2-17-5591 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse tegemise aeg ja koht 2-17-5591 19. september 2017, Jõhvi Kohus Kohtunik Kohtuasi Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja Olev Mihkelson V. T.i

§ 91lg.2 p.2 alusel alates 07.11.2016 ja kohustada M.L.

Ehitus OÜ-t (RK 12293800) tegema vastav kanne töötamise registris.

1. Jätta rahuldamata V. T.i nõue M.L. Ehitus OÜ vastu välislähetuse päevaraha väljamõistmise nõudes summas 626,36 eurot.
2. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda . Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). 1

§ 100lg.4 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 4608 eurot.

5) Muuta töötamise registris töötaja kohta tehtud kandeid, kus märkida: 5.1 Töötamise lõpp 07.11.2016; 5.2 Töölepingu lõpetamise alus

§ 91

lg.2 p.2; Alternatiivne töötasu nõue perioodi eest 16.05.2016 – 31.10.2016 on 430 eurot kuus. Hagi asjaolude kohaselt töötas hageja alates 16.05.2016 suulise töölepingu alusel ehitajana Soome Vabariigis. Kokkuleppe kohaselt oli tunnitasu suuruseks 12 eurot tund. Perioodil 16.05.2016 – 22.06.2016 töötas hageja Soome Vabariigis. Peale seda perioodi tuli ta tagasi Eestisse ja jäi ootama, et tööandja kindlustaks teda tööga. Tööandja teda tööga ei kindlustanud ega ei öelnud ka lepingut üles. 03.11.2016 esitas hageja kostjale töölepingu ülesütlemise avalduse, mille tööandja sai kätte 07.11.

1. 10.11.2016 saatis kostja hagejale vastuse, milles teatas, et tööleping on sõlmitud, kuid kokkulepe töötasu kohta oli 430 eurot ja kostja on hagejale töölepingu üles öelnud 13.06.
3. Kostja vaidles hagile vastu (tl 30-32). Kostja tunnistab, et hageja töötas kostja juures perioodil 16.05.2016 kuni 13.06.
4. Töötasu suuruseks lepiti kokku 430 eurot kuus. 13.06.2016 kostja lõpetas hagejaga töölepingu. Kostjal ei ole Soomes ehitusobjekte ja ta ei ole sinna oma töötajaid saatnud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud tsiviilasjas esitatud tõenditega, leidis, et hagi on osaliselt põhjendatud.
6. Hagi esemeks on: 1) Välja mõista kostjalt hageja kasuks perioodi eest 16.05.2016 – 31.10.2016 töötasu summas 3880,06 eurot. 2) Välja mõista kostjalt hageja kasuks välislähetuse päevaraha summas 626,36 eurot. 3) Välja mõista kostjalt hageja kasuks kasutamata põhipuhkuse hüvitis summas 885,04 eurot; 4) Välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis

§ 100lg.4 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 4608 eurot.

5) Muuta töötamise registris töötaja kohta tehtud kandeid, kus märkida: 5.1 Töötamise lõpp 07.11.2016; 5.2 Töölepingu lõpetamise alus

§ 91lg.2 p.2; 2

)§ 1 lg.1 kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.

§ 4lg.2 kohaselt tööleping sõlmitakse kirjalikult.

Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.

§ 5

lg.1 ja 2 sätestavad, et töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; 3) tööülesannete kirjeldus; 4) ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; 5) töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); 8) töö tegemise koht; 9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 11) viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele; 12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt

§ 9kohaselt eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult.

Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine.

§ 80lg.2 kohaselt kui tähtajalise töölepingu sõlmimine oli vastuolus seadusega või kollektiivlepinguga, loetakse leping algusest peale sõlmituks tähtajatult. 3

§-dest 4-5 ja 80 lg.2 lähtuvalt eeldada, et tööleping sõlmiti poolte vahel tähtajatult. 7.2 Hageja väide, et ta täitis perioodil 16.05.2016 – 22.06.2016 tööülesandeid Soome Vabariigis ja töötasu suurus. Maakohus leiab, et nimetatud väide ei ole kohtumenetluses vastavalt TsMS §230 lg.1 tõendamist leidnud. Kostja eitab seda, et on andnud hagejale tööülesande töötamiseks Soome Vabariigis. Eeltoodust tulenevalt puudub alus töötasu arvestamisel lähtuda Soome Vabariigi ehitusalasest kollektiivlepingust ja välislähetuse päevaraha summas 626,36 eurot nõude rahuldamiseks.

