Obsah (5)

§ 210§ 66§ 73§ 56§ 4

Kriminaalasi nr 1-16-10076 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.oktoober 2017.a., Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-10076 (14221000058) Koh

) § 210 lg 2, Egon Jürisson süüdistusasi kuriteos

§ 210

lg 2 järgi ja MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts süüdistusasi

§ 210

lg 3 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses (kokkuleppemenetluseks läinud üle üldmenetlusest). Prokurör Süüdistatavad Kaitsjad 1 Kaido Tuulemäe MARTIN LEEDO, ik. 37704040031, *** EGON JÜRISSON, ik 38210190032, *** MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts, äriregistri kood 80318064, õiguslik vorm-mittetulundusühing, registrisse kantud 03.11.2010.a. juriidiline aadress Uus-Roomassaare 5 Kuressaare linn, juhatuse liikmed Martin Leedo, Kristjan Leedo, seaduslik esindaja kohtus Martin Leedo, kriminaalkaristatus puudub, süüdistus kuriteos

§ 210

lg 3 järgi; Süüdistatavate Martin Leedo ja MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts lepinguline kaitsja on vandeadvokaat Aivar Pilv ja süüdistatava Egon Jürissoni lepinguline kaitsja on vandeadvokaat Marko Pilv 1 Kriminaalasi nr 1-16-10076 RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada MARTIN LEEDO kuriteos

§ 210

lg 2 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära ehk (200 x 60 = 12000) kaksteist tuhat eurot. 2.

§ 66

sätete alusel määrab kohus Martin Leedole mõistetud rahalise karistuse kandmisele ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuise osamaksena 1000 (üks tuhat) eurot kuus. Esimese makse tasumise tähtaeg on hiljemalt 30. november 2017.a 3. Süüdi tunnistada EGON JÜRISSON kuriteos

§ 210

lg 2 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära ehk (200 x 52 = 10400) kümme tuhat nelisada eurot. 4.

§ 66

sätete alusel määrab kohus Egon Jürissonile mõistetud rahalise karistuse kandmisele ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul: 11 kuud osamaksega 866,67 eurot ja 1 kuu osamaksega 866,63 eurot. Esimese makse tasumise tähtaeg on hiljemalt 30. november 2017.a 5. Süüdi tunnistada MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts kuriteos

§ 210lg 3 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 10000 (kümme tuhat) eurot.

6.

§ 73

alusel jätta MTÜ-le Mullutu Loodushoiu Selts mõistetud rahaline karistus täielikult tingimisi kohaldamata katseajaga 1 (üks) aasta. 7. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so. 19.oktoobrist 2017.a. Mõistetud karistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning

§-i 73 lõikest 5 ei tulene teisiti. Kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse rahalise karistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Sellisel juhul võib kohus jätta eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.

