Obsah (8)

§ 174§ 177§ 477§ 175§ 138§ 143§ 144§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Atonen Kohtujurist Ülle Nõu Määruse tegemise aeg ja koht 13.10.2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-11578 Tsiviilasi Xxxxhagi Xxxxv

) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

§ 177

lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. 5.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses 2 esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 6.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 järgi kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 143

p 2 alusel asja läbivaatamise kulud on dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud

§ 144p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

1. Esmalt annab kohus hinnangu hageja kohtukuludele. Hageja kohtukuluks on hagilt tasutud riigilõiv 75 eurot (I kd tl 4). Kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, milline kuulub kostjalt väljamõistmisele.
2. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hagejale on osutatud õigusabi 19,45 tundi tunnihinnaga 60 eurot/h käibemaksuta.
3. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud.
4. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja ei ole kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summaga mis on ilma käibemaksuta.
5. Hageja menetluskulude nimekirja (I kd tl 97-98) kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud: nõupidamiseks otsustamaks hageja esindamine käesolevas tsiviilasjas 24 minutit – kohus on seisukohal, et tegemist ei ole menetluskuluga

§ 175

lg 1 mõttes, mida peaks kostja hagejale hüvitama; tutvumiseks asjas kogutud materjalidega kohtus ja õiguslik analüüs 1 tund ja 7 minutit – kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga; tutvumiseks kostja 29.10.2016 vastusega hagiavaldusele, õiguslikuks analüüsiks ja vastuse koostamiseks koos tõendite kogumisega ja edastamisega 3 tundi ja 24 minutit – kohus, arvestades esitatud kostja vastuse ja hageja seisukoha sisu ning asjaolu, et hageja esindaja oli eelnevalt teostanud õigusliku analüüsi, siis on kohus seisukohal, et esindajal ei saanud kuluda kostja vastuse koostamiseks ja seisukoha esitamiseks kohtule rohkem, kui 2 tundi ja 30 minutit, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks.

1. Hageja menetluskulude nimekirja (I kd tl 115a-116) kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud: Tutvumiseks kostja 24.11.2016 vastusega ja selle õiguslikuks analüüsiks 48 minutit – kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuliga; Vastuse koostamiseks kostja 24.11.2016 dokumendile koos täiendava õigusaktidega tutvumisega 1 tund ja 11 minutit – kohus, arvestades hageja vastuse sisu kostja 24.11.2016 dokumendile ja asjaolu, et esindaja juba teostas eelnevalt õigusliku analüüsi, on seisukohal, et esindajal ei saanud 06.12.2016 dokumendi koostamiseks kuluda rohkem kui 45 minutit, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks.
2. Hageja menetluskulude nimekirja (I kd tl 147 pöördel -148) kohaselt on hageja lepingulisel 3 esindajal kulunud: 13.01.2017 tutvumiseks kohtu selgituskirjaga, õiguslikuks analüüsiks ja taotluse esitamiseks 54 minutit – kohus on seisukohal, et lepingulisel esindajal võis kuluda kirjaga tutvumiseks ja selle analüüsiks kõige rohkem 30 minutit. Kohtule ei ole hageja poolt taotlust esitatud. 13.01.2017 on esitatud vastus kohtu selgituskirjale, mille koostamiseks võis esindajal kuluda kõige rohkem 5 minutit. Kokku kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu 35 minutit; 23.01.2017 nõupidamisteks hagejaga selgituskirjale vastuse koostamise osas ja kompromissi osas 24 minutit – kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga; 27.01.2017 Riigikohtu lahenditega tutvumiseks 27 minutit - arvestades, et hageja ei ole enda vastuses viidanud ühelegi Riigikohtu lahendile, siis leiab kohus, et tegemist on põhjendamatu ajakuluga; Selgituskirjale vastuse koostamiseks ja kohtule edastamiseks 3 tundi ja 17 minutit – kohus, arvestades esitatu sisu, on seisukohal, et esindajal ei saanud vastuse koostamiseks kuluda rohkem kui 2 tundi, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks.
3. Hageja menetluskulude nimekirja (I kd tl 155 pöördel) kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 14.03.2017 täiendava vastuse koostamiseks 3 tundi ja 14 minutit – kohus, arvestades esitatu sisu, on seisukohal, et esindajal ei saanud kuluda täiendava vastuse koostamiseks rohkem kui 1 tund ja 30 minutit, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks.
4. Hageja menetluskulude nimekirja (II kd tl 2-4) kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud: 29.05.2017 ettevalmistuseks 30.05.2017 kohtuistungiks 1 tund ja 21 minutit – kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga; Osalemiseks 30.05.2017 kohtuistungil 2 tundi ja 56 minutit – tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
5. Kokku on põhjendatud hageja menetluskulud summas 911 eurot (riigilõiv 75 eurot + lepingulise esindaja kulu 836 (13,93 x 60)). Hageja taotlus jääb rahuldamata summa 331 euro osas (taotletud 1242 – rahuldatud 911). Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-4-15, p 14). Kohus on seisukohal, et arvestades, et menetlus on kestnud üle aasta ja käesolevas asjas on üle kuulatud ka tunnistajaid, siis on põhjendatud menetluskulud väljamõistmine tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses. 17.

§ 177

lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 177

lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik 4