lg 2 p 1,2 järgi ja karistuseks mõisteti 3 (kolm) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.12.2008.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o vangistus 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud võrra ja lõplikuks ärakandmisele 2 kuuluvaks karistuseks mõisteti vangistus 5 (viis) aastat ja 11 (üksteist) kuud.
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks loeti 26.04.2012.a. Kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod on olnud eriliigilised. Viimased kaks kuritegu on seotud narkootiliste ainete käitlemisega. Eelmisel korral kasvatas isik kanepit, käesolev karistus on mõistetud amfetamiini vahendamise eest. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vangistuses on kinnipeetav osalenud suitsetamisest loobumise nõustamisel. Ta on omandanud riigikeele A1-taseme ning alustanud ka riigikeele A2-taseme õpinguid, kuid ei lõpetanud neid. Ajavahemikus 09.09.2013-08.03.2014 oli kinnipeetav vormistatud vangla majandustöödele koristajaks, kuid reaalselt tööle ei asunud ta kordagi. Viru Vangla poolt 21.09.2017 kohtule saadetud õiendist nähtub, et kuna kinnipeetava käitumisest tulenevalt ei olnud võimalik teda sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“ määrata, on kinnipeetava individuaalsesse täitmiskavasse lisatud vestlused kriminaalhooldusametnikuga ajavahemikul 2015-2017, arendamaks tema sotsiaalseid oskusi. Vangla kinnitab, et antud ajavahemikul on kinnipeetav peaaegu iganädalaselt kriminaalhooldusametnikuga vestelnud. Kinnipeetaval on 78 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 aastat 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 5 kuud vangistust. Kinnipeetava sõnul on tal vabanemise korral elukoht Inglismaal, aadressil xxxx. Kinnipeetav soovis teada, et kui tal pole võimalik xxxx elama minna, siis kas tal on ajutiselt pärast vabanemist võimalik elada ema juures. Kriminaalhooldaja tegi 14.08.2017 kõne Aleksei Pokrase emale ning ema sõnul on nende vahel konflikt ja ta ei soovi poega enda poole elama. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetaval kutsekeskharidus. Väidetavalt omab ta keevitaja eriala. 21.06.2010 omandas isik vangla kutseharidussüsteemis kutsehariduse abikoka erialal. Riigikeelt kinnipeetav ei valda. Ta on vangistuse jooksul väljendanud soovi õppida riigikeelt ja omandada kõrgharidust, kuid käitumisest tulenevalt ei ole olnud võimalik tema õppetöösse suunamine. Kinnipeetava sõnul on tal vabanemise korral xxxx töökoht olemas kohas xxxx. Majandusliku heaolu saavutamiseks on isik korduvalt sooritanud kuritegusid. Kriminaalhooldusel olles töötas isik ajaperioodil 06.12.2010-05.05.2011 xxxx sanitaartehnikvarustajana. Väidetavalt on ta mitteametlikult töötanud ka xxxx sõbra juures. Majanduslik toimetulek olevat halb olnud, seetõttu sooritas kuriteo. Vanglas ei ole kinnipeetav nõus töötama majandustöödel, on nõus töötama abikokana. Vanglasisesele kontole on toimunud ebaregulaarsed laekumised erinevatelt isikutelt. 12.08.2017 seisuga on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid 1156,99 eurot. Kinnipeetava perekonda kuulub ema V. J, isa suri 2010.a. Õdesid-vendi ei ole. Aleksei Pokras on lahutatud, abielu L. P kestis ca 1 aasta. Vanglas abiellus kinnipeetav 2013.a lõpul I. M, kuid abielu on nüüdseks lahutatud. Abikaasaga kohtus ta vangistuse jooksul mõnel korral. Kinnipeetava suhtlusringkonnast ei puudu ka kriminaalse taustaga isikud. Eesmärgistatud tegevuse puhul võib isik teiste poolt suunatav/mõjutatav olla. Kuriteod on toime pandud koos kaasosalistega. Toimepandud kuriteod viitavad riskeerivale eluviisile. