kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd kostja on esitanud vastuväite nii leppetrahvi suurusele kui edasiulatuva viivise väljamõistmisele, pidades leppetrahvi ja edasiulatuva viivise väljamõistmist märgitud ulatuses ebamõistlikuks kostja keerulise majandusliku seisundi tõttu, on kohtu hinnangul võimalik kostja vastuväidet käsitleda leppetrahvi ning viivise vähendamise taotlusena VÕS § 162 mõttes. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole täidetud VÕS § 162 lg-s 1 tulenevad eeldused. Tõendamata on kostja väide keerulisest majanduslikust olukorrast. Kuigi kohtutoimiku materjalidest nähtub, et kostja on tasunud põhinõude katteks 30 000 eurot, ei ole kostja samas esile toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks makseraskustes ning et just makseraskused on tinginud kohustuse mittekohase täitmise hageja ees. Hageja poolt kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõtetest nähtub aga, et kostja on võlgnevuse tekkimise hetkel ning hilisemalt (veebruar – aprill 2017.a) omandanud mitmeid kinnisasju (t/l 34-35 pöördel). Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul leidnud kinnitust, et kostja ei ole võimeline enda kohustusi hageja ees täitma. 4 Eeltoodust ja VÕS § 76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 208 lg 1 ning müügi- ja asjaõiguslepingu p-st 2.3. tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele leppetrahv summas 5 000 eurot ning viivis lepinguliselt võlgnevuselt ja leppetrahvilt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõuete täitmiseni. 11. Kokkuvõtlikult kuulub hageja hagi kostja suhtes rahuldamisele. Käesolevas tsiviilasjas tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 20 000 eurot, leppetrahv summas 5 000 eurot ning 28.03.2017.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 538,08 eurot. Lisaks, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis lepinguliselt võlgnevuselt ja leppetrahvilt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõuete täitmiseni. 12. Kooskõlas
lg 1 p 10 tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse omal algatusel viivitamatule täitmisele. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele. 13. Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 14.
Tulenevalt
Menetluskulude jaotamine 15.
Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas rahuldab kohus hagi täielikult, jäävad poolte menetluskulud kostja kanda. 16.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise 5 esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes
lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 931,50 eurot. Kohus, hinnanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluses menetluskuludena välja toodud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik hageja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud seoses tsiviilasja kohtumenetlusega on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Koostatud dokumentide sisu ja maht vastab kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulule. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. 20. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1931,50 eurot. 21.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1931,50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 22.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.