← Eesti

3-17-472/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-47

§ 187lg 7, § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. AR viibis Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrull- ja liiklusjärelevalvetalituse Pärnu arestimajas (Pärnu arestimaja) karistusseadustiku § 200 lg 2 p-de 4, 5 ja 8 alusel vahistatuna uurimistoimingutel. AR saabus arestimajja 27.01.2017 kell 10.49 ja lahkus 03.02.2017 kell 10.
  2. AR esitas 01.03.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tekitatud 1000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Tartu Halduskohus edastas kaebuse menetlemiseks Tallinna Halduskohtule.
  3. Tallinna Halduskohus tunnistas 30.08.2017 otsusega, et AR kinnipidamistingimused Pärnu arestimajas ajavahemikul 27.01.2017‒03.02.2017 olid igapäevaselt värskes õhus jalutamise võimaluse puudumise tõttu õigusvastased ning jättis muus osas kaebuse rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud jättis kohus nende endi kanda. 3-17-472
  4. AR esitas 04.09.2017 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse peale. Koos apellatsioonkaebusega esitas apellant menetlusabi taotluse riigi õigusabi saamiseks apellatsioonkaebuse koostamiseks.
  5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.09.2017 määrusega taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning jättis apellatsioonkaebuse käiguta (resolutsiooni p 2) ja andis apellandile apellatsioonkaebuse täiendamiseks aega 15 päeva määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest arvates. AR sai ringkonnakohtu 11.09.2017 määruse kätte 11.09.2017 (väljastusteade tl 63). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  6. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 182 lg 1 p 5 kohaselt esitatakse apellatsioonkaebuses apellatsioonkaebuse põhjendus, märkides ära, millist õigusnormi on halduskohus ebaõigesti kohaldanud või missuguse asjaolu on halduskohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud ning milles selline õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine seisneb.

§ 182

lg 1 p 7 järgi märgitakse apellatsioonkaebuses apellandi selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses apellant halduskohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb.

§ 187

lg 3 p 7 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellatsioonkaebus ei vasta sama seaduse §s 182 sätestatud nõuetele.

§ 187

lg-st 4 tulenevalt peab kohus enne

§ 187

lg 3 p 7 alusel apellatsioonkaebuse tagastamist jätma apellatsioonkaebuse määrusega käiguta ja andma apellandile mõistliku tähtaja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puuduse kõrvaldamiseks (st praegusel juhul apellatsioonkaebuse põhjenduse esitamiseks vastavalt

§ 182

lg 1 p-le 5 ja selgelt väljendatud taotluse esitamiseks vastavalt

§ 182lg 1 p-le 7).

Kui apellant jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile. 7. Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2017 määruse p-s 10 on apellanti hoiatatud, et kui ta jätab kohtu nõudmise (esitada apellatsioonkaebuse põhjendus ja selgelt väljendatud taotlus) tähtajaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile (

§ 187lg 4).

AR sai ringkonnakohtu 11.09.2017 käiguta jätmise määruse kätte 11.09.2017 (väljastusteade tl 63). Apellandil oli võimalik esitada täiendavad vastuväited halduskohtu otsusele hiljemalt 15 päeva jooksul pärast ringkonnakohtu 11.09.2017 määruse resolutsiooni p 1 peale määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või määruskaebuse esitamise korral 15 päeva jooksul pärast Riigikohtu poolt määruskaebuse sisulist lahendamist või selle menetlusse võtmata jätmist. AR ei esitanud ringkonnakohtu 11.09.2017 määruse peale määruskaebust. Seega oli tal apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 11.10.2017. AR ei ole praeguse määruse tegemise hetkeni ringkonnakohtu 11.09.2017 määrusele vastust esitanud. Ringkonnakohus selgitas 11.09.2017 määruses, et apellatsioonkaebuses puuduvad

§ 182

lg 1 p-s 5 nimetatud põhjendused ning üksnes asjaolu, et isik ei ole kohtuotsusega nõus, ei ole piisav alus apellatsioonkaebuse menetlemiseks. Apellant ei pea esitama õiguslikku analüüsi, kui ta selleks õigusteadmiste puudumise tõttu võimeline pole. Küll aga tuleb apellatsioonkaebuses ära näidata, miks apellant leiab, et tema õigusi on rikutud, miks ta halduskohtu otsusega rahul ei ole ja milliseid asjaolusid või tõendeid on halduskohus apellandi arvates valesti hinnanud. Viidata võib ka juba halduskohtus esitatud seisukohtadele, kui halduskohus neid seisukohti apellandi hinnangul arvesse pole võtnud või on nende pinnalt tuletanud ebaõigeid järeldusi. Samuti tuli kaebajal esitada enda selgelt väljendatud taotlus 2

(3)3-17-472 (

§ 182

lg 1 p 7), märkides ära, millises ulatuses apellant halduskohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb (vt

§ 200). 8.

Kuna apellatsioonkaebuse puudused ei võimalda apellatsioonkaebust menetleda, keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle

§ 187lg 2, lg 3 p 7 ja lg 4 alusel läbivaatamatult.

Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud (

§ 187lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.