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta viimati alkoholi 23.07.2006, siis kui juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Minevikus on tal olnud probleem alkoholi kuritarvitamisega. Vägivallaepisoodiga kuritegu on sooritatud alkoholijoobes olles. Isikut on korduvalt karistatud joobes juhtimise eest. Kinnipeetav on veendunud, et suudab nüüdseks alkoholist hoiduda. Isiku sõnul ei ole ta kunagi narkootikume tarbinud ega proovinud. Tema arvates võiks kanep olla legaalne, toob näiteks, et paljudes 3 riikides on see legaalne. Narkootikumide käitlemisega on ta tegelenud rahalise kasu saamise eesmärgil. Eelmise vangistuse jooksul osales kinnipeetav Convictuse tugigrupis (06.07.200922.11.2010). Vestlemisel üritab kinnipeetav domineerida, kriitika suhtes on ta tundlik. Kinnipeetav ei mõista teiste inimeste seisukohti. Impulsiivsusele viitab süstemaatiline korra rikkumine vanglas. Kinnipeetav soovib xxxx elada, töötada ja pere luua. Sooritatud kuritegudele leiab isik õigustusi. Oma tegevustes on ta keskendunud omakasule. Distsiplinaarkaristused viitavad halvale suhtumisele ametiisikutesse ja motivatsiooni puudusele loobuda kuritegelikust käitumisest. Kriminaalhoolduse ajal on isik sooritanud uue kuriteo. Kinnipeetava sõnul ei taha ta vabaduses kuritegusid sooritada, vaid soovib normaalset elu. Riskihindamise kohaselt on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb vägivalla kasutamises, narkootiliste ainete levikule kaasaaitamises ja kaasliiklejate turvalisuse ohtu seadmises joobes juhtimise näol. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem, kui isik kuritarvitab alkoholi, suhtleb kriminaalse taustaga kaaslastega ning laseb ennast negatiivselt mõjutada, soodusteguriks on ka majanduslikult halb olukord. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 28%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 33%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kui kohus leiab, et Aleksei Pokras tuleb vabastada vangistusest ennetähtaegselt, teeb vangla ettepaneku kohustada teda täitma
Inspektorkontaktisik teeb ettepaneku määrata Aleksei Pokrasele katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema karistuse lõpuni, s.o kuni 26.03.2018, kuid mitte vähem kui kestvusega 6 kuud. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetava päritoluperekonda kuulub ema V. J. Varasemast vanglapäringust nähtub, et suhted ema ja poja vahel olid head. Aleksei Pokras on lahutatud, rahvastikuregistri andmetel lapsi tal ei ole. Aleksei Pokrase tutvusringkonda kuulub kriminaalse taustaga tuttavaid, kes võivad talle vabanedes negatiivset mõju avaldada. Vangla materjalidest nähtub info, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib Aleksei Pokras elama asuda xxxx, konkreetne aadress on esitamata. Samas varasemast vanglapäringust nähtub, et isiku ema V. J elab aadressil xxxx. Tegemist on 3-toalise korteriga, mis kuulub V. Jle. Varasemalt on ema nõus olnud poega enda juurde elama võtma. Juhul, kui isikul puudub Eesti Vabariigis alaline elukoht, tuleks juba vangistuses olles suunata isikut vanglast vabanejatele mõeldud tugiteenusele, mis hõlmab ka majutusteenust. Juhul, kui isikul puudub vabanedes töökoht, tuleks end arvele võtta Eesti Töötukassas, et oleksid tagatud riigipoolsed toetused tööturuametis pakutavate teenuste näol (nõustamine, töökuulutused, haigekassa, koolitused jne). Varasem kriminaalhooldus ebaõnnestus. Isik sooritas katseajal olles uue kuriteo. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et kinnipeetav muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega ning teadvustaks tingimisi mõistetud karistuse ja vangistuse erisusi ning oleks motiveeritud vabanedes elama seaduskuulekat elu. Kui kohus leiab, et Aleksei Pokras tuleb vabastada vangistusest ennetähtaegselt, kohustada teda täitma
Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata Aleksei Pokrasele katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema karistuse lõpuni, s.o kuni 26.03.2018, kuid mitte vähem kui kestvusega 6 kuud. Aleksei Pokras ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kriminaalhooldusametnik ütles, et ta saab registreerimas käia ka Inglismaalt. Talle ei võimaldatud riigikeele A2-taseme õpet. Vangla põhjendas seda sellega, et tema suhtes oli kasutatud turvameetmeid. Ta vaidlustas nende meetmete kohaldamise ja võitis kohtuasja. Ta õppis karistuse kandmise ajal abikokaks ja töötas köögis 220 tundi. Ta tahtis vanglas töötada. Aastatel 2010-2012 oli ta kriminaalhooldusel. 