Obsah (8)

§ 29§ 126§ 30§ 123§ 2§ 120§ 132§ 38

4-17-2068 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 29.09.2017. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-2068 Väärteoasi Zinaida Jung

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jäävad riigi kanda. Pooltel menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur tegi 21.03.
2. a väärteoasjas nr 2490,17,000310 otsuse, millega määras Zinaida Jungholz`ile KarS § 218 lg 1 alusel varavastase teo eest väheväärtusliku asja suhtes rahatrahvi 9 trahviühiku ulatuses, s.o summas 36 eurot. 1
3. Zinaida Jungholz esitas 07.04.
4. a Tartu Maakohtule kaebuse, milles taotles, et kohus tühistaks kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetaks väärteoasja menetluse. Zinaida Jungholz`i väitel ei pannud tema toime temale etteheidetavat väärtegu ning kohtuväline menetleja ei ole teo toimepanemist ka tõendanud. Oma väidete tõendamiseks palus Zinaida Jungholz kohtul koguda täiendavaid tõendeid, sh kuulata kohtuistungil üle tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
5. Tartu Maakohus jättis 06.07.
6. a määrusega jätta Zinaida Jungholz`i kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele

§ 126

lg 2 alusel läbi vaatamata, kuna kaebuse esitanud isik ei ilmunud kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses oli teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kebuse arutamist ei olnud edasi lükatud.

1. Zinaida Jungholz esitas 03.08.
2. a Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist.
3. Tartu Ringkonnakohus otsustas 30.08.
4. a määrusega Tartu Maakohtu 06.07.
5. a määruse tühistada ja saata väärteoasi uueks arutamiseks Tartu Maakohtule teises koosseisus.
6. Tartu Maakohtu 08.09.
7. a määrusega võeti Zinaida Jungholz`i kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale uueks arutamiseks menetlusse. Kohus määras asja arutamiseks avalikul kohtuistungil. Enne istungit küsis kohus kohtuväliselt menetlejalt kaebuse kohta kirjalikku seisukohta.
8. Kohtuväline menetleja esitas 19.09.
9. a kohtule kirjaliku seisukoha, milles leidis, et Zinaida Jungholz`i kaebus on osaliselt põhjendatud ja esineb alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 29

lg 1 p 1 alusel asjas väärteo tunnuste puudumise tõttu või

§ 30

lg 1 p 1 alusel seetõttu, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur ning väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune isik võib olla süüdi temale etteheidetava teo toimepanemises. Samas nõustub kohtuväline menetleja kaubuses esitatud väitega, et väärteoprotokolli koostamisel on eksitud väärteo toimepanemise kellaajaga. Kohtuväline menetleja möönab, et vastav eksimus oleks tulnud lahendada tõendusteabe täiendamise raames ja uue väärteprotokolli koostamisega. Arvestades muu hulgas seda, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur ning asja vastu puudub avalik huvi, ei pea kohtuväline menetleja otstarbekaks hakata kohtumenetluses vastavat rikkumist kõrvaldama ja väärteo asjaolusid täiendavalt põhistama. KOHTU SEISUKOHT 5. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Vastavalt

§ 123

lg-le 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtuvälise menetleja 21.03.

1. a otsusega väärteoasjas nr 2490,17,000310 määrati Zinaida Jungholz`ile karistus KarS § 218 lg 1 alusel varavastase teo eest väheväärtusliku asja suhtes rahatrahvi 9 trahviühiku ulatuses, s.o summas 36 eurot. Menetlusalusele isikule etteheidetav tegu on, et tema 20.02.
2. a kell 17.50 möödus Mustvee linnas Tartu tn 3 asuvas Konsumi kaupluses kassast, jättes maksmata käekotis olnud 2 paki lahustuva kohvi „Jardin“ eest kogumaksumusega 3,04 eurot. 2 Zinaida Jungholz temale väärteootsuses etteheidetavat tegu ei tunnista. Menetlusaluse isiku väitel ei ole tema otsuses kirjeldatud väärtegu toime pannud ja tegu ei ole tõendatud, mistõttu leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Menetlusalune isik on kaebuses muu hulgas välja toonud, et väärteoasjas tehtud otsuses on märgitud väärteo toimepanemise kellaajaks 17.50, mis aga ei ühti tema ostutšekil oleva kellaajaga, mil ta oma kauba eest maksis, s.o kl 18.
3. Tunnistaja (poemüüja) ütlustest nähtub, et menetlusaluse isiku poole pöörduti alles pärast kassas maksmist, seega ei saanud väidetav tegu otsuses märgitud ajal toimuda. Kohus hindab, et olemasolevad tõendid ei tõenda usaldusväärselt, et Zinaida Jungholz pani toime väärteoasjas kirjeldatud teo, s.o 20.02.
4. a kell 17.50 möödus Mustvee Konsumi kaupluses kassast, jättes maksmata käekotis olnud 2 paki lahustuva kohvi „Jardin“ eest. Kohtuvälise menetleja otsuses on teo toimepanemise tõendiks märgitud tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxülekuulamise protokoll (tl 6-7).xxxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt 20.02.
5. a, kui ta oli tööl Mustvee Konsumi kaupluses kella 12.00-st kuni kella 17.45-ni, tuli kauplusesse Zinaida koos oma tütrega ja kui pärast kassa juures maksmist palus ta Zinaidal näidata oma kandekotti, avastas ta sealt 2 pakki lahustuvat kohti „Jardin“, mille eest isik ei olnud maksnud. Menetlusalune isik on esitanud tõendina kassatšeki (tl 8), millest nähtub, et ta on 20.02.
6. a Mustvee Konsumi kaupluses tasunud kauba eest kell 18.
7. Eeltoodud tõendid on vastuolulised. Menetlusaluse isiku poolt esitatud kassatšekist nähtub, et ta on 20.02.
8. a tasunud kauba eest kell 18.
9. Tunnistaja (kaupluse müüja) ütluste kohaselt avastati isiku kandekotist kaup, mille eest oli jäetud maksmata, pärast kassast lahkumist. Nimetatud tõendite põhjal võib järeldada, et kohtuvälise menetleja otsuses Zinaida Jungholz`ile etteheidetav tegu ei saanud toimuda kell kell 17.50 nagu otsuses on märgitud. Kohtuväline menetleja on kohtumenetluses selgitanud, et väärteoasjas tehtud otsuses on ekslikult märgitud vale väärteo toimepanemise kellaaeg. Arvestades seda, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur ning asja vastu puudub avalik huvi, ei pea kohtuväline menetleja otstarbekaks hakata kohtumenetluses vastavat rikkumist kõrvaldama ja väärteo asjaolusid täiendavalt põhistama.

