Obsah (13)

§ 113§ 108§ 100§ 101§ 164§ 170§ 402§ 1027§ 1028§ 406§ 4062§ 94§ 1132

2-16-116797 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 22. august 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-16-116

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.08.2017 kuni põhinõude tasumiseni ITM Inkasso OÜ kasuks Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud 78% ulatuses Xxxx kanda ja 22% ulatuses ITM Inkasso OÜ kanda.
2. Välja mõista Xxxx menetluskulud 136,50 (ükssada kolmkümmend kuus eurot ja 50 senti) eurot ITM Inkasso OÜ kasuks.
3. Jätta ITM Inkasso OÜ-lt menetluskulud nende puudumise tõttu Xxxx kasuks välja mõistmata. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva 2-16-116797 jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
4. 09.12.2015 sõlmisid kostja ja Placet Group OÜ laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu 200 eurot, kohustusega maksta laen koos lepingutasuga summas 4 eurot ja intressiga summas 19,56 eurot tagasi hiljemalt 07.04.2016 (tl 33-40). Kostja täitis eelnevalt laenutaotluse (tl 31-32) ja käis isikusamasust tuvastamas Tallinna Pelguranna AS-i Eesti Post kontoris (tl 41-42).
5. Kostjale saadeti korduvaid võlateatisi võlgnevuse tasumiseks ja 07.04.2016 teatis nõude loovutamise kohta hagejale (tl 43-49). Hageja nõue ja põhjendused
6. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 128,33 eurot, intressi 14,34 eurot, võla sissenõudmisega tekkinud kahju 25 eurot, viivised 7,19 eurot, viivise põhinõudelt (128,33 eurolt)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.12.2016 kuni põhinõude tasumiseni ja menetluskulud. lepingu tasu 4 eurot, intressi 75 eurot, viivise 39,60 eurot ja menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises

§ 108lg 1 ja § 113 lg 1.

1. Hageja märgib, et kostja ei ole nõuetekohaselt tagastanud laenu ega tasunud intressi. Kostja vastuväited
2. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagiavaldusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtu põhjendused
3. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
4. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg
5. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 2 2-16-116797
7. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
8. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (

) § 76 lg-st 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 164

lg 1 järgi võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.

§ 164

lg 2 alusel nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

§ 170

kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.

§ 402

kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 1027

kohaselt isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.

§ 1028

lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

1. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 09.12.2015 sõlmisid kostja ja Placet Group OÜ laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu 200 eurot, kohustusega maksta laen koos lepingutasuga summas 4 eurot ja intressiga summas 19,56 eurot tagasi hiljemalt 07.04.2016 (tl 3340). Kostja täitis eelnevalt laenutaotluse (tl 31-32) ja käis isikusamasust tuvastamas Tallinna Pelguranna AS-i Eesti Post kontoris (tl 41-42). Kostjale saadeti korduvaid võlateatisi võlgnevuse tasumiseks ja 07.04.2016 teatis nõude loovutamise kohta hagejale (tl 43-49).
2. Kohus leiab, et kostja ja esialgse laenuandja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

§ 402

tähenduses, mille alusel andis esialgne laenuandja kostjale laenu summas 200 eurot ning kostja kohustus selle koos intressi ja lepingutasuga tagastama. 13. Riigikohus on 30.10.2013 otsuse 3-2-1-106-13 punktis 24 selgitanud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (nt Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 08.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 32-1-32-06, p 14). Riigikohus on leidnud, et kohus saab omal algatusel hinnata tehingu heade kommete vastasust (nt Riigikohtu 15.11.2000 otsus 3-2-1-118-00 ja 24.05.2001 otsus tsiviilasjas 32-1-76-01). 14.

§ 406

lg 1 kohaselt krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel.