1,5 aasta jooksul ei olnud tal mitte ühtegi rikkumist, tal ei olnud probleeme alkoholiga, ta ei tarvitanud narkootikume, kriminaalhoolduse 4 ajal käitus ta väga hästi. Ta ei õigusta ennast, ta sooritas kuriteo. Olukord oli selline, et kohtutäitur pidas tema arvelt kinni raha, mis ta sai Töötukassast. Ta palus, et see raha talle tagastataks, kuna see peeti kinni ebaseaduslikult. See on seotud sellega, miks ta sooritas kuriteo. Ta sooritas kuriteo katseajal seoses sellega, et tal ei olnud raha. Esimesed 5 kuud oli tal töökoht olemas, siis läks firma pankrotti ja ta jäi tööta. Ta käis siis juhutöid tegemas, aga sellest ei piisanud. Nüüd sõbra kaudu pakutakse talle tööd xxxx. Seal on firma poolt firma territooriumil garanteeritud ka elukoht. Teenima hakkab ta 1200-1500 naela kuus. See on garantii, et ta ei pane enam kuritegusid toime, kuna tal on hea töökoht ja elukoht. Selle firma juht on tema sõber, tema telefoninumbri ta edastas materjalides. Selle firma andmed on ka internetis olemas. Ta oleks võinud lisada ka garantiikirja, aga kontaktisik ütles, et ei ole vaja midagi esitada. Eestis pole tal elu- ega töökohta. Vabanemisfondis on tal ainult 40 eurot. Lähedastest on tal ainult ema, kuid emaga ta ei suhtle. Ta on juba 43 aastane ning loomulikult ta tahab normaalset elu ja lapsi. Ta saab aru, et kui ta veel kuriteo toime paneb, satub ta tagasi vanglasse ja veedab oma vanaduse üksinda. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Aleksei Pokrase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuivõrd asja menetlust juhtinud Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Taavi Pern on Aleksei Pokrase ennetähtaegset vabastamist toetaval seisukohal, toetab prokuratuur Aleksei Pokrase ennetähtaegset vabastamist tingimustel, mida vangla on ette näinud juhul, kui isik vabastatakse.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksei Pokras ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et viimased 2 kuritegu on seotud narkootikumide käitlemisega ning kuritegude ühiskonnaohtlikkus on suurenenud. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetaval on 12.08.2017 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 1156,99 eurot. Vabanemisfondis on Aleksei Pokrasel oma sõnul vaid 40 eurot. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 78 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on märkimisväärne arv. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on 75 distsiplinaarkaristust määratud korraldusele allumatuse eest, 2 vanglaametnikuga ebatsensuursete väljendite kasutamise eest ning 1 helistamiseks võõra kõnekaardi kasutamise eest. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Samuti seab see kahtluse alla tema võime alluda kriminaalhooldusega kaasnevatele kontrollnõuetele ning kohustustele. Väheoluliseks ei saa kohtu hinnangul pidada ka seda, et käesolev kuritegu on toime pandud katseajal, mis kaasnes eelmisest vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega, mistõttu varasem kriminaalhooldus ebaõnnestus. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on Aleksei 5 Pokras kõrgohtlik avalikkusele. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 28%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 33%, milliste näol on tegemist arvestatavate riskidega. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
lg 5 kohaselt on tingimisi ennetähtaegne vabastamine võimalik vaid katseaja määramisega, mis määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Kinnipeetav on avaldanud, et vabanemisel on tal olemas elu- ja töökoht xxxx, kuid ühtegi seda kinnitavat dokumenti ei ole esitanud. Eestis isikul elukoht puudub, sest ema ei ole nõus teda enda juurde elama võtma ning peale ema tal teisi lähedasi ei ole. Käitumiskontrolli teostamine ei ole võimalik, kui isikul puudub alaline elukoht Eestis, sest mitu kontrollnõuet on seotud alalise elukoha omamisega. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et vangistuses on ta osalenud suitsetamisest loobumise nõustamisel ning vestlustel sotsiaaltöötajaga. Samuti selle, et ta on omandanud riigikeele A1-taseme. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.