1. Martin Leedol tasuda rahaline karistus Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber „99917400008117“. Selgituseks märkida: Martin Leedo, kr asi 1-16-10076, rahaline karistus.
2. Egon Jürissonil tasuda rahaline karistus Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber „99917400008081“. Selgituseks märkida: Egon Jürisson kr asi 1-16-10076, rahaline karistus.
3. VÕS § -de 1043 ja 1045 lg1 p 7, 8 alusel mõista Martin Leedolt, MTÜ Mullutu Loodushoiu Seltsilt ja Egon Jürissonilt solidaarselt kuriteoga tekitatud kahju 2 2 Kriminaalasi nr 1-16-10076 kannatanu Eesti Vabariik kasuks SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (regk. 90005946, Narva mnt 7A, 10117 Tallinn, telef. 6274171, info@kik.ee ) kaudu 14325 (neliteist tuhat kolmsada kakskümmend viis) eurot 78 senti.
4. VÕS § -de 1043 ja 1045 lg1 p 7, 8 alusel mõista Martin Leedolt ja MTÜ Mullutu Loodushoiu Seltsilt solidaarselt kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks kannatanu Eesti Vabariik kasuks SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu 19 479 (üheksateist tuhat nelisada seitsekümmend üheksa) eurot 81 senti.
5. Vastavalt kompromisslepingule jätta kehtima kuni Eesti Vabariik SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu tsiviilnõuete täieliku tasumiseni Pärnu Maakohtu 29.01.2015 ja 05.02.2015 määrustega on tsiviilhagi tagamiseks arestitud Martin Leedole kuuluvad kinnistud: ***. Kinnistutele on seatud käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi kasuks.
6. Tõkendit süüdistatavate suhtes ei kohaldatud.
7. Välja mõista Martin Leedolt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu -- sundraha 705,00 eurot. Martin Leedol tuleb tasuda riigi kasuks välja mõistetud sundraha Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber „99917700069571“. Selgituseks märkida: sundraha, Martin Leedo, kr asi 1-16-10076
8. Välja mõista Egon Jürissonilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu - sundraha 705,00 eurot. Egon Jürissonil tuleb tasuda riigi kasuks välja mõistetud sundraha Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber „99917700069597“. Selgituseks märkida: sundraha, Egon Jürisson, kr asi 1-16-10076
9. Välja mõista MTÜ Mullutu Loodushoiu Seltsilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu - sundraha 705,00 eurot. MTÜ Mullutu Loodushoiu Seltsil tasuda riigi kasuks välja mõistetud sundraha Maksuja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber „99917700069607“. Selgituseks märkida: sundraha, MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts, kr asi 1-16-10076
10. Nõuded menetluskulu ja rahalise karistuse tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Kui menetluskulu või rahaline karistus ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal või kohtuotsusega määratud tähtajal saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. 3 3 Kriminaalasi nr 1-16-10076 Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS
11. peatüki
12. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus MARTIN LEEDO’t süüdistatakse soodustuskelmuse toimepanemises kavatsetult, s.o selles, et tema ajavahemikul 23.11.2012 kuni 18.11.2013 taotles MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts, s.o majandustegevuses osaleva isiku esindajana, grupis koos Egon Jürissoniga, X.Y ja A.b kaasabil sihtasutuselt Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK, registrikood 90005946) MTÜle Mullutu Loodushoiu Selts (registrikood 80318064, juriidiline aadress Uus-Roomassaare 5, Kuressaare) pettuse teel toetust veiste soetamiseks. Martin Leedo on alates 12.10.2010 MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts juhatuse liige, kes mittetulundusühingute seaduse § 26 lg 1, § 27 lg 1, § 32 lg 1 ja § 35 kohaselt juhib ja korraldab mittetulundusühingu tegevust ja on kohustatud täitma oma kohustusi mittetulundusühingus juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. 23.11.2012 esitas Martin Leedo MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts nimelt KIK-le elektrooniliselt taotluse projekti „Mullutu-Loode hoiuala hooldamine“ rahastamiseks. Projekti maksumus oli taotluse kohaselt 278 965,08 eurot. Tegelikult ei olnud Martin Leedol ja Egon Jürissonil projekti taotluse esitamisest alates mingit soovi omandada veiseid läbi riigihanke, vaid soovisid pettuse teel riigihanke menetluse nõudeid rikkudes luua läbi näiliste tehingute ettekujutuse veiste soetamisest, soovides tegelikult osta veiseid Martin Leedo juhitavalt ja tema omandis olevalt OÜ-lt C.D. 01.02.2013 otsusega nr 1-25/17 rahuldas KIK MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts taotluse projekti nr 2.2.0301.11-0114 „Mullutu-Loode hoiuala hooldamine“ rahastamiseks vastavalt keskkonnaministri 28.07.2009 määrusele nr 42 „Meetme „Looduse mitmekesisuse säilitamine“ tingimused toetuse avatud taotlemise korral“ Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Projekti kogueelarve oli 278 965,08 eurot, millest toetuse määr oli 90% s.o 251 068,57 eurot. Projekt seisnes eelkõige kaitsealuste pärandkoosluste säilitamiseks uute lihaveiste hankimises ja karjatatavate maadele karjaaedade rajamises. Projekti abikõlbulikkuse periood oli 01.02.2013 kuni 14.10.
13. Veiste soetamine 05.07.2013 avaldas MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts riiklikus riigihangete registris avatud hankemenetlusega läbiviidava hanke „Lihaveiste ostmine Mullutu-Loode hoiuala kaitstavatel elupaikadel karjatamiseks“ viitenumbriga
14. Hanketeate kohaselt sooviti osta 148 veist ja 2 tõupulli. Hankedokumentide lisas number üks on välja toodud tehniline kirjeldus, millele 4 4 Kriminaalasi nr 1-16-10076 pakkumus peab vastama. Pakkumuste esitamise tähtajaks s.o 22.08.2013 esitati kaks pakkumust. MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts riigihanke korraldamisel rikkusid Martin Leedo koos Egon Jürissoniga, X.Y ja A.b kaasaaitamisel riigihankel osalevate isikute võrdse kohtlemise põhimõtet ning konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimise põhimõtet. Hankedokumentides tehnilise kirjelduse koostamisel võtsid Martin Leedo, Egon Jürisson ja X.Y aluseks sellel hetkel OÜ C.D omandis olevate loomade nimekirja. Martin Leedo, Egon Jürisson ja X.Y valisid juba 2013 juunis s.o enne hanketeate avaldamist OÜ C.D veiste hulgast välja loomad, milliseid pidi A.B riigihankes suletud ümbrikus pakkuma ja millised pidi omakorda MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts pärast avatud riigihanget omandama. Sellest tulenevalt koostasid Martin Leedo, Egon Jürisson ja X.Y riigihankedokumentides tehniline kirjelduse selliselt, et A.B-L oleks võimalik hankes pakkuda OÜ C.D loomi ja pakkumine vastaks seeläbi hanketingimustele. Tehniline kirjeldus edastati hankemenetlust läbi viiva OÜ E.F töötaja M.M kätte, kes pani selle koos teiste hankedokumentidega riigihangete registrisse. Martin Leedo, Egon Jürissoni, X.Y plaani kohaselt pidi MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts projekti nr 2.2.0301.11-0114 „Mullutu-Loode hoiuala hooldamine“ projekti raames näiliselt omandama veised OÜ-lt A.B, mis olid hanke korraldamise hetkel OÜ C.D omandis. Kuna OÜ C.D ainsaks juhatuse liikmeks on alates 26.04.2007 Martin Leedo, siis ei saanud OÜ C.D huvide konflikti tõttu veiste soetamise riigihankes osaleda. Vältimaks huvide konflikti ilmsikstulekut ja asjaolu, et hankes pakutavate veiste omanik on OÜ C.D, otsustati riigihankes osaleda A.b kaudu. A.b juhatuse liikmeks on alates 28.11.2012 Martin Leedo X.Y. Riigihankel osalemiseks koostasid Egon Jürisson, Martin Leedo ja X.Y ühiselt A.b pakkumuse dokumendid ning 22.08.2013 edastasid A.b pakkumuse juhatuse liikme X.Y poolt allkirjastatuna ja suletud ümbrikus riigihankel osalemiseks OÜ-le E.F, ***. A.b esitas pakkumuse 148 veise ja 2 tõupulli müügi hinnaks kogumaksumusega 191 666 eurot (käibemaksuga 229 99,20 eurot). 22.08.2013 pakkumuste avamise protokolli kohaselt esitas odavaima pakkumuse A.b (registrikood ***) ning 27.08.2013 MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts otsusega tunnistati edukaimaks pakkujaks A.b poolt esitatud pakkumus summas 191 666 eurot. 01.02.2013 KIK juhatuse otsuse nr 1-25/17 punkti 16 kohaselt esitab toetuse saaja väljamaksetaotluse koos nõutavate abikõlbulikkust tõendavate dokumentidega. 