KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 16.10.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-9088 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Jelena Laas Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm Kaitsja Vandeadvokaat Marina Valge määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid ANDREI PINTŠUKI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla Süüdimõistetu ANDREI PINTŠUK, isikukood viibimiskoht Viru Vangla; elukoht: xxxx 38108132235, Karistuse kandmise algus 16.10.2009 ja lõpp 16.10.2024 Kohtuasja läbivaatamise aeg 28.09.2017, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta ANDREI PINTŠUK vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Välja mõista Andrei Pintšukilt menetluskuluna riigituludesse 189 (ükssada kaheksakümmend üheksa) eurot ja 60 senti kaitsjatasu vandeadvokaat Marina Valge poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 LUMINOR BANK AS-is või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2800049900, selgitusse märkida „Andrei Pintšuk, 1-10-9088, menetluskulud“. 1 Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge&Uiga kasuks 189,60 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Marina Valge poolt süüdimõistetu Andrei Pintšuki kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Andrei Pintšukile ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.08.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Pintšuki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Tartu Maakohtu 29.08.2011 ja Tartu Ringkonnakohtu 25.04.2012 otsustega tunnistati Andrei Pintšuk süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2, § 114 p 1, § 121 ja § 199 lg 2 p 7,9 järgi ning KarS § 64 lg 1 kohaldamisega mõistis kohus talle liitkaristuseks 15 aastat vangistust kuritegude kogumi eest suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ja luges karistuse kandmise alguseks Andrei Pintšuki kahtlustatavana kinnipidamise aja, s.o.
- oktoober
- Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Prokuröri seisukoht Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta Andrei Pintšuki ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega Andrei Pintšuk kohta. Kohtuistung Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et on pika karistusaja jooksul teadvustanud endale tehtut ja kahetseb väga, on leidnud tee jumala juurde ning hindab pereväärtusi. Selgitas, et pere ootab teda, lapsed vajavad isa, palus kohtul anda talle võimalus pöörduda normaalse elu juurde tagasi. Palus suunata end rehabilitatsioonikeskusesse xxxx, kuna on aru saanud narkootikumide mõjust ja selle tagajärgedest, selgitas, et vanglas on läbinud kõik programmid ja vanglal talle rohkemat pakkuda pole. Kinnipeetava sõnade kohaselt on tal pärast xxxx olemas keevitajana töökoht isa juures, vanglas on ka töötanud ja hetkel ootab töökohta metallitsehhis. Kinnitas, et on teadlik karmist korrast xxxx, et telefoni kasutada seal ei tohi, telekat ei ole, lahkuda ei tohi ja viibida saab seal kuni 2 aastat. Kinnipeetava hinnangul on ekslik vangla seisukoht, nagu toetaks ta vangla subkultuuri. Kaitsja oli seisukohal, et kuna kinnipeetav on 8 aastat viibinud vanglas, siis oleks ühiskonda uuesti sisse elamiseks sobilik alustada xxxx karmi korra tingimustes ja kriminaalhoolduse 2 järelevalve all. Ka on isik läbinud kõik, mis vanglal talle pakkuda oli, seega palus kaitsja kohtul tõsiselt kaaluda Andrei Pintšuki ennetähtaegset vabastamist ning see taotlus rahuldada. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7-l korral ning vangistuses viibib ta neljandat korda. Seega ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslik, varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegude dünaamika on läinud raskemaks: kui varasemalt olid peamiselt vargused ja paar kelmust, siis nüüd isikuvastased süüteod ja rahvatervisevastane süütegu. Muster on varguste puhul korduv, käitumine sarnane varasema käitumisega, põhjuseks raha puudumine ja soodusteguriks narkootikumide tarvitamine. Esmalt rõhutab kohus, et kinnipeetav ei ole vangistuse tingimustes suutnud järgida seal kehtivaid reegleid, kuna tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Andrei Pintšuki mitteseadusekuulekas käitumine ka kontrollitud tingimustes ehk vanglas viitab sellele, et tal puudub tõsine tahe normikuulekaks eluks. