1-12-6430/126

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. oktoober 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-12-6430 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Elle Karm Kohtuasi Viru Vangla materjalid Argo Talihärmi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu ARGO TALIHÄRM, i.k. 36810304917, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: puudub Karistuse kandmise algus 14.03.2012 ja lõpp 14.03.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 29.09.2017 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta ARGO TALIHÄRM vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Argo Talihärmile. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.09.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Argo Talihärmi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Argo Talihärm on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 23.11.2012 otsusega KarS § 113 järgi ja karistuseks mõistis kohus talle 11 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus 1 karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ning karistuse kandmise alguseks luges kohus 14.03.
4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Argo Talihärm taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et elukohaks on vanemate elukoht. Samas on ta teadlik, et vanemad ei andnud nõusolekut nende majja elektroonilise valveseadme paigaldamiseks, kuid tema teada on suhted vanematega head. Vabanedes plaanib minna tööle ehitusvaldkonda. Kinnitas, et alkohol ei meeldi ja vabaduses sellega probleeme ei teki. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu, leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8-l korral, millest kaks on kehtivad karistused. Vanglas viibib isik viiendat korda. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad reaalsed ning tingimuslikud karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegude dünaamika on läinud raskemaks: kui varasemalt on isikut karistatud huligaansuse, avaliku ja salajase varguse ning röövimise eest, siis viimasena pani isik toime tahtliku tapmise. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Esmalt rõhutab kohus, et kinnipeetav ei ole vangistuse tingimustes suutnud järgida seal kehtivaid reegleid, kuna tal on kehtiv distsiplinaarkaristus. Olgugi tegemist vähese tähtsusega rikkumisega (isik rikkus suitsetamiseeskirju), näitab Argo Talihärmi käitumine, et tal puudub tõsine tahe normikuulekaks eluks. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemisel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Argo Talihärm on ise avaldanud soovi asuda elama vanemate juurde, kuid nii ema kui ka isa leiavad, et oma kõrge ea tõttu ei ole nad võimelised nii suurt vastutust võtma, et kinnipeetavat enda elukohta elektroonilise valve paigaldamisega elama lubada. Vähetähtis pole ka asjaolu, et isikul puudub vabanemisel toetav lähisuhtevõrgustik, tema vanemad poja ennetähtaegset vangistusest vabanemist ei toeta ning on arvamusel, et määratud karistust tuleb kanda. Emaga on kinnipeetav vangistuse ajal telefonitsi suhelnud, isa ja vennaga mitte. Samuti puudub tal kontakt oma täisealise pojaga. Vanemad on pensionärid, isa on peaaegu voodihaige ning materiaalselt ei ole nad võimelised kinnipeetavat toetama. Samas on isikule garanteeritud töökoht ehitustegevusega tegelevas xxxx, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Iseseisvat majanduslikku toimetulekut 2 mõjutab ning rahalisi raskusi tekitab aga asjaolu, et isikul on täitmata rahalisi nõudeid 17 490 euro ulatuses. Rahaliste raskuste tekkimine suurendab aga uue kuriteo toimepanemise riski. Positiivseks peab kohus asjaolu, et kinnipeetav on vanglas erinevatel ajaperioodidel töötanud majandustöödel, puidutsehhis ja ka xxxx. Töötamise osas on kinnipeetav olnud äärmiselt motiveeritud ja kohusetundlik. Ka individuaalne täitmiskava on täidetud. Seega on isik vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega ja kõik tema kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Isiku enda sõnul on 3-päevane alkoholi tarvitamine lõõgastumiseks normaalne ja probleeme ei ole, pooldab kontrollitud tarbimist. Narkomaanidesse suhtub negatiivselt, kuid kokaiini tarvitamist õigustab ega näe selles probleemi (kasutas ise kokaiini pidude ajal). Kohtu hinnangul saab alkoholi tarvitamise probleemi mittetunnistamist ja kokaiini tarvitamise pooldamist pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks ja seda olukorras, kus isik muutub alkoholi tarvitades vägivaldseks. Vangla iseloomustuse kohaselt Argo Talihärm kuritegude toimepanemist ei tunnista, vestlustel kontrollib oma väljaütlemisi, on korduvalt väljendanud ustavust kriminaalse subkultuuri väärtustele ning rõhutanud, et teda austatakse. Kinnipeetav on seisukohal, et riigivastased kuriteod on lubatud, sest ei tee kahju konkreetsele isikule. Kuna Argo Talihärm ei tunnista enamjaolt oma kuritegusid, siis ei oma ta ka motivatsiooni oma käitumist muuta. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Argo Talihärm ei ole vangistuses ka läbi täitmiskava taasühiskonnastavate tegevuste asunud muutma oma käitumist ning mõtlemist ja seetõttu on kaheldav tema puhul käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste täitmine vabaduses. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks ja isikut kõrgohtlikuks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 20% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 33%. Samuti on kohus seisukohal, et kuna Argo Talihärm kannab karistust raskeima isikuvastase kuriteo (tapmine) toimepanemise eest, siis tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Tapmisele õigustust ei ole ning tulenevalt teo tagajärgede pöördumatusest on kohtul õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Ka märgib kohus, et karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 5 aasta, mis on väga pikk aeg. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, seega oleks Argo Talihärmi katseaja pikkus üle 5 aasta, mida ei saa aga pidada mõistlikuks ega otstarbekaks. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus Argo Talihärmile mõistetud karistuse eesmärke veel täidetuiks, s.o puudub veendumus, et ta vabaduses käitub seaduskuulekalt ja ei pane toime uusi kuritegusid. Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem korduv karistatus, kuriteo vägivaldsus, vangladistsipliini rikkumine ning riskitegurina varasem alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Lisaks ei ole Argo Talihärmi võimalik allutada kriminaalhooldusele, kuna tal puudub elukoht. 3 Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4