siis suureneb uue kuriteo toimepanemise risk. 2.
6. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav emotsionaalselt stabiliseerunud võrreldes eelnevaga (lõhkus vangla vara, kahjustas ennast, olid unehäired jne), suhtleb normaalselt, kuulab tähelepanelikult. Samas korduvkaristatus viitab kuritegelikele hoiakutele ning suhtumist ühiskonda tuleb P. Nechaevi puhul pidada negatiivseks, kuna korduva seaduserikkujana ei väärtusta ta ühiskonnas toimivaid reegleid ega norme ega ole pidanud vajalikuks piirata oma käitumist teiste heaolu nimel. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 64% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 30%, mis on keskmisest kõrgem näitaja. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab hoolimatu ja riskeeriv eluviis, raske majanduslik olukord ning oht on kõige suurem siis, kui isik tarvitab alkoholi ja/või narkootikume. 2 2.
7. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid sooritas katseajal uue kuriteo. Seega varasem tingimuslik karistus ja käitumiskontrollile allutamine ei ole P. Nechaevile positiivset mõju avaldanud. Maakohtul puudus veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Maakohus oli seisukohal, et kinnipeetava käitumine vanglas on küll positiivne (distsiplinaarkaristused puuduvad), samuti hindas maakohus P. Nechaevi soovi muutuda ja asuda tööle ning peret looma. Samas ei toeta kinnipeetava varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud tema vabastamist. P. Nechaevi puhul püsib endiselt suur risk uute kuritegude toimepanemiseks ja seepärast ei toeta ka vangla ega prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Ka näitab isiku varasem elukäik, et süüdlane ei ole iseseisevalt suutnud mõnuainete tarvitamisest loobuda. 2.
8. Maakohus märkis lisaks, et P. Nechaev on Politsei- ja Piirivalveameti otsuse enda riigist väljasaatmise kohta vaidlustanud Tartu Halduskohtus (haldusasi 3-17-1669) ja kaebus on menetluses. Määruskaebused
9. Viru Maakohtu 11.09.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes toob välja, et ta on nõus lahkuma Eesti Vabariigist Venemaale ning soovib, et parandatakse viga, et tema ema ja poolõde on karistatud kriminaalkorras. Neid on karistatud vaid halduskorras.
10. Viru Maakohtu 11.09.2017 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada P. Nechaev ning saata ta Eesti Vabariigist välja Venemaale. Maakohtu määrus on vastuoluline, ei arvestata kõiki positiivseid asjaolusid ning kaldub kõrvale Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-12-
11. P. Nechaev on läbinud kõik talle pakutud programmid, ühtegi rikkumist ei ole ning vangistus on oma eesmärgid täitnud. Süüdimõistetule on tehtud ettekirjutus riigist lahkumiseks. P. Nechaev on küll vaidlustanud väljasaatmise halduskohtus, kuid kui kohus on nõus ta vabastama, siis on P. Nechaev nõus riigist lahkuma ning loobuma halduskohtule esitatud kaebusest. Lisaks oleks kriminaalhooldus P. Nechaevi puhul efektiivsem kui vangistus. Ka tuuakse määruskaebuses välja, et vangla nõustus süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamisega tingimusel, et P. Nechaev saadetakse Eestist välja.
12. Tartu Ringkonnakohtu 02.10.2017 määrusega võeti P. Nechaevi ja tema kaitsja määruskaebused menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada oma seisukohti ning taotlusi kuni 09.10.
13. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
15. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebustes ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid, leides, et negatiivsed asjaolud kaaluvad üles positiivsed asjaolud ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatuga, et maakohus on jätnud arvestamata P. Nechaevi suhtes 3 esinevaid positiivsed asjaolud ja arvestamata jäetud asjaolusid ei ole välja toodud ka määruskaebuses, vaid üle on korratud juba maakohtu poolt väljatoodud asjaolud.
16. Vastuseks määruskaebustele märgib ringkonnakohus veel järgnevat. Nii süüdimõistetu kui ka kaitsja märgivad, et P. Nechaevi suhtes on koostatud riigist väljasaatmise otsus ning sellisel juhul on ka vangla nõus tema vabastamisega. Ringkonnakohus leiab, et üksnes asjaolu, et P. Nechaevi suhtes on koostatud PPA poolt otsus riigist väljasaatmise kohta, ei anna alust isikut ennetähtaegselt vabastada. Veel kummastavam on, et kuigi kaitsja rõhub suuresti asjaolule, et isik saadetakse riigist välja, on ta oma kaebuses märkinud, et kriminaalhooldus oleks isiku suhtes palju efektiivsem kui niisama vanglas oleks. Isiku riigist väljasaatmise korral ei ole võimalik isiku suhtes kriminaalhooldust teostada. Veelgi enam,

§ 426lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik määruses loobuda Kar

S § 76, 761 või 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja. Kriminaalmenetluse seadustiku osutatud säte ei mõjuta vangistusest ennetähtaegse vabastamise formaalsete ega materiaalsete eelduste olemasolule antavat hinnangut, st sellest sättest ei tulene täiendavat alust isiku ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 426

lg 3 võimaldab jätta sellise isiku, kelle puhul on täidetud kõik ennetähtaegse vabastamise eeldused ja kes samas antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja, allutamata KarS § 76 lg 5 teise lause järgi kohustuslikule käitumiskontrollile. Ehk kuna ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja leiab, et materiaalsed eeldused P. Nechaevi ennetähtaegseks vabastamiseks on täitmata, ei ole oluline, et isik saadetakse pärast vangistuse ärakandmist Eesti Vabariigist välja või et isik on väljasaatmisotsustuse vaidlustanud. Lisaks väidab P. Nechaev, et tema ema ja poolõde ei ole kriminaalse taustaga. Karistusregistri andmetel ei ole P. Nechaevi poolõde Olga Juuset karistusregistrisse kantud, kuid süüdimõistetu ema Nina Nechaeva on kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 108-3151. Seega on maakohus küll ekslikult märkinud, et süüdimõistetu poolõde on kriminaalkorras karistatud, mistõttu tuleb see maakohtu põhjendustest välja jätta. Küll ei saa öelda, et tegemist on haldusrikkumistega. Samuti ei muuda see ekslik väide maakohtu määruse järeldusi P. Nechaev enda osas tervikuna. Määruskaebused jäävad seega edutuks. 9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 11. septembri 2017 määrus muutmata ning määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Maarika Kuusk 4