Obsah (10)

§ 174§ 138§ 144§ 175§ 477§ 445§ 463§ 177§ 178§ 317

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Mai Grauberg Mari-Liis Lega Määruse tegemise aeg ja koht 07.08.2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-116821 Tsiviilasi Xxxx

) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

§ 174

lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. 4.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 5. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Hageja menetluskulud

1. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles palub esmalt kostjalt välja mõista menetluskulud summas 4 059 eurot, millele lisanduvad täiendavad menetluskulud ringkonnakohtus 1 452 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.
2. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud hageja esindamisele 14.03.2016.a kohtuistungil 1,5 tundi. Kohtutoimiku materjalide, kohtuistungi protokolli kohaselt kestis istung 11:00 – 12:
3. Eeltoodust tulenevalt on nimetatud istungil osalemise põhjendatud ja vajalik esindamise kulu 1h 20 minutit.
4. Kohus, hinnanud teiste menetluskulude kindlaksmääramise taotluses maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskuludena välja toodud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik ülejäänud hageja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud seoses tsiviilasja kohtumenetlusega on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Koostatud 2 dokumentide sisu ja maht vastab kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulule. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
5. Eeltoodust tulenevalt on vajalikud ja põhjendatud menetluskulud maakohtus 4 037 eurot (30h 35min) käibemaksuga ning riigilõiv summas 300 eurot (maakohtus kokku 4 337 eurot) ja ringkonnakohtus 1 452 eurot (11 tundi) käibemaksuga.
6. Kuivõrd maakohtu menetlusega seotud menetluskulud jäid 15% ulatuses hageja ja 85% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja maakohtu menetlusega seotud menetluskulud summas 3 686,45 eurot (85% 4337 eurolt).
7. Kuivõrd hageja ringkonnakohtu menetluskulud jäid 90% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja ringkonnakohtu menetluskulud summas 1 306,80 eurot (90% 1452 eurolt).
8. Hageja menetluskulud käesolevas tsiviilasjas on seega kokku – maakohtus kokku 3 686,45 eurot (85% 4337 eurolt) ja ringkonnakohtus kokku 1 306,80 eurot (90% 1452 eurolt), kogu menetluses kokku seega 4 993,25 eurot. Ringkonnakohtu kostja menetluskulud jäeti kostja enda kanda ning kohustati kostjat hüvitama 90% hageja menetluskuludest. Kostja menetluskulud
9. Kuivõrd kostja vastavalt edastatud kohtukirjale menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ega kulude nimekirja kohtule ei esitanud, määrab kohus tulenevalt

§ 174

lg-st 1 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks tsiviilasja materjalid.

1. Kostja on esitanud 22.11.2016.a menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja käesoleva tsiviilasja menetluskulud 2 945 eurot, millest 275 eurot moodustab apellatsiooni esitamisel tasutud riigilõiv ning 2 670 eurot moodustavad kostja kulutused lepingulisele esindajale.
2. Kohus, hinnanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluses maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskuludena välja toodud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik kostja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud seoses tsiviilasja kohtumenetlusega on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Koostatud dokumentide sisu ja maht vastab kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulule. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
3. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja põhjendatud menetluskulud on maakohtus 1 925 eurot (19,25 tundi õigusabi) käibemaksuta. Ülejäänud põhjendatud menetluskulud, mis on katnud seoses apellatsioonimenetlusega on 300 eurot 3h õigusabi eest (käibemaksuta) ja riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamiselt 275 eurot.
4. Kuivõrd maakohtu menetlusega seotud menetluskulud jäid 15% ulatuses hageja ja 85% ulatuses kostja kanda, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja maakohtu menetlusega seotud menetluskulud summas 288,75 eurot (15% 1 925 eurolt). Apellatsioonimenetlusega seotud lõivu ja esindaja kulusid ei pea hageja vastavalt ringkonnakohtu otsusele kostjale hüvitama. Tasaarvestus 18.

§ 445

lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse 3 resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

§ 463

lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas eurot 4 704,50 eurot (4 993,25 eurot – 288,75 eurot). 19.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4 704,50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 20.

§ 177

lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

21. Kooskõlas

§ 317lg 11 toimetada määrus Xxxx

OÜ-le kätte Ametlike Teadaannete kaudu, kuivõrd muul viisil menetlusdokumentide kättetoimetamine ei ole õnnestunud. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4