§ 2

sätestab, et kui samas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 7 lg 3 näeb ette, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Nimetatud sätete alusel tuleb tõlgendada kahtlus selle üle, kas menetlusalune isik pani toime väärteoasjas tehtud otsuses temale etteheidetava teo, s.o 20.02.2017. a kell 17.50 möödus Mustvee Konsumi kaupluses kassast, jättes maksmata käekotis olnud 2 paki lahustuva kohvi „Jardin“ eest, menetlusaluse isiku kasuks. KrMS § 14 lg.2 näeb ette, et süüdistusest loobumine vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest. KarS § 3 lg.2 järgi on süüteod kuriteod ja väärteod. Süüteomenetlus toimub isikule esitatud süüteoetteheite alusel, mis väärteomenetluses kajastatakse väärteoprotokollis ja selle alusel tehtud kohtuvälise menetleja otsuses. Käesoleval juhtumil on kohtuväline menetleja loobunud menetlusalusele isikule tehtud süüteoetteheitest, mis – kasutades analoogiat KrMS §-s 14 lg.2 sätestatuga- vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest. Kohus on seotud vaid enda (õigusemõistmise) funktsiooniga ehk valikuga süüdistusetteheite ja kaebuse esitaja poolt kirjeldatu vahel ja kohus peab

§ 123lg.2 reegleid järgides kontrollima kogu süüdistusetteheite sisu.

Käesoleval juhtumil on kohtuväline menetleja loobunud süüdistusetteheite põhistamisest ja argumenteerimisest. Seetõttu ei saa kohus endale võtta süüdistusetteheite esitaja rolli kohtuvälise menetleja eest. 3 Kohtuväline menetleja on taotlenud menetluse lõpetamist kas

§ 29

lg.1 p.1 või § 30 sätestatud alustel, leides, et esinevad mõlemad lõpetamise alused. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Väärteomenetluse lõpetamisel

§ 29

lg.1 p.1 alusel käsitleb kohus väärteokaebust lahendades väärteomenetluses kogutud tõendeid kogu ulatuses ja tõendite uurimise ja hindamise alusel otsustab, kas menetlusalusele isikule etteheidetavas teos on süüteokoosseis (väärteo tunnused) või need puuduvad. Siin lõpetatakse menetlus väärteotunnuste kindlakstegemise faasis.

§ 30

lg.1 p.1 puhul lõpetatakse väärteomenetlus juhul, kui väärteotunnuste olemasolu ja väärteokoosseis on kindlaks tehtud, kuid teo toimepanija karistamine ei ole otstarbekas kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur. Seega lõpetatakse

§ 30

lg.1 p.1 järgi väärteomenetlus süü suuruse hindamise ehk karistuse valiku faasis. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohtuväline menetleja veendunud väärteotunnuste olemasolu tõendatuses, kohtuväline menetleja ei pea põhjendatuks asuda seda (teo toimepanemise aeg) põhistama ja tõendama. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja argumentidega kirjalikus menetluses

§ 120

lg.1 korras ja ei pea põhjendatuks kohtuistungi pidamist.

§ 120

lg.1 sätestab, et maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses…, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhtumil on kohtuväline menetleja teatanud seisukoha, mis vastab kaebuse esitaja kaebuses sisalduvale. Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega. Kuna kaebuses taotletud lahend on võimalik teha kohtuistungit korraldamata, teeb kohus lahendi kirjalikus menetluses. Eeltoodu alusel saab lugeda, et Zinaida Jungholz`i teos puuduvad väärteo tunnused. Kohus tühistab

§ 132

p 3 alusel kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Menetluskulude jaotus 6.

§ 38

lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 183 lg 1 kohaselt kannab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik, kui samas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Kohus lõpetab väärteoasja menetluse, seega kannab eelnimetatud sätete alusel menetluskulud riik. Asja materjalidest ei nähtu, et menetlusosalistel oleks tekkinud menetluskulusid. Seega ei määra kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulud on tekkinud riigil (tunnistaja tasu) ja need jäävad riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4