07.10.2013 esitas Martin Leedo allkirjastatuna toetuse saaja MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts nimel KIK-le toetuse väljamaksetaotluse (VMT) nr 6 koos lisadega, millega kinnistas ja viis samas KIK-i eksimusse, et kõik lisades deklareeritud kulud vastavad projekti taotluse rahuldamise otsusele ja on abikõlbulikud. Taotluse kohaselt sooviti ülekande teostamist hankemenetluses edukaks pakkujaks osutunud OÜ A.B pangakontole summas 206 999,28 eurot. Nimetatud MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts väljamaksetaotlusega ja selle lisadega viisid Egon Jürisson, Martin Leedo, X.Y ja OÜ A.BKIK-i eksimusse selles, et MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts viis läbi nõuetele vastava riigihanke ja selles, et MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts ostis OÜ-lt A.Blt 148 veist ja 2 tõupulli. Väljamaksetaotluse nr 6 lisana esitas MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts KIK-le: hankedokumendid (loomad); hanke teate; OÜ A.Bhinnapakkumise; protokolli; otsuse; riigihanke aruande; üleandmise vastuvõtmise akti; riigihanke aruande lisa; arve; maksekorralduse (2 tk); raamatupidamise kulukonto väljavõtte; pearaamatu väljavõtte; kuludokumentide nimekirja. Väljamaksetaotluse nr 6 lisana esitas MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts riigihankearuande ja OÜ A.Bhinnapakkumise, millega loodi KIK-le ebaõige ettekujutus, et läbi avaliku riigihanke osutus 5 5 Kriminaalasi nr 1-16-10076 hanke “Lihaveiste ostmine Mullutu-Loode hoiuala kaitsvatel elupaikadel karjatamiseks“ edukaks pakkujaks A.b pakkumus. Väljamaksetaotluse nr 6 lisana esitas MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts KIK-le muu hulgas ebaõigeid andmeid sisaldava MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts (esindaja Martin Leedo) ja A.b (esindaja X.Y) vahel 12.09.2013 sõlmitud ostu-müügilepingu nr 04/13, millega loodi KIK-s ebaõige ettekujutus, et MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts ostis OÜ-lt A.B kaks lihaveise sugupulli ning 148 lihaveise lehmmullikat ja amm-mullikat. Lepingu on allkirjastanud Martin Leedo ja X.Y ning kauba üleandmise kuupäevaks on märgitud 16.09.
15. Väljamaksetaotluse nr 6 lisana esitas MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts KIK-le ebaõigeid andmeid sisaldava 16.09.2013 üleandmise-vastuvõtmise akti, millega loodi KIK-le ebaõige ettekujutus, et MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts on OÜ-lt A.B ostetud kaks lihaveise sugupulli ning 148 lihaveise lehmmullikat ja amm-mullikat vastu võtnud. Akt on allkirjastatud X.Y ja Martin Leedo poolt. 05.11.2013 esitasid Martin Leedo ja Egon Jürisson M.Mvahendusel MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts nimel KIK-le ebaõigeid andmeid sisaldava 04.11.2013 X.Y poolt allkirjastatud A.b kinnituse, millega loodi KIK-is ebaõige ettekujutus, et hankes pakutud loomad on A.b ostnud 02.09.2013 sõlmitud ostu-müügilepingu nr 1304 alusel Eesti lihaveisekasvatajate käest, viidates ostu-müügi lepingule tulundusühistuga Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu. Täiendavale päringule, kuidas on A.b loomad soetanud, esitasid Martin Leedo ja Egon Jürisson 18.11.2013 M.Mvahendusel MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts nimel KIK-le ebaõigeid andmeid sisaldava 02.09.2013 sõlmitud ostu-müügilepingu nr 1304, millega loodi KIK-le ebaõige ettekujutus, et A.b (esindaja X.Y) on ostnud hankes pakutavad veised TÜ-lt *** (registrikood ***, esindaja T.T) hinnaga 229 080 eurot (190 600 ilma käibemaksuta). 05.11.2013 esitasid Martin Leedo ja Egon Jürisson M.M vahendusel KIK-le täiendava 16.09.2013 üleandmise-vastuvõtmise akti, millega loodi KIK-le ebaõige ettekujutus, et MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts on OÜ-lt A.B ostetud kaks lihaveise sugupulli ning 148 lihaveise lehmmullikat ja amm-mullikat vastu võtnud. Nimetatud aktis on välja toodud kõikide üle antud veiste loetelu registreerimisnumbritega. Akti on allkirjastatud X.Y ja Martin Leedo poolt. Tegelikult ei ole KIK-le esitatud MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts poolt hanke tulemusel omandatud ja üleandmise aktis nimetatud veised kunagi kuulunud TÜ-le ***, mistõttu on 02.09.2013 OÜ-ga A.B sõlmitud ostu-müügi leping nr 1304 näilik. Samuti on näilik 12.09.2013 A.b ja MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts vahel sõlmitud veiste ostumüügi leping nr 04/
16. KIK-le esitatud 07.10.2013 väljamaksetaotlusega nr 6, selle lisadokumentidega ja 05.11.2013 ning 18.11.2013 kirjadega koos lisadega viisid Martin Leedo ja Egon Jürisson, X.Y ja A.b kaasabil KIK-i eksimusse, et MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts viis projekti raames läbi nõuetele vastava riigihanke ja omandas seeläbi OÜ-lt A.B hankes nimetatud veised ning selles, et A.b on ostnud riigihankes pakutavad veised ***käest. Tegelikkuses ei ole MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts omandanud veiseid OÜ-lt A.B. Eeltoodud pettuse eesmärgiks oli projekti taotluse esitamisest alates varjata KIK-i eest asjaolu, et hankes omandatud MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts veised omandati tegelikult Martin Leedo juhitavalt OÜ-lt C.D. Kuna M.Mpuudus hanke korraldamisel, KIK-iga suhtlemisel ja dokumentide edastamisel teadmine ebaseaduslikest kokkulepetest ja dokumentide ebaõigest sisust, siis pani M.Mkoosseisupärased teod toime vahendina, keda Martin Leedo, Egon Jürisson ja X.Y valitsesid ülekaaluka teadmisega. Karjaaedade ehitus 23.11.2012 Martin Leedo poolt MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts nimelt KIK-le esitatud taotluse projekti „Mullutu-Loode hoiuala hooldamine“ rahastamiseks punktis kaheksa on KIK viidud eksimusse asjaoluga, et projekti raames rajatavat infrastruktuuri enne projekti elluviimist ei 6 6 Kriminaalasi nr 1-16-10076 olnud. Tegelikkuses eksisteeris antud karjatamisala ümber valdavas osas karjaaed, mis võimaldas seal varasemalt loomade karjatamise. Projekti nr 2.2.0301.11-0114 „Mullutu-Loode hoiuala hooldamine“ raames ostis MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts 17.06.2013 ostu-müügi lepingu alusel AS-lt Saare Erek (registrikood 10123057) karjaaedade komplektid. Üleandmise vastuvõtmise akti alusel sai MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts 01.07.2013 enda valdusess kolm komplekti aedu. 09.12.2013 paikvaatluse teostamisel viis Martin Leedo koos Egon Jürisoniga eksimusse kontrolli teostanud KIK ametnikud I.U ja H.P näidates uute projekti raames rajatud karjaaedadena vanu aedu, mida tegelikkuses projekti raames ei soetatud. Samuti viisid nad ametnikud eksimusse, väites, et aiad on paigaldatud AS-ga Saare Erek sõlmitud projekti raames. Pärast aedade ja seadmete enda valdusesse saamist jättis Martin Leedo MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts nimel aedade paigaldamise tähtaegselt s.o abikõlbulikkuse perioodil teostamata, jättes seega täitmata projekti ühe tegevuse - karjatatavate maadele karjaaedade ehitamise. Projekti nr 2.2.0301.11-0114 „Mullutu-Loode hoiuala hooldamine“ raames maksis KIK toetusena välja 35 985,60 eurot (projektijuhtimisteenuse, raamatupidamisteenuse ja karjaaedade soetamise eest). Veiste soetamise eest jättis KIK toetuse välja maksmata Martin Leedo, X.Y ja Egon Jürissoni tahtest mitteolenevatel põhjustel, s.o KIK poolse toetuse kontrolli tagajärjel. Eeltoodust tulenevalt rikkus Martin Leedo perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seaduse (STS) § 21 lg 1 ja § 22 p 2 ja 4, keskkonnaministri 28.07.2009 määruse nr 42 „Meetme „Looduse mitmekesisuse säilitamine“ tingimused toetuse avatud taotlemise korral“ (meetme määrus) § 18 lg 1 p 2 ja Riigihangete seaduse § 3 p 3 ja p 5 nõudeid. STS § 21 lg 1 kohasaelt peab toetuse saaja toetust kasutama sihtotstarbeliselt. Kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad olema projektiga otseselt seotud ja abikõlblikud, STS § 22 p 2 ja 4 kohaselt on toetuse saaja kohustatud kasutama toetust ettenähtud tingimustel ning tagama toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavuse ning kulude abikõlblikkuse. Meetme määruse § 18 lg 1 p 2 kohaselt on toetuse saaja kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduses, selle alusel antud õigusaktides, meetme määruses ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kohustusi, sealhulgas toetuse kasutamiseks korraldama hanke, järgides Riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud hanke korraldamise üldpõhimõtteid. Riigihangete seaduse § 3 p 3 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Riigihangete seaduse § 3 p 5 kohaselt peab hankija riigihanke korraldamisel vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. STS § 23 lg 1 alusel makstakse toetus välja ainult abikõlbulike kulude hüvitamiseks. Taotluse rahuldamise otsuse s.o 01.02.2013 KIK juhatuse otsuse nr 1-25/17 punkti 18.1 kohaselt võib KIK keelduda toetuse väljamaksmisest STS § 23 lg 1, 2 alusel või nõuda juba väljamakstud toetus tagasi STS
17. peatüki alusel. Juhul kui KIK oleks olnud teadlik eelpool kirjeldatud asjaoludest projektitaotluse menetlemise faasis, oleks see toonud kaasa taotluse rahuldamata jätmise STS § 18 lg 6 p 1, 3 ja 5 ning 7 7 Kriminaalasi nr 1-16-10076 keskkonnaministri 28.07.2009 määruse nr 42 „Meetme „Looduse mitmekesisuse säilitamine“ tingimused toetuse avatud taotlemise korral“ § 17 lg 4 p 2 alusel. Seega pani Martin Leedo toime