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuses töötanud erinevatel aladel, omandas keevitaja eriala ja riigikeele B2 tasemel, läbis sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Sotsiaalsete oskuste treening ning osales xxxx ja xxxx taasühiskonnastavates tegevustes. Kohtu hinnangul on kinnipeetav vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Positiivne on ka asjaolu, et isik soovib esialgu elama asuda xxxx eesmärgiga alluda sealsetele karmidele reeglitele, asuda seal tööle ja läbida rehabilitatsiooni programm ning hiljem abistatakse xxxx elanikku töö leidmisel. Hilisem töökoha olemasolu on oluline isiku majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes arvestades asjaoluga, et kinnipeetav on kuritegusid toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Majanduslikku toimetulekut mõjutab aga asjaolu, et isiku vastu on rahalisi nõudeid summas 40 421,91 eurot. Ka on isikut vabaduses ootamas lähedased ema, isa, venna ja elukaaslase näol, kellega on suhted väidetavalt head ning toetavad. Arvestades aga kinnipeetava korduvkaristatust, on tal ilmselgelt kriminaalne tutvusringkond, kes on talle varasemalt negatiivselt mõju avaldanud, kuna ta on kuritegusid toime pannud grupis. Isik on ise tunnistanud, et elu Kohtla-Järvel on raske, sest ümberringi on palju kuritegevusega seotud tuttavaid. Samas soovib kinnipeetav aga pärast xxxx rehabilitatsiooni läbimist just xxxx pere juurde taas elama asuda, kuid oma sõnul proovib hoiduda negatiivset mõju avaldavate tuttavatega suhtlemisest. Kinnipeetaval oli enne vangistust probleeme narkootikumidega, regulaarselt tarvitas nii amfetamiini kui heroiini ja nende hankimiseks pani toime varavastaseid kuritegusid. Isik ise tunnistab probleemi olemasolu ning tunneb vajadust sõltuvusprobleemiga tegeleda. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi oma majandusliku olukorra parandamiseks sõltuvusainete hankimiseks. 3 Vangla hinnangul ei mõista Andrei Pintšuk teiste inimeste seisukohti, arveid klaarib vägivaldselt, kuid ise ennast agressivseks ei pea. Ka toetab kinnipeetav mõningaid kriminaalsele subkultuurile omaseid hoiakuid, mis muu hulgas väljenduvad ka suhtumises politseisse ning ametnikesse (isikut on karistatud ametniku solvamise eest). Andrei Pintšuk on varem olnud kriminaalhooldusel, mille ta küll läbis, kuid püstitatud eesmärgid (m.h. mõjutada kriminaalhooldusalust hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ja seeläbi muuta ühiskond turvalisemaks) jäid täitmata ja samuti oli tal probleeme registreerimiskohustuse täitmisega. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 59%, mis on keskmisest olulisemalt kõrgem näitaja. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 29%. Kohus on seisukohal, et kuna Andrei Pintšuk kannab karistust raskeima isikuvastase kuriteo (mõrva) toimepanemise eest, siis tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Mõrvale õigustust ei ole ning tulenevalt teo tagajärgede pöördumatusest on kohtul õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Lisaks märgib kohus, et kinnipeetav kannab KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust mh ka I astme rahvatervisevastase (narko-)kuriteo toimepanemise eest. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Seega ka rahva tervise kaitseks on põhjendatud jätta kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka märgib kohus, et karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 6 aasta, mis on väga pikk aeg. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, seega oleks Andrei Pintšuki katseaja pikkus üle 6 aasta, mida ei saa aga pidada mõistlikuks ega otstarbekaks. Kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk asjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Praegusel juhul puudub igasugune alus arvata, et ainuüksi isiku soovist piisaks tema kuritegeliku käitumise mittekordumiseks. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Veel väärib märkimist, et distsiplinaarkaristusena kohaldatud 25-ööpäevane paigutamine kartserisse viitab tõsisemale korrarikkumisele vangistuse ajal (kaaskinnipeetava ründamine) ja kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu veelgi süvendab kahtlust võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrollile allutamise ajal. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus, et ei pea põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel Andrei Pintšuki ennetähtaega vangistusest tingimisi vabastada. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 6 aasta, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni kinnistada oma positiivseid hoiakuid. 4 Eeltoodust tulenevalt ning teiste inimeste turvalisuse, vara ja tervise kaitseks jätab kohus Andrei Pintšuki vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik 5