lg-le 1 vaatab hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 21.09.2015 kohtusse saabunud avalduse kohaselt palus avaldaja, et tema alaealine laps tagastatakse viivitamatult tema hariliku viibimiskoha riiki Hispaaniasse Haagi 25.10.1980 lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni ning Euroopa Nõukogu määruse nr 2201/2003 alusel. 18.10.2016 teatas avaldaja puudutatud isikule II, et nad on lapsega puudutatud isiku II teadmata jõudnud Hispaaniasse. Avaldaja koos lapsega viibib kohtule teadaolevalt Hispaania Kuningriigis seniajani. Tegemist ei ole enam nn lapseröövi olukorraga, kuna laps viibib Hispaania Kuningriigis alates oktoobrist 2016 ning seetõttu ei ole ka avaldaja õiguste rikkumine tuginedes faktilistele asjaoludele enam võimalik. Seetõttu jättis kohus avalduse
3 Määruskaebus
Ringkonnakohtu seisukoht 11. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohus on ebaõigesti võtnud määruskaebuse menetlusse ja puudutatud isikul II
lg-s 3 sätestatud kaebeõiguse puudumise tõttu tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata (
12. Vaidlustatud määrus ei riku puudutatud isiku II õigusi.
lg 3 kohaselt võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Lapse tagastamise otsustamine lapseröövi suhtes on tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni alusel selline hagita perekonnaasi (
lg 1 p 61), mille kohus lahendab
Olenemata sellest, et hagita menetluses ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste taotlustega, ei või kohus
järgi 4 koosmõjus
lg-ga 2 ületada määruses nõude piire ega teha määrust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Käesolevas tsiviilasjas menetles kohus avaldust lapse tagastamiseks Hispaania Kuningriiki Haagi 25.10.1980 lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni ning Euroopa Nõukogu määruse nr 2201/2003 alusel. Kohtule ei ole esitatud avaldust lapse tagastamiseks Eesti Vabariiki. Seega olukorras, kus laps viidi menetluse ajal tagasi Hispaania Kuningriiki, on avaldaja saavutanud avalduse esitamise eesmärgi ning menetluse jätkamiseks alus puudub. Ehkki avaldaja ei ole ise esitanud taotlust tema avalduse alusel alanud menetluse lõpetamiseks, on avaldaja oma vastuses määruskaebusele nõustunud maakohtu määrusega ning palunud jätta see muutmata. Eeltoodust tulenevalt pole olukorras, kus kohus on jätnud avalduse läbi vaatamata, puudutatud isikul II kaebeõigust. 13. Maakohus on jätnud menetluskulud avaldaja kanda ning on määranud kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Selles osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Koosmõjus
lg 2, § 172 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel, arvestades et määruskaebus jääb läbi vaatamata, tuleb määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud jätta puudutatud isiku II kanda. Avaldaja on kohtule teatanud, et tema ainsaks menetluskuluks on riigilõiv määruskaebuselt 50 eurot, pidades silmas ilmselt asjas esitatud teist määruskaebust (Harju Maakohtu samas asjas 26.06.2017 tehtud määrusele esialgse õiguskaitse kohaldamiseks). Ringkonnakohus leiab, et nimetatud menetluskulu ei saa seonduda käesoleva määruskaebuse läbivaatamisega, kuna sellelt tasus riigilõivu puudutatud isik II ja avaldajal vastav kohustus puudus. Eelnimetatud riigilõivu osas võtab ringkonnakohus seisukoha, kui vaatab läbi avaldaja määruskaebust. Seega saab järeldada, et käesolevas määruses käsitletud puudutatud isiku II määruskaebuse menetlemisega seonduvalt ei ole avaldajal menetluskulusid tekkinud. Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus avaldaja taotluse mõista puudutatud isikult II välja avaldaja kasuks menetluskulud 50 eurot rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.