§ 210

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o pettuse teel soodustuse saamise ning soodustuse mitte-eesmärgipärase kasutamise. EGON JÜRISSON’ i süüdistatakse

§ 210

lg 2 järgi kvalifitseeritava soodustuskelmuse toimepanemises kavatsetult, s.o selles, et tema ajavahemikul 23.11.2012 kuni 18.11.2013 taotles MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts pädeva esindajana grupis koos juhatuse liikme Martin Leedoga, X.Y ja A.b kaasabil sihtasutuselt Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK, registrikood 90005946) MTÜ-le Mullutu Loodushoiu Selts (registrikood 80318064, juriidiline aadress Uus-Roomassaare 5, Kuressaare) pettuse teel toetust veiste soetamiseks. 23.11.2012 esitas Martin Leedo MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts nimelt KIK-le elektrooniliselt taotluse projekti „Mullutu-Loode hoiuala hooldamine“ rahastamiseks. Projekti maksumus oli taotluse kohaselt 278 965,08 eurot. Tegelikult ei olnud Martin Leedol ja Egon Jürissonil projekti taotluse esitamisest alates mingit soovi omandada veiseid läbi riigihanke, vaid soovisid pettuse teel riigihanke menetluse nõudeid rikkudes luua läbi näiliste tehingute ettekujutuse veiste soetamisest, soovides tegelikult osta veiseid Martin Leedo juhitavalt ja tema omandis olevalt OÜ-lt C.D. 01.02.2013 otsusega nr 1-25/17 rahuldas KIK MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts taotluse projekti nr 2.2.0301.11-0114 „Mullutu-Loode hoiuala hooldamine“ rahastamiseks vastavalt keskkonnaministri 28.07.2009 määrusele nr 42 „Meetme „Looduse mitmekesisuse säilitamine“ tingimused toetuse avatud taotlemise korral“ Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Projekti kogueelarve oli 278 965,08 eurot, millest toetuse määr oli 90% s.o 251 068,57 eurot. Projekt seisnes eelkõige kaitsealuste pärandkoosluste säilitamiseks uute lihaveiste hankimises ja karjatatavate maadele karjaaedade rajamises. Projekti abikõlbulikkuse periood oli 01.02.2013 kuni 14.10.

