1-17-8986/23

(1623300110)Eeluurimiskohtunik Merit Bobrõšev Taotluse esitaja Ivan Razumov (ik 35105123727, elukoht xxx) Taotlus Ivan Razumovi taotlus riigi õigusabi saamiseks, vaidlustamaks PPA Ida prefektuuri 01.08.2017 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrust RESOLUTSIOON Jätta Ivan Razumovi (ik 35105123727) taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib KrMS § 386 ja § 387 lg 1 alusel esitada viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama, määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Taotlus riigi õigusabi saamiseks

1. 26.09.2017 registreeris Viru Maakohtu kantselei I. Razumovi taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotlusest nähtuvalt soovib õigusabi taotleja riigi õigusabi kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlusamiseks.
2. Riigi õigusabi taotluse lahendamiseks tegi kohus päringud asjakohastesse ameti- ja krediidiasutustesse ning nõudis kohtueelselt menetlejalt välja kriminaaltoimiku materjalid. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud esitatud riigi õigusabi taotluse, kohtule ameti- ja krediidiasutustest välja nõutud materjalidega, asub seisukohale, et seaduslikud alused riigi õigusabi määramiseks puuduvad ning taotlus riigi õigusabi määramiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused sellesisulisele seisukohale asumisel on järgmised.
4. KrMS § 41 lg 3 kohaselt peab menetleja määrama kannatanule kas tema taotlusel või omal initsiatiivil esindaja riigi kulul, kui ta leiab, et vastasel korral võivad kannatanu olulised huvid maksejõuetuse tõttu jääda kaitseta. Tulenevalt KrMS § 41 lg-st 3 antakse kriminaalmenetluses kannatanule õigusabi riigi õigusabi seaduses (RÕS) ettenähtud korras. 1 1-17-8986 Riigi õigusabi seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks RÕS-s märgitud maksejõuetus. Selle kindlaksmääramisel tuleb arvestada õigusabi taotleva isiku majanduslikku olukorda tervikuna, kusjuures RÕS §-dest 12-14 tulenevalt lasub maksejõuetuse tõendamise kohustus isikul enesel. Eelnevast tulenevalt tuleb riigi õigusabi määramise kohustusliku eeldusena tuvastada isiku maksejõuetus. Hinnates õigusabi taotleja majanduslikku seisundit, tuleb osutada, et Maksu- ja Tolliameti vastusest nähtuvalt on õigusabi taotleja saanud sissetulekut perioodil 01.09.201631.08.2017 mahaarvamise järgselt 4021,89 eurot. Samuti nähtub Swedbank ASi päringu vastusest, et õigusabi taotleja ainsaks sissetulekuks on igakuiselt saadav 344,73 euro suurune pension. Osutatut analüüsides leiab kohus, et taotlejal puuduvad rahalised vahendid õigusabi teenuse eest tasumiseks, seega on põhjendatud lugeda I. Razumovi maksejõuetuks RÕS § 6 lg 1 tähenduses ning esineb seaduslik alus käsitleda teda õigusabi saamiseks õigustatud subjektina.
5. Riigi õigusabi saamiseks ei piisa aga ainuüksi maksejõuetuse tuvastamisest. KrMS § 41 lg-st 3 tulenevalt peab kohus hindama, kas maksejõuetule kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Seega eeldab riigi õigusabi andmise küsimuse otsustamine ka menetleja süüvimist kaebuse sisusse (RKKKm 3-1-1-13404, 3-1-1-66-05, 3-1-1-151-05). Hinnates kriminaalmenetluse lõpetamise põhjendusi ja kontrollides nende vastavust kriminaaltoimiku materjalidega, samuti seda, kas kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamise korral oleks võimalik vastuvõetud menetlusotsustuse võimaliku tühistamise korral saavutada õigusabi taotleja poolt taotletavat eesmärki, siis leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogum on selline, mis jaatab vastuvõetud menetlusotsustuse seaduslikkust ja põhjendatust ning välistab seeläbi kriminaalmenetluse jätkamise võimalikkuse. Nii on õigusabi taotleja seisukohal, et talle kuuluva sauna põlemine on põhjuslikus seoses xxx õigusvastase käitumisega ehk süütamisega. Esmalt tuleb märkida, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogum süütamise fakti ei kinnita ehk süütamise fakt kui selline ei ole tõendipõhiselt kinnitust leidnud ning teiseks puuduvad igasugused tõendid, mis seostaksid õigusabi taotleja sauna põlengut xxx tegevusega. Võttes arvesse, et käesolevat kriminaalmenetlust on läbi viidud KarS § 203 tunnustel, mis sätestab vastutuse võõra asja rikkumise või hävitamise eest, siis olukorras, kus kriminaalmenetluse käigus ei ole tõendamist leidnud, et sauna põleng seondub kellegi tahtliku tegevusega, siis viitab see kriminaalmenetluse aluse puudumisele, millega kaasneb kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 200 alusel. Kuna kehtiv seadusandlus välistab riigi õigusabi andmise juhtudel, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb (RÕS § 7 lg 1 p 2) või kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5), siis esitatud materjalide pinnalt tuleb asuda seisukohale, et taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb ja seetõttu tuleb keelduda antud juhul riigi õigusabi andmisest.
6. Eeltoodu alusel ning juhindudes riigi õigusabi seaduse § 6 lg-st 1 ja § 7 lg 1 p-st 2 ning KrMS § 41 lg-st 3, jätab kohus I. Razumovi taotluse riigi õigusabi määramiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 2