← Eesti

1-11-5391/79

Obsah (6)§ 113§ 199§ 64§ 65§ 68§ 76

Kriminaalasi nr 1-11-5391 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2017 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 09.10.2017) Kriminaalasja number 1-11-5391

§ 113

järgi ja karistuseks mõistetud 10 aastat vangistust,

§ 199

lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõistetud 4 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 10 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel liideti käesolev karistus Harju Maakohtu 12.11.2009.

a kohtuotsusega mõistetud ja kandmata karistusega 1 kuu ja 29 päeva vangistust. Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 10 aastat 1 kuu ja 29 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka süüdistatava kinnipidamine alates 15.12.2010, mis loeti ka karistusaja alguseks. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.12.2010 ja lõpeb 13.02.2021.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 25.09.2017. 21.09.2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Jevgeni Tindi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Jevgeni Tindi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Jevgeni Tindi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, oli arvamusel, et süüdimõistetut ei peaks vabastama. Isiku puhul on positiivseks osalemine vangla tööhõives ja lähedaste toetus vabaduses. Negatiivseks pidas prokurör kinnipeetava isikut ja kuritegude sooritamise asjaolusid, samuti sotsiaalprogrammi katkestamist ning töökoha puudumist vabaduses. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need prokuröri arvates üle tema suhtes esinevad negatiivseid asjaolusid. Jevgeni Tint avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Jevgeni Tindil on elukoht Maardus, kus elavad tema ema ja vanaema. Kinnipeetava sõnul on tal ilmselt võimalik saada töökoht ema tuttava juures prügifirmas. Vanglas on ta läbinud „Viha juhtimise“ programmi ning osalenud tööhõives. Individuaalne täitmiskava näeb ette ka programmi „Eluviisitreening“, mis ei ole veel alanud. Jevgeni Tindi selgituse kohaselt ta ennast narko- ega alkoholisõltlaseks ei pea, kuid oleks nõus täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume kui kohus selle määrab. Jevgeni Tint avaldas, et tema lapsed elavad Londonis. Praegu ta nendega ei suhtle, kuid soovib suhted taastada. Kaitsja arvates on mõistetav, et vangla on hinnanud Jevgeni Tindi isikut kõrgohtlikuks, kuna ta kannab karistust I astme raske isikuvastase kuriteo eest. Kaitsja hinnangul on Jevgeni Tindi vabastamine võimalik. Kuigi vabastamine oleks võimalik ka ilma elektroonilise valve kohaldamiseta, on Jevgeni Tint andnud nõusoleku ka selle kohustuse määramiseks. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi ning osalenud vangla tööhõives. Jevgeni Tingil on kindel elukoht ja võimalus tööle saada. Kuivõrd kinnipeetav on karistusest ära kandnud 7 aastat ning järele on jäänud umbes 3 aastat vangistust, leidis kaitsja, et Jevgeni Tindi vabastamine on võimalik. Kinnipeetav tuleks allutada kriminaalhooldusele ja kohaldada tema suhtes elektroonilist järelevalvet tähtajaga 3 kuud. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 2

(4)Käesolevaks ajaks on Jevgeni Tint temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Jevgeni Tindil on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused Jevgeni Tindi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Jevgeni Tinti on varasemalt kriminaalkorras karistatud röövimise, kehalise väärkohtlemise ja joobes juhtimise eest. Hinnates Jevgeni Tindi varasemat elukäiku, peab tõdema, et erinevad karistused, sh reaalne vangistus, ei ole olnud piisavad, et hoida isikut toimepanemast uusi kuritegusid. Vastupidikuriteod on muutunud raskemaks. Hetkel kannab Jevgeni Tint karistust tapmise ning varguse eest. Tegemist on Jevgeni Tindi teise reaalse vangistusega. Kuritegude toimepanemist on mõjutanud alkoholi liigtarvitamine, rahaliste vahendite puudumine, oskamatus arvestada oma tegude tagajärgedega ning puudulik oskus probleemide lahendamisel. Vangistuse jooksul on Jevgeni Tint olnud periooditi hõivatud majandustöödega. Alates 10.01.2017 õpib Jevgeni Tint kutseharidussüsteemis koristaja erialal. Individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammidest on Jevgeni Tindil läbitud “Viha juhtimine“, kuid “Eluviisitreening“ on pooleli jäänud isiku vähese motivatsiooni tõttu. Paranenud on Jevgeni Tindi käitumine. Kui varem tuli ette erinevaid distsipliinirikkumisi, siis praegu kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemise korral on Jevgeni Tindil kindel elukoht ema ja vanaema juures. Head suhted on kinnipeetaval ka isa ja õega. Jevgeni Tindi lapsed elavad kinnipeetava sõnul Londonis, kuid nendega hetkel kontakt puudub. Enne vangistust omas Jevgeni Tint vangla iseloomustuse järgi ametlikku töökohta. Väidetavalt on isiku ka pärast vabanemist võimalik tööle saada ema tuttava kaudu. Üldiselt ei erine Jevgeni Tindi vabanemisjärgsed elutingimused sellest, millised need olid enne karistuse kandmisele asumist. Seega ei saa väita, et kindel elu- ja töökoht oleksid määrava tähtsusega uute kuritegude ärahoidmisel. Oluline on, et isik teadvustaks, mis on tema puhul olulised kuriteoriskid ning suudaks sellest lähtuda oma edasise elu korraldamisel. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Jevgeni Tindi vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega oleks ennatlik. On küll positiivne, et Jevgeni Tindi käitumine ja suhtumine ühiskonnas kehtestatud reeglitesse on karistuse kandmise ajal paranenud ning ta on seadnud eesmärgiks oma varasemat eluviisi muuta. Kohtu hinnangul ei ole see siiski piisav, et süüdimõistetut vabastada. Motivatsioon midagi muuta on Jevgeni Tindil tekkinud suhteliselt hiljuti, sest varem on kinnipeetava motivatsioon kuriteoriske maandavaid tegevusi läbida ning oma probleeme analüüsida olnud kõikuv. Seda näitab eelkõige kinnipeetava varasem käitumine. Seega ei ole kohus veendunud, et karistus oleks Jevgeni Tindi puhul juba oma eesmärgi täitnud. Samuti leiab kohus, et korduvalt karistatud isiku, kelle kuriteod on läinud järjest raskemaks, vabastamine rohkem kui 3 aastat enne karistusaja lõppu ei vasta ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega. Kohtu sellekohast arvamust ei muuda ka kinnipeetava valmisolek alluda vabatahtlikult elektroonilisele järelevalvele. Menetluskulud Jevgeni Tindi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 09.10.2017 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Rein Napa. Kaitsja esitas 09.10.2017 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 110,16 eurot. Kohus leidis, et esitatud taotlus on põhjendatud ning märkis pealdisega riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 110,16 eurot. 3

(4)Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Jevgeni Tindilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.