1. Veiste soetamine 05.07.2013 avaldas MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts riiklikus riigihangete registris avatud hankemenetlusega läbiviidava hanke „Lihaveiste ostmine Mullutu-Loode hoiuala kaitstavatel elupaikadel karjatamiseks“ viitenumbriga
2. Hanketeate kohaselt sooviti osta 148 veist ja 2 tõupulli. Hankedokumentide lisas number üks on välja toodud tehniline kirjeldus, millele pakkumus peab vastama. Pakkumuste esitamise tähtajaks s.o 22.08.2013 esitati kaks pakkumust. MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts riigihanke korraldamisel rikkusid Egon Jürisson ja Martin Leedo, X.Y ja A.b kaasaitamisel riigihankel osalevate isikute võrdse kohtlemise põhimõtet ning konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimise põhimõtet. Hankedokumentides tehnilise kirjelduse koostamisel, võtsid Egon Jürisson, Martin Leedo ja X.Y aluseks sellel hetkel OÜ C.D omandis olevate veiste nimekirja. Egon Jürisson, Martin Leedo ja X.Y valisid juba 2013 juunis s.o enne hanketeate avaldamist OÜ C.D veiste hulgast välja loomad, milliseid pidi OÜ A.Briigihankes suletud ümbrikus pakkuma ja millised pidi omakorda MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts pärast avatud riigihanget omandama. Sellest tulenevalt koostati riigihankedokumentides tehniline kirjeldus selliselt, et OÜ-l A.B oleks võimalik hankes pakkuda OÜ C.D loomi ja pakkumine vastaks seeläbi hanketingimustele. Tehniline kirjeldus edastati hankemenetlust läbi viiva OÜ E.F töötaja M.M kätte, kes pani selle koos teiste hankedokumentidega riigihangete registrisse. Martin Leedo, Egon Jürissoni, X.Y plaani kohaselt pidi MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts projekti nr 2.2.0301.11-0114 „Mullutu-Loode hoiuala hooldamine“ projekti raames näiliselt 8 8 Kriminaalasi nr 1-16-10076 omandama veised OÜ-lt A.B, mis olid hanke korraldamise hetkel OÜ C.D omandis. Kuna OÜ C.D ainsaks juhatuse liikmeks on alates 26.04.2007 Martin Leedo, siis ei saanud OÜ C.D huvide konflikti tõttu veiste soetamise riigihankes osaleda. Vältimaks huvide konflikti ilmsikstulekut ja asjaolu, et hankes pakutavate veiste omanik on OÜ C.D, otsustati riigihankes osaleda A.b kaudu. A.b juhatuse liikmeks on alates 28.11.2012 Martin Leedo X.Y. Riigihankel osalemiseks koostasid Egon Jürisson, Martin Leedo ja X.Yühiselt A.b pakkumuse dokumendid ning edastasid 22.08.2013 A.b pakkumuse juhatuse liikme X.Y poolt allkirjastatuna ja suletud ümbrikus riigihankel osalemiseks OÜ-le E.F, aadressil ***. A.b esitas pakkumuse 148 veise ja 2 tõupulli müügi hinnaks kogumaksumusega 191 666 eurot (käibemaksuga 229 99,20 eurot). 22.08.2013 pakkumuste avamise protokolli kohaselt esitas odavaima pakkumuse A.b (registrikood ***) ning 27.08.2013 MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts otsusega tunnistati edukaimaks pakkujaks A.b poolt esitatud pakkumus summas 191 666 eurot. 01.02.2013 KIK juhatuse otsuse nr 1-25/17 punkti 16 kohaselt esitab toetuse saaja väljamaksetaotluse koos nõutavate abikõlbulikkust tõendavate dokumentidega. 07.10.2013 esitas Martin Leedo allkirjastatuna toetuse saaja MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts nimel KIK-le toetuse väljamaksetaotluse (VMT) nr 6 koos lisadega, millega kinnistas ja viis samas KIK-i eksimusse, et kõik lisades deklareeritud kulud vastavad projekti taotluse rahuldamise otsusele ja on abikõlbulikud. Taotluse kohaselt sooviti ülekande teostamist hankemenetluses edukaks pakkujaks osutunud OÜ A.Bpangakontole summas 206 999,28 eurot. Nimetatud MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts väljamaksetaotlusega ja selle lisadega viisid Egon Jürisson, Martin Leedo ja X.Y SA Keskkonnainvesteeringute Keskus eksimusse selles, et MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts viis läbi nõuetele vastava riigihanke ja selles, et MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts ostis OÜ-lt A.Blt 148 veist ja 2 tõupulli. Väljamaksetaotluse nr 6 lisana esitas MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts KIK-le: hankedokumendid (loomad); hanke teate; OÜ A.B hinnapakkumise; protokolli; otsuse; riigihanke aruande; üleandmise vastuvõtmise akti; riigihanke aruande lisa; arve; maksekorralduse (2 tk); raamatupidamise kulukonto väljavõtte; pearaamatu väljavõtte; kuludokumentide nimekirja. Väljamaksetaotluse nr 6 lisana esitas MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts riigihankearuande, millega loodi KIK-le ebaõige ettekujutus, et läbi avaliku riigihanke osutus hanke “Lihaveiste ostmine Mullutu-Loode hoiuala kaitsvatel elupaikadel karjatamiseks“ edukaks pakkujaks A.b pakkumus. Väljamaksetaotluse nr 6 lisana esitas MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts KIK-le muu hulgas ebaõigeid andmeid sisaldava MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts (esindaja Martin Leedo) ja A.b (esindaja X.Y) vahel 12.09.2013 sõlmitud ostu-müügilepingu nr 04/13, millega loodi KIK-s ebaõige ettekujutus, et MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts ostis OÜ-lt A.B kaks lihaveise sugupulli ning 148 lihaveise lehmmullikat ja amm-mullikat. Lepingu on allkirjastanud Martin Leedo ja X.Y ning kauba üleandmise kuupäevaks on märgitud 16.09.
3. Väljamaksetaotluse nr 6 lisana esitas MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts KIK-le ebaõigeid andmeid sisaldava 16.09.2013 üleandmise-vastuvõtmise akti, millega loodi KIK-le ebaõige ettekujutus, et MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts on OÜ-lt A.B ostetud kaks lihaveise sugupulli ning 148 lihaveise lehmmullikat ja amm-mullikat vastu võtnud. Akt on allkirjastatud X.Y ja Martin Leedo poolt. 05.11.2013 esitasid Martin Leedo ja Egon Jürisson M.Mvahendusel MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts nimel KIK-le ebaõigeid andmeid sisaldava 04.11.2013 X.Y poolt allkirjastatud A.b kinnituse, millega loodi KIK-is ebaõige ettekujutus, et hankes pakutud loomad on A.b ostnud 02.09.2013 sõlmitud ostu-müügilepingu nr 1304 alusel Eesti lihaveisekasvatajate käest, 9 9 Kriminaalasi nr 1-16-10076 viidates ostu-müügi lepingule tulundusühistuga Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu. Täiendavale päringule, kuidas on A.b loomad soetanud, esitasid Martin Leedo ja Egon Jürisson 18.11.2013 M.M vahendusel MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts nimel KIK-le ebaõigeid andmeid sisaldava 02.09.2013 sõlmitud ostu-müügilepingu nr 1304, millega loodi KIK-le ebaõige ettekujutus, et A.b (esindaja X.Y) on ostnud hankes pakutavad veised TÜ-lt *** (registrikood ***, esindaja T.T) hinnaga 229 080 eurot (190 600 ilma käibemaksuta). 05.11.2013 esitasid Martin Leedo ja Egon Jürisson M.Mvahendusel KIK-le täiendava 16.09.2013 üleandmise-vastuvõtmise akti, millega loodi KIK-le ebaõige ettekujutus, et MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts on OÜ-lt A.B ostetud kaks lihaveise sugupulli ning 148 lihaveise lehmmullikat ja amm-mullikat vastu võtnud. Nimetatud aktis on välja toodud kõikide üle antud veiste loetelu registreerimisnumbritega. Akti on allkirjastatud X.Y ja Martin Leedo poolt. Tegelikult ei ole KIK-le esitatud MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts poolt hanke tulemusel omandatud ja üleandmise aktis nimetatud veised kunagi kuulunud TÜ-le Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, mistõttu on 02.09.2013 OÜ-ga A.B sõlmitud ostu-müügi leping nr 1304 näilik. Samuti on näilik 12.09.2013 A.b ja MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts vahel sõlmitud veiste ostumüügi leping nr 04/
4. KIK-le esitatud 07.10.2013 väljamaksetaotlusega nr 6, selle lisadokumentidega ja 05.11.2013 ning 18.11.2013 kirjadega koos lisadega viisid Martin Leedo ja Egon Jürisson, X.Y ja A.b kaasabil KIK-i eksimusse, et MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts viis projekti raames läbi nõuetele vastava riigihanke ja omandas seeläbi OÜ-lt A.B hankes nimetatud veised ning selles, et A.b on ostnud riigihankes pakutavad veised ***käest. Tegelikkuses ei ole MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts omandanud veiseid OÜ-lt A.B. Eeltoodud pettuse eesmärgiks oli projekti taotluse esitamisest alates varjata KIK-i eest asjaolu, et hankes omandatud MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts veised omandati tegelikult Martin Leedo juhitavalt OÜ-lt C.D. Kuna M.Mpuudus hanke korraldamisel, KIK-iga suhtlemisel ja dokumentide edastamisel teadmine ebaseaduslikest kokkulepetest ja dokumentide ebaõigest sisust, siis pani M.Mkoosseisupärased teod toime vahendina, keda Martin Leedo, Egon Jürisson ja X.Y valitsesid ülekaaluka teadmisega Karjaaedade ehitus 23.11.2012 Martin Leedo poolt MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts nimelt KIK-le esitatud taotluse projekti „Mullutu-Loode hoiuala hooldamine“ rahastamiseks punktis kaheksa on KIK viidud eksimusse asjaoluga, et projekti raames rajatavat infrastruktuuri enne projekti elluviimist ei olnud. Tegelikkuses eksisteeris antud karjatamisala ümber valdavas osas karjaaed, mis võimaldas seal varasemalt loomade karjatamise. Projekti nr 2.2.0301.11-0114 „Mullutu-Loode hoiuala hooldamine“ raames ostis MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts 17.06.2013 ostu-müügi lepingu alusel AS-lt Saare Erek (registrikood 10123057) karjaaedade komplektid. Üleandmise vastuvõtmise akti alusel sai MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts 01.07.2013 enda valdusess kolm komplekti aedu. 09.12.2013 paikvaatluse teostamisel viis Egon Jürisson koos Martin Leedoga eksimusse kontrolli teostanud KIK ametnikud I.U ja H.P) näidates uute projekti raames rajatud karjaaedadena vanu aedu, mida tegelikkuses projekti raames ei soetatud. Samuti viisid nad ametnikud eksimusse, väites, et aiad on paigaldatud AS-ga Saare Erek sõlmitud projekti raames. Pärast aedade ja seadmete enda valdusesse saamist jättis Egon Jürisson MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts nimel aedade paigaldamise tähtaegselt s.o abikõlbulikkuse perioodil teostamata, jättes seega täitmata projekti ühe tegevuse - karjatatavate maadele karjaaedade ehitamise. 10 10 Kriminaalasi nr 1-16-10076 Projekti nr 2.2.0301.11-0114 „Mullutu-Loode hoiuala hooldamine“ raames maksis KIK toetusena välja 35 985,60 eurot (projektijuhtimisteenuse, raamatupidamisteenuse ja karjaaedade soetamise eest). Veiste soetamise eest jättis KIK toetuse välja maksmata Martin Leedo, X.Y ja Egon Jürissoni tahtest mitteolenevatel põhjustel, s.o KIK poolse toetuse kontrolli tagajärjel. Eeltoodust tulenevalt rikkus Martin Leedo perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seaduse (STS) § 21 lg 1 ja § 22 p 2 ja 4, keskkonnaministri 28.07.2009 määruse nr 42 „Meetme „Looduse mitmekesisuse säilitamine“ tingimused toetuse avatud taotlemise korral“ (meetme määrus) § 18 lg 1 p 2 ja Riigihangete seaduse § 3 p 3 ja p 5 nõudeid. STS § 21 lg 1 kohasaelt peab toetuse saaja toetust kasutama sihtotstarbeliselt. Kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad olema projektiga otseselt seotud ja abikõlblikud, STS § 22 p 2 ja 4 kohaselt on toetuse saaja kohustatud kasutama toetust ettenähtud tingimustel ning tagama toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavuse ning kulude abikõlblikkuse. Meetme määruse § 18 lg 1 p 2 kohaselt on toetuse saaja kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduses, selle alusel antud õigusaktides, meetme määruses ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kohustusi, sealhulgas toetuse kasutamiseks korraldama hanke, järgides Riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud hanke korraldamise üldpõhimõtteid. Riigihangete seaduse § 3 p 3 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Riigihangete seaduse § 3 p 5 kohaselt peab hankija riigihanke korraldamisel vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. STS § 23 lg 1 alusel makstakse toetus välja ainult abikõlbulike kulude hüvitamiseks. Taotluse rahuldamise otsuse s.o 01.02.2013 KIK juhatuse otsuse nr 1-25/17 punkti 18.1 kohaselt võib KIK keelduda toetuse väljamaksmisest STS § 23 lg 1, 2 alusel või nõuda juba väljamakstud toetus tagasi STS
5. peatüki alusel. Juhul kui KIK oleks olnud teadlik eelpool kirjeldatud asjaoludest projektitaotluse menetlemise faasis, oleks see toonud kaasa taotluse rahuldamata jätmise STS § 18 lg 6 p 1, 3 ja 5 ning keskkonnaministri 28.07.2009 määruse nr 42 „Meetme „Looduse mitmekesisuse säilitamine“ tingimused toetuse avatud taotlemise korral“ § 17 lg 4 p 2 alusel. Seega pani Egon Jürisson toime

§ 210

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o pettuse teel soodustuse saamise ning soodustuse mitte-eesmärgipärase kasutamise. MTÜ Mullutu Loodushoiu Seltsi’ le (reg. kood 80318064 (registrikood 80318064, juriidiline aadress Uus-Roomassaare 5, Kuressaare) on esitatud süüdistus