§ 29

lg.1-2 kohaselt kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Hageja esitas töövaidlusorganile ka alternatiivse nõude, et kui kokkulepet ei suudeta tõendada lähtuks kohus sel ajal kehtinud palgamiinimumist 430 eurot kuus. Maakohus on seisukohal, et antud juhul tuleb lähtuda hageja töötasu suurusest 430 eurot kuus. 7.3 töölepingu ülesütlemise tähtpäev ja hüvitise ning saamata jäänud töötasu suurus.

§ 83

kohaselt tööandjal ja töötajal on õigus tööleping üles öelda üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel.

§ 87

kohaselt töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tööandjal oli alus töölepingu erakorraliseks üles ütlemiseks hagejaga.

§ 95

lg.1 ja 2 kohaselt töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Maakohus leiab, et tööandja 15.07.2016 arvet, kus on märgitud „lõpparve“ ei saa lugeda

§-de 83 ja 95 mõttes ülesütlemisavalduseks, sest selles puuduvad põhjendused ja ülesütlemise tähtpäev. Seega on leidnud tõendamist, et hageja nõue

§ 100lg.4 tulenevale hüvitisele on põhjendatud.

Vaidlust ei ole selle üle, et hageja esitas kostjale ülesütlemisavalduse, mille kostja sai kätte 07.11.

1. Maakohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud tööleping on üles öeldud alates 07.11.
2. 4

§ 100

lg.4 kohaselt kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Maakohus leiab, et hagejal on

§ 100lg.4 alusel õigus hüvitisele summas 3 x 430= 1290 eurot.

Tulenevalt sellest, et tööleping on üles öeldud alates 17.11.2016 oli hagejal õigus töötasule nimetatud tähtajani.

§ 35

kohaselt tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Maakohus leiab, et tööandja pidi arvestama töötasu töötatud aja eest 16.05.2016 kuni 07.11.2016 brutosummas 2482,26 eurot. Tööandja on hagejale välja maksnud brutosummana 412,20 eurot. Seega oli hagejal õigus töötatud aja eest veel töötasule summas 2070,06 eurot. Kuna hageja on esitanud töötasu nõude 31.oktoobrini 2015, siis rahuldab kohus nõude hageja nõudest lähtuvalt summas 1972,34 eurot. 7.4 Puhkusehüvitis

§ 54

lg.1 kohaselt on töötajal õigus saada puhkust

-s ettenähtud korras.

§ 71

kohaselt töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Hageja kehtiv tööleping kestis 176 päeva, seega oli tal õigus puhkusele 13,50 päeva. Hageja päevatasu oli 14,36 eurot, seega on tal õigus puhkusetasule summas 193,86 eurot. 8. Töölepingu lõpetamise tähtaja ja aluse kanded. Eeltoodu alusel kuulub rahuldamisele ka hageja nõue töölepingu lõpetamise tähtpäeva ja aluse muutmiseks. Kohus loeb, et tööleping on poolte vahel lõpetatud alates 07.11.2016

§ 91lg.2 p.2 alusel MENETLUSKULUD 9. Ts

MS § 163 lg.1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagirahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seoses hagi osalise rahuldamisega ja vastavalt TsMS 163 lg.1 jätab kohus käesoleva tsiviilasja menetluskulud poolt endi kanda. Töövaidluskomisjon on teinud korrektse põhistatud lahendi. Tööandja taotlusest asja uueks läbivaatamiseks ja vastusest hagile jääb mulje, et tööandja taotles asja hagimenetluse korras läbivaatamist „igaks juhuks“, sest hageja väidetele uusi sisulisi vastuväiteid (võrreldes töövaidluskomisjonile esitatuga) ei esitatud. Seega hagi osaline rahuldamine (samas ulatuses rahuldas töötaja avalduse ka töövaidluskomisjon) ei anna alust menetluskulude osaliseks väljamõistmiseks hagejalt ja oleks hageja suhtes ülekohtune. Hageja oma seisukohta kostja avalduse osas ei esitanud ja ei osalenud ka kohtuistungil. 5