§ 406

3 2-16-116797 lg 6 kohaselt kehtestab krediidi kulukuse määra arvutamise täpsema korra rahandusminister Euroopa Liidu nõuetest lähtudes. 14. Kohus märgib, et kuna laenuleping sõlmiti 09.12.2015, kohaldab kohus käesolevas asjas 01.07.2015 jõustunud

§ 4062

lg-t 1, mille kohaselt tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta

1. jaanuariks ja
2. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel.
3. Nähtuvalt laenulepingu lisas olevatele andmetele oli krediidi kulukuse määr 73%. Vastavalt Eesti Panga kodulehel avaldatud andmetele oli laenulepingu sõlmimisele eelnenud kuue kuu keskmine eraisikutele antava tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 21,65%. Seega oli vaidlusaluse laenulepingu krediidi kulukuse määr enam kui 3 korda suurem krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määrast. Tulenevalt

§ 4062lg-st 1 on hagi aluseks olev laenuleping tühine. 16. Ts

ÜS § 84 lg 1 esimese lause kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kuna laenuleping on tühine, puudub hagejal õigus nõuda laenu tagastamist lepingu täitmise sätete, so

§ 108alusel. Ts

MS § 436 lg 7 kohaselt kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsÜS § 84 lg 1 teise lause kohaselt tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et kostja kohustub hagejale laenuna saadud raha tagastama TsÜS § 84 lg 1,

§ 1027

ja

§ 1028lg 1 alusel.

Kohus mõistab kostjalt välja põhinõudena 128,33 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks raha tagasi maksnud suuremas ulatuses. 17.

§ 4062

lg 3 kohaselt kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. 18. Eelnevast tulenevalt puudub hagejal õigus nõuda lepingus kokku lepitud intressi summas 14,34 eurot. Tulenevalt TsÜS § 86 lg-st 4 oli kostjal kohustus laenu kasutamise aja eest maksta intressi

§ 94

lg-s 1 sätestatud suuruses.

§ 94

lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Leping sõlmiti 09.12.2015 ja laen tuli tagastada 07.04.2016 (tl 39). Nimetatud ajavahemikul oli

§ 94lg 1 kohane intressimäär 0,05% aastas.

Seega on hageja õigustatud nõudma antud laenult intressi 0,03 eurot, so 0,05/100/365x200x

1. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi 0,03 eurot.
2. Hageja palub välja mõista lepingutasu summas 4 eurot. Kohus leiab, et kuna hagi aluseks olev laenuleping on tühine, puudub hagejal lepingutasu nõue. Kohus jätab selle nõude osas hagi rahuldamata.
3. Hageja palub välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud 25 eurot. Esialgne võlausaldaja ja hageja on saatnud kostjale korduvaid võlateatisi (tl 43-44, tl 46-47). Hageja leiab, et võlgnevuse menetlemisega seotud kulude (kahju) katmiseks 25 eurot on põhjendatud. Kohus märgib, et kuna poolte vahel puudub kehtiv leping, puudub hagejal õigus saadetud meeldetuletuskirjade eest 4 2-16-116797 hinnakirja alusel või

§ 1132alusel kahju hüvitamist nõuda.

Kuna pooltel kehtiv lepinguline suhe puudus, tuleb hageja kahjunõude lahendamisel lähtuda

-i kahju õigusvastase tekitamise sätetest (

53. peatükk). Hageja ei ole tõendanud, et esialgne võlausaldaja või hageja oleks kandnud kulusid 25 euro ulatuses seoses meeldetuletuskirjade saatmisega. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Puudub alus rahuldada kahju hüvitamise nõuet summas 25 eurot. 21.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

1. Hageja on arvestanud alates 08.04.2016 kuni 19.12.2016, so hagi esitamiseni seadusjärgse viivisemäära alusel viivist summas 7,19 eurot (tl 20). Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostja, olles raha tagastamisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega, mis tulenes seadusest.
2. Hageja on palunud välja mõista viivise põhinõudelt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.12.2016 kuni põhinõude tasumiseni. Seega lisandub otsuse tegemise päeva seisuga viivis 6,92 eurot, so 8,05/100/365x128,33x12+8/100/365x128,33x234. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 14,11 eurot, so 7,19+6,92 ja edasi viivise põhinõudelt 128,33 eurolt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.08.2017 kuni põhinõude tasumiseni. 24. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 128,33 eurot, intressi 0,03 eurot, viivise 14,11 eurot ja edasi viivise põhinõudelt 128,33 eurolt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.08.2017 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud 25. Juhindudes Ts

MS § 163 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud 78% ulatuses kostja kanda ja 22% ulatuses hageja kanda.

1. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
2. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulud summas 100 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Võttes arvesse menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 136,50 eurot, so 78% 175 eurost.
3. Nähtuvalt toimiku materjalidest ei ole kostjale menetluskulusid tekkinud. Eelneva tõttu jätab kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulud välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik 5