§ 210

lg 3 järgi kvalifitseeritava soodustuskelmuse toimepanemises kavatsetult, s.o selles, et tema läbi oma juhatuse liikme Martin Leedo ja pädeva esindaja Egon Jürissoni tegevuse, ajavahemikul 23.11.2012 kuni 18.11.2013, taotles X.Y ja A.b kaasabil sihtasutuselt Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK, registrikood***) MTÜ-le Mullutu Loodushoiu Selts pettuse teel toetust veiste soetamiseks. Martin Leedo on alates 12.10.2010 MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts juhatuse liige s.o majandustegevuses osaleva isiku esindaja, kes mittetulundusühingute seaduse § 26 lg 1, § 27 11 11 Kriminaalasi nr 1-16-10076 lg 1, § 32 lg 1 ja § 35 kohaselt juhib ja korraldab mittetulundusühingu tegevust ja on kohustatud täitma oma kohustusi mittetulundusühingus juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. 23.11.2012 esitas Martin Leedo MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts nimelt KIK-le elektrooniliselt taotluse projekti „Mullutu-Loode hoiuala hooldamine“ rahastamiseks. Projekti maksumus oli taotluse kohaselt 278 965,08 eurot. Tegelikult ei olnud Martin Leedol ja Egon Jürissonil projekti taotluse esitamisest alates mingit soovi omandada veiseid läbi riigihanke, vaid soovisid pettuse teel riigihanke menetluse nõudeid rikkudes luua läbi näiliste tehingute ettekujutuse veiste soetamisest, soovides tegelikult osta veiseid Martin Leedo juhitavalt ja tema omandis olevalt OÜ-lt C.D. 01.02.2013 otsusega nr 1-25/17 rahuldas KIK MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts taotluse projekti nr 2.2.0301.11-0114 „Mullutu-Loode hoiuala hooldamine“ rahastamiseks vastavalt keskkonnaministri 28.07.2009 määrusele nr 42 „Meetme „Looduse mitmekesisuse säilitamine“ tingimused toetuse avatud taotlemise korral“ Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Projekti kogueelarve oli 278 965,08 eurot, millest toetuse määr oli 90% s.o 251 068,57 eurot. Projekt seisnes eelkõige kaitsealuste pärandkoosluste säilitamiseks uute lihaveiste hankimises ja karjatatavate maadele karjaaedade rajamises. Projekti abikõlbulikkuse periood oli 01.02.2013 kuni 14.10.

1. Veiste soetamine 05.07.2013 avaldas MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts riiklikus riigihangete registris avatud hankemenetlusega läbiviidava hanke „Lihaveiste ostmine Mullutu-Loode hoiuala kaitstavatel elupaikadel karjatamiseks“ viitenumbriga
2. Hanketeate kohaselt sooviti osta 148 veist ja 2 tõupulli. Hankedokumentide lisas number üks on välja toodud tehniline kirjeldus, millele pakkumus peab vastama. Pakkumuste esitamise tähtajaks s.o 22.08.2013 esitati kaks pakkumust. MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts riigihanke korraldamisel rikkusid Martin Leedo koos Egon Jürissoniga, X.Y ja A.b kaasaaitamisel riigihankel osalevate isikute võrdse kohtlemise põhimõtet ning konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimise põhimõtet. Hankedokumentides tehnilise kirjelduse koostamisel, võtsid Egon Jürisson, Martin Leedo ja X.Y aluseks sellel hetkel OÜ C.D omandis olevate veiste nimekirja. Egon Jürisson, Martin Leedo ja X.Y valisid juba 2013 juunis s.o enne hanketeate avaldamist OÜ C.D veiste hulgast välja loomad, milliseid pidi OÜ A.Briigihankes suletud ümbrikus pakkuma ja millised pidi omakorda MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts pärast avatud riigihanget omandama. Sellest tulenevalt koostasid Egon Jürisson, Martin Leedo ja X.Y riigihankedokumentides tehniline kirjelduse selliselt, et OÜ-l A.B oleks võimalik hankes pakkuda OÜ C.D loomi ja pakkumine vastaks seeläbi hanketingimustele. Tehniline kirjeldus edastati hankemenetlust läbi viiva OÜ E.F töötaja M.M( kätte, kes pani selle koos teiste hankedokumentidega riigihangete registrisse Martin Leedo, Egon Jürissoni, X.Y plaani kohaselt pidi MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts projekti nr 2.2.0301.11-0114 „Mullutu-Loode hoiuala hooldamine“ projekti raames näiliselt omandama veised OÜ-lt A.B, mis olid hanke korraldamise hetkel OÜ C.D omandis. Kuna OÜ C.D ainsaks juhatuse liikmeks on alates 26.04.2007 Martin Leedo, siis ei saanud OÜ C.D huvide konflikti tõttu veiste soetamise riigihankes osaleda. Vältimaks huvide konflikti ilmsikstulekut ja asjaolu, et hankes pakutavate veiste omanik on OÜ C.D, otsustati riigihankes osaleda A.b kaudu. A.b juhatuse liikmeks on alates 28.11.2012 Martin Leedo X.Y. Riigihankel osalemiseks koostasid Egon Jürisson, Martin Leedo ja X.Yühiselt A.b pakkumuse dokumendid ning 22.08.2013 edastasid A.b pakkumuse juhatuse liikme X.Y poolt allkirjastatuna ja suletud ümbrikus riigihankel osalemiseks OÜ-le E.F, aadressil Kuressaare, Pikk
3. A.b esitas pakkumuse 148 veise ja 2 tõupulli müügi hinnaks kogumaksumusega 191 666 eurot (käibemaksuga 229 99,20 eurot). 12 12 Kriminaalasi nr 1-16-10076 22.08.2013 pakkumuste avamise protokolli kohaselt esitas odavaima pakkumuse A.b (registrikood 11656353) ning 27.08.2013 MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts otsusega tunnistati edukaimaks pakkujaks A.b poolt esitatud pakkumus summas 191 666 eurot. 01.02.2013 KIK juhatuse otsuse nr 1-25/17 punkti 16 kohaselt esitab toetuse saaja väljamaksetaotluse koos nõutavate abikõlbulikkust tõendavate dokumentidega. 07.10.2013 esitas Martin Leedo allkirjastatuna toetuse saaja MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts nimel KIK-le toetuse väljamaksetaotluse (VMT) nr 6 koos lisadega, millega kinnistas ja viis samas KIK-i eksimusse, et kõik lisades deklareeritud kulud vastavad projekti taotluse rahuldamise otsusele ja on abikõlbulikud. Taotluse kohaselt sooviti ülekande teostamist hankemenetluses edukaks pakkujaks osutunud OÜ A.Bpangakontole summas 206 999,28 eurot. Nimetatud MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts väljamaksetaotlusega ja selle lisadega viisid Egon Jürisson, Martin Leedo, X.Y ja OÜ A.BKIK-i eksimusse selles, et MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts viis läbi nõuetele vastava riigihanke ja selles, et MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts ostis OÜ-lt A.Blt 148 veist ja 2 tõupulli. Väljamaksetaotluse nr 6 lisana esitas MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts KIK-le: hankedokumendid (loomad); hanke teate; OÜ A.Bhinnapakkumise; protokolli; otsuse; riigihanke aruande; üleandmise vastuvõtmise akti; riigihanke aruande lisa; arve; maksekorralduse (2 tk); raamatupidamise kulukonto väljavõtte; pearaamatu väljavõtte; kuludokumentide nimekirja. Väljamaksetaotluse nr 6 lisana esitas MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts riigihankearuande ja OÜ A.Bhinnapakkumise, millega loodi KIK-le ebaõige ettekujutus, et läbi avaliku riigihanke osutus hanke “Lihaveiste ostmine Mullutu-Loode hoiuala kaitsvatel elupaikadel karjatamiseks“ edukaks pakkujaks A.b pakkumus. Väljamaksetaotluse nr 6 lisana esitas MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts KIK-le muu hulgas ebaõigeid andmeid sisaldava MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts (esindaja Martin Leedo) ja A.b (esindaja X.Y) vahel 12.09.2013 sõlmitud ostu-müügilepingu nr 04/13, millega loodi KIK-s ebaõige ettekujutus, et MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts ostis OÜ-lt A.B kaks lihaveise sugupulli ning 148 lihaveise lehmmullikat ja amm-mullikat. Lepingu on allkirjastanud Martin Leedo ja X.Y ning kauba üleandmise kuupäevaks on märgitud 16.09.
4. Väljamaksetaotluse nr 6 lisana esitas MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts KIK-le ebaõigeid andmeid sisaldava 16.09.2013 üleandmise-vastuvõtmise akti, millega loodi KIK-le ebaõige ettekujutus, et MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts on OÜ-lt A.B ostetud kaks lihaveise sugupulli ning 148 lihaveise lehmmullikat ja amm-mullikat vastu võtnud. Akt on allkirjastatud X.Y ja Martin Leedo poolt. 05.11.2013 esitasid Martin Leedo ja Egon Jürisson M.Mvahendusel MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts nimel KIK-le ebaõigeid andmeid sisaldava 04.11.2013 X.Y poolt allkirjastatud A.b kinnituse, millega loodi KIK-is ebaõige ettekujutus, et hankes pakutud loomad on A.b ostnud 02.09.2013 sõlmitud ostu-müügilepingu nr 1304 alusel Eesti lihaveisekasvatajate käest, viidates ostu-müügi lepingule tulundusühistuga Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu. Täiendavale päringule, kuidas on A.b loomad soetanud, esitasid Martin Leedo ja Egon Jürisson 18.11.2013 M.Mvahendusel MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts nimel KIK-le ebaõigeid andmeid sisaldava 02.09.2013 sõlmitud ostu-müügilepingu nr 1304, millega loodi KIK-le ebaõige ettekujutus, et A.b (esindaja X.Y) on ostnud hankes pakutavad veised TÜ-lt Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (registrikood 10064515, esindaja T.T) hinnaga 229 080 eurot (190 600 ilma käibemaksuta). 05.11.2013 esitasid Martin Leedo ja Egon Jürisson M.Mvahendusel KIK-le täiendava 16.09.2013 üleandmise-vastuvõtmise akti, millega loodi KIK-le ebaõige ettekujutus, et MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts on OÜ-lt A.B ostetud kaks lihaveise sugupulli ning 148 lihaveise 13 13 Kriminaalasi nr 1-16-10076 lehmmullikat ja amm-mullikat vastu võtnud. Nimetatud aktis on välja toodud kõikide üle antud veiste loetelu registreerimisnumbritega. Akti on allkirjastatud X.Y ja Martin Leedo poolt. Tegelikult ei ole KIK-le esitatud MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts poolt hanke tulemusel omandatud ja üleandmise aktis nimetatud veised kunagi kuulunud TÜ-le Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, mistõttu on 02.09.2013 OÜ-ga A.B sõlmitud ostu-müügi leping nr 1304 näilik. Samuti on näilik 12.09.2013 A.b ja MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts vahel sõlmitud veiste ostumüügi leping nr 04/
5. KIK-le esitatud 07.10.2013 väljamaksetaotlusega nr 6, selle lisadokumentidega ja 05.11.2013 ning 18.11.2013 kirjadega koos lisadega viisid Martin Leedo ja Egon Jürisson, X.Y ja A.b kaasabil KIK-i eksimusse, et MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts viis projekti raames läbi nõuetele vastava riigihanke ja omandas seeläbi OÜ-lt A.B hankes nimetatud veised ning selles, et A.b on ostnud riigihankes pakutavad veised ***käest. Tegelikkuses ei ole MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts omandanud veiseid OÜ-lt A.B. Eeltoodud pettuse eesmärgiks oli projekti taotluse esitamisest alates varjata KIK-i eest asjaolu, et hankes omandatud MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts veised omandati tegelikult Martin Leedo juhitavalt OÜ-lt C.D. Kuna M.Mpuudus hanke korraldamisel, KIK-iga suhtlemisel ja dokumentide edastamisel teadmine ebaseaduslikest kokkulepetest ja dokumentide ebaõigest sisust, siis pani M.Mkoosseisupärased teod toime vahendina, keda Martin Leedo, Egon Jürisson ja X.Y valitsesid ülekaaluka teadmisega. Karjaaedade ehitus 23.11.2012 Martin Leedo poolt MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts nimelt KIK-le esitatud taotluse projekti „Mullutu-Loode hoiuala hooldamine“ rahastamiseks punktis kaheksa on KIK viidud eksimusse asjaoluga, et projekti raames rajatavat infrastruktuuri enne projekti elluviimist ei olnud. Tegelikkuses eksisteeris antud karjatamisala ümber valdavas osas karjaaed, mis võimaldas seal varasemalt loomade karjatamise. Projekti nr 2.2.0301.11-0114 „Mullutu-Loode hoiuala hooldamine“ raames ostis MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts 17.06.2013 ostu-müügi lepingu alusel AS-lt Saare Erek (registrikood 10123057) karjaaedade komplektid. Üleandmise vastuvõtmise akti alusel sai MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts 01.07.2013 enda valdusess kolm komplekti aedu. 09.12.2013 paikvaatluse teostamisel viis Martin Leedo koos Egon Jürisoniga eksimusse kontrolli teostanud KIK ametnikud I.U ja H.P) näidates uute projekti raames rajatud karjaaedadena vanu aedu, mida tegelikkuses projekti raames ei soetatud. Samuti viisid nad ametnikud eksimusse, väites, et aiad on paigaldatud AS-ga Saare Erek sõlmitud projekti raames. Pärast aedade ja seadmete enda valdusesse saamist jättis Martin Leedo MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts nimel aedade paigaldamise tähtaegselt s.o abikõlbulikkuse perioodil teostamata, jättes seega täitmata projekti ühe tegevuse - karjatatavate maadele karjaaedade ehitamise. Projekti nr 2.2.0301.11-0114 „Mullutu-Loode hoiuala hooldamine“ raames maksis KIK toetusena välja 35 985,60 eurot (projektijuhtimisteenuse, raamatupidamisteenuse ja karjaaedade soetamise eest). Veiste soetamise eest jättis KIK toetuse välja maksmata Martin Leedo, X.Y ja Egon Jürissoni tahtest mitteolenevatel põhjustel, s.o KIK poolse toetuse kontrolli tagajärjel. Eeltoodust tulenevalt rikkus Martin Leedo perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seaduse (STS) § 21 lg 1 ja § 22 p 2 ja 4, keskkonnaministri 28.07.2009 määruse nr 42 „Meetme „Looduse mitmekesisuse säilitamine“ tingimused toetuse avatud taotlemise korral“ (meetme määrus) § 18 lg 1 p 2 ja Riigihangete seaduse § 3 p 3 ja p 5 nõudeid. 14 14 Kriminaalasi nr 1-16-10076 STS § 21 lg 1 kohasaelt peab toetuse saaja toetust kasutama sihtotstarbeliselt. Kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad olema projektiga otseselt seotud ja abikõlblikud, STS § 22 p 2 ja 4 kohaselt on toetuse saaja kohustatud kasutama toetust ettenähtud tingimustel ning tagama toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavuse ning kulude abikõlblikkuse. Meetme määruse § 18 lg 1 p 2 kohaselt on toetuse saaja kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduses, selle alusel antud õigusaktides, meetme määruses ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kohustusi, sealhulgas toetuse kasutamiseks korraldama hanke, järgides Riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud hanke korraldamise üldpõhimõtteid. Riigihangete seaduse § 3 p 3 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Riigihangete seaduse § 3 p 5 kohaselt peab hankija riigihanke korraldamisel vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. STS § 23 lg 1 alusel makstakse toetus välja ainult abikõlbulike kulude hüvitamiseks. Taotluse rahuldamise otsuse s.o 01.02.2013 KIK juhatuse otsuse nr 1-25/17 punkti 18.1 kohaselt võib KIK keelduda toetuse väljamaksmisest STS § 23 lg 1, 2 alusel või nõuda juba väljamakstud toetus tagasi STS
6. peatüki alusel. Juhul kui KIK oleks olnud teadlik eelpool kirjeldatud asjaoludest projektitaotluse menetlemise faasis, oleks see toonud kaasa taotluse rahuldamata jätmise STS § 18 lg 6 p 1, 3 ja 5 ning keskkonnaministri 28.07.2009 määruse nr 42 „Meetme „Looduse mitmekesisuse säilitamine“ tingimused toetuse avatud taotlemise korral“ § 17 lg 4 p 2 alusel. Seega pani MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts toime

§ 210

lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o pettuse teel soodustuse saamise ning soodustuse mitte-eesmärgipärase kasutamise. Prokuröri poolt kohtus karistuskokkuleppes süüdistatavatele nõutud karistused: Martin Leedole nõuab prokurör

§ 210

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalist karistus 200 päevamäära ulatuses (päevamäär 60 eurot) s.t 12 000 eurot.

§ 66

lg 1 alusel määrata karistuse tasumine ositi, s.o kohustada Martin Leedot tasuma rahalist karistust 12 kuu jooksul. Egon Jürissonile nõuab prokurör

§ 210

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalist karistus 200 päevamäära ulatuses (päevamäär 52 eurot) s.t 10 400.

§ 66

lg 1 alusel määrata karistuse tasumine ositi, s.o kohustada Egon Jürissoni tasuma rahalist karistust 12 kuu jooksul. MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts’ ile nõuab prokurör

§ 210

lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise karistuseks rahalist karistus 10 000 eurot.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. Menetlusosaliste seisukohad kohtus Süüdistatav Martin Leedo kinnitas kohtus, et süüdistus on temale arusaadav ja ta nõustub süüdistusega kuriteos

§ 210lg 2 järgi.

Prokuröriga sõlmitud kokkuleppest saab aru ja nõustub selle kokkuleppega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Tsiviilhagi on 15 15 Kriminaalasi nr 1-16-10076 arusaadav ja ta on nõus tsiviilhagi rahuldamisega nii nagu on see kokkuleppes kirja pandud. On nõus, et arestitud maatükid jäävad aresti alla seniks kuni tsiviilhagi on kogu summas hüvitatud. Egon Jürisson kinnitas kohtus, et süüdistus on temale arusaadav ja ta nõustub süüdistusega kuriteos

§ 210lg 2 järgi.

Prokuröriga sõlmitud kokkuleppest saab aru ja nõustub selle kokkuleppega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Tsiviilhagi on arusaadav ja ta on nõus tsiviilhagi rahuldamisega nii nagu on see kokkuleppes kirja pandud. MTÜ Mullutu Loodushoiu Seltsi seadusliku esindajana kinnitas Martin Leedo kohtus, et süüdistus on temale arusaadav ja ta nõustub süüdistusega kuriteos

§ 210lg 3 järgi.

Prokuröriga sõlmitud kokkuleppest saab aru ja nõustub selle kokkuleppega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Tsiviilhagi on arusaadav ja ta on nõus tsiviilhagi rahuldamisega nii nagu on see kokkuleppes kirja pandud. Prokurör ja kaitsjad kinnitasid sõlmitud kokkulepete juurde jäämist ja palusid kokkulepped kinnitada. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leidis, et kokkulepete sõlmimisel süüdistatavatega on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kannatanu-tsiviilhageja on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kohtuistungil palus kannatanu esindaja rahuldada tsiviilhagi selliselt nagu kokkulepetes märgitud. Kohus on kohtuistungil veendunud, et kokkuleppe on sõlmitud süüdistatavate vabal tahtel ja on nendele arusaadav. Kokkulepped on sõlmitud kaitsjate juuresolekul, kohtuistungil kinnitasid kõik menetlusosalised sõlmitud kokkulepete juurde jäämist.

§ 210

lg 2 järgi on võimalik mõista karistuseks rahalist karistust või vangistust kuni 5 aastat.

§ 210lg 3 järgi on võimalik mõista süüdistatavale karistuseks rahalist karistust.

Kokkulepitud karistused jäävad süüdistuse §-de sanktsioonide piiresse.

§ 56

alusel karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Süüdistatavate karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kõik süüdistatavad on varem kriminaal- ja väärteomenetluse korras karistamata ja see annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepitud karistused on piisavad mõjutamaks süüdlasi hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja on arvestatud õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodu alusel kohus tunnistab Martin Leedo, Egon Jürissoni ja MTÜ Mullutu Loodushoiu Seltsi süüdi süüks arvatud kuritegude toimepanemises ning mõistab nendele kokkuleppes taotletud karistused. Tsiviilhagi kriminaalasjas on esitatud kannatanu Eesti Vabariik SA Keskkonnainvesteeringute Keskus poolt esitatud tsiviilhagi järgmiselt: Episoodi 1 nn veiste hankega seonduvalt Keskkonnainvesteeringute Keskus tsiviilhagi VÕS § 1043 alusel õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes solidaarselt Martin Leedo, MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts ja Egon Jürissoni suhtes summas 14 325,78 eurot. Episood 2 nn karjaaedade ehitusega seonduvalt Kannatanu Keskkonnainvesteeringute Keskus tsiviilhagi VÕS § 1043 alusel õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes solidaarselt Martin Leedo ja MTÜ Mullutu Loodushoiu Selts suhtes summas 19 479,81 eurot. Seega VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 7, 8 ning KrMS § 310 lg 1 alusel kuulub solidaarvõlgnikelt välja mõistmisele kuriteoga tekitatud kahju Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu Eesti Vabariigi kasuks kokku summas kolmkümmend kolm tuhat kaheksasada viis eurot ja viiskümmend üheksa eurosenti (33 805,59 €). 16 16 Kriminaalasi nr 1-16-10076 Süüdistatavad kinnitasid kohtus, et tsiviilhaginõue on nendele arusaadav ja nad võtavad nõude omaks ning paluvad hagi rahuldada nii nagu kokkuleppes märgitud. Martin Leedo kinnitas kohtuistungil oma nõusolekut selleks, et tema kolm kinnistut jäävad seniks arestituks, kuni tsiviilhagi on kogu ulatuses makstud. Pärnu Maakohtu 29.01.2015 määruse alusel on arestitud on Martin Leedole kuuluvad kinnistud *** kohtu 05.02.2015 määrusega on arestitud kinnistu registriosa numbriga ***. Kohus peab põhjendatuks jätta tsiviilhagi täitmise tagamiseks nimetatud kinnistud aresti alla. Kohus olles ärakuulanud süüdistatavate seisukohad tsiviilhagi osas ning tutvunud asja materjalidega peab põhjendatuks tsiviilhagi rahuldada. Tõkend- ühegi süüdistatava suhtes tõkendit ei kohaldatud. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (

§ 4lg 3). Sundraha suuruseks Kr

MS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2017.a. 470.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x470 eurot = 705 EUR-i. Sundraha 705 eurot kuulub väljamõistmisele Martin Leedolt, Egon Jürissonilt ja MTÜ Mullutu Loodushoiuseltsilt (igalt ühelt